Obsah (6)

§ 13§ 173§ 1§ 14§ 2§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Kohus 2-17-493 Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Jõhvi Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Aleksei Haaki pankrotiavaldus Menetlustoiming Avalduse menet

§ 13

). Avaldaja esitas kohtule täitemenetluste nimekirja ning kinnitas, et on töötu, maksualase kuriteo eest ei ole teda süüdi mõistetud. Avaldaja kinnitab, et kohustub täitma

§ 173

nimetatud kohustusi ning asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise, ei esine. A. Haak palub vabastada teda riigilõivu tasumisest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus jätab rahuldamata Aleksei Haaki menetlusabitaotluse ning keeldub pankrotiavalduse menetlusse võtmisest.
2. Avaldaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Menetlusabi andmise tingimused sätestab TsMS § 181 lg 1 so majanduslik võimetus kulusid tasuda ning piisav eeldus, et menetlus on edukas. Kohus on seisukohal, et TsMS § 181 lg 1 ja 2 sätestatud menetlusabi andmise eeldused käesoleval juhul täidetud ei ole. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 p 8 tuleb võlgniku pankrotiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Kohus on seisukohal, et olenemata sellest, kas isik viibib vabaduses või kinnipidamiskohas, on ta võimeline tasuma avalduse esitamisel nõutava riigilõivu 10 eurot. Pankrotimenetlus ei ole tasuta menetlus ning üldjuhul kantakse pankrotimenetluse kulud (ajutise halduri, pankrotihalduri kulud) pankrotivara arvelt. Kui pankrotivara puudub, kantakse kulud riigi vahenditest. Riik ei pea kandma kulu ka selle eest, et anda võlgnikule avalduse esitamise võimalus. Lisaks eeltoodule ei ole A.Haaki menetlusabitaotlus vormikohane (TsMS § 185, § 186).
3. Tulenevalt pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 võib pankrotiavalduse esitada võlgnik ise, põhistades oma maksejõuetuse (

§ 13lg 1).

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lg 2).

Kohus möönab, et avaldaja vangistuses viibimine ei välista tema maksejõuetust ega pankrotiavalduse esitamise võimalust, kuid käesoleval juhul ei ole võimalik avaldusega taotletud eesmärki saavutada. 7.

§ 14sätestab pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused.

Kohus keeldub pankrotiavalduse menetlusse võtmast muuhulgas, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata kui avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Pankrotiseaduse (

) § 2 sätestab pankrotimenetluse eesmärgid. Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel

ettenähtud korras. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest

sätestatud korras (

§ 22. lause).

Tulenevalt maakohtule esitatud avaldusest on A. Haaki eesmärk pankrotimenetluse kaudu jõuda kohustustest vabastamise menetluseni ja selle tulemusena vabaneda kohustustest. 2 Kohus selgitab, et kooskõlas

§ 176

lg 2 ei vabaneks võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse tulemusena õigusvastaselt tahtlikult (s.t kuriteoga, selliseid kohustusi millest võlgnik ei vabane on valdav osa, c 90 %) tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Võlgniku kohustus(t)e aluseks on võlgniku enda õigusvastase tegevus, mistõttu ei saa kohus läbi pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse vabastada isikut kriminaal ja väärteoasjas väljamõistetu hüvitamise kohustusest. Pankrotimenetluse eesmärk ei ole vabastada kohustatud isikut õigusvastaste tegude eest määratud rahaliste karistuste, sundrahade jms tasumise kohustusest. Eeltoodust tulenevalt ei saavuta avaldaja pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetlusega oma eesmärki. Küll aga kaasneks menetluse läbiviimisega kulu riigile (pankrotivara puudub). 8. Kohus osundab, et A. Haak esitas 26.10.2015 a Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Kohus lõpetas menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemisega (tl 10-12) leides muuhulgas, et võlgnik on tahtlikult oma maksejõuetuse põhjustanud. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta avaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus. Kohus on seisukohal, et 26.10.2015 aastal ja 11.01.2017 käesolevas tsiviilasjas esitatud pankrotiavaldused on esitatud samal alusel ning asjaolud muutunud ei ole (kohtule esitatud materjalide põhjal). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3