ja § 344 lg 1 järgi Menetlus Käskmenetlus Julia Rästas isikukood 49706090810, elukoht xxxxxxxxxxxx xxx xx x xxxxxxx xxxxx, xxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx, tõkend – elukohast lahkumise keeld 09.12.2016 kuni 09.12.2017, varem kriminaalkorras karistamata Prokurör Kaitsja (määratud) Merike Lugna vandeadvokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Julia Rästas
järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 40 miinimumpäevamäära (päevamäär 10 eurot), so 400.00 eurot. Süüdi tunnistada Julia Rästas
lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 35 miinimumpäevamäära (päevamäär 10 eurot), so 350.00 eurot. 1.1
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 40 miinimumpäevamäära, so 400.00 eurot. 2.
- 25.05.2015 xxxxxxxxx kirjutas GK nimel alla lepingule nr 0209505254 OÜ-ga K, millega sai õiguse omandada Femell ja Slaavi teipjuuksepikendused. Dokumendil võõra isiku allkirja võltsimisega, mille alusel oli võimalik omandada reaalsed kaubad, pani Julia Rästas toime
Kohtu põhjendused 1. Kohus, tutvunud süüdistusakti ja kriminaalasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuritegudega, millede tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 mõttes. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määraga. Julia Rästas on ennast mõlema talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi nende süütegude objektiivsete asjaolude kohta. Julia Rästas’e süüd tõendavad kriminaalasjas kogutud tõendid: kannatanu G.K ütlused koos lisadega, tunnistaja A.U ütlused, laenuleping, Facebooki vestlus ja J.Rästas’e enda ütlused. Eeluuritud tõendid kogumis kinnitavad, et Julia Rästas pani toime süüdistustes kirjeldatud teod ning on nende toimepanemises süüdi. Julia Rästas’e tegudele on antud õige kriminaalõiguslik hinnang
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni üks aasta. Karistust kergendavaid-raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Asjaolusid arvestades peab kohus võimalikuks karistada Julia Rästas’t toimepandud teise astme kuritegude eest rahaliste karistusega ja mõista talle liitkaristus prokuröri ettepanekus taotletud ulatuses. 5. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsja tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Julia Rästas’e määratud kaitsjana osales menetluses vandeadvokaat Vahur Krinal, kelle tasu on 140.40 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 705.00 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud, kokku 845.40 eurot, süüdimõistetu Julia Rästas. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.