← Eesti

1-16-2798/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 01.02.2017 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-16-2798 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Asja läbivaatamise kuupäev 01.02.2017 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei KLITSNERI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Sergei KLITSNER sünd. 25.02.1974, isikukood 37402252254, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 29.06.2016 ja lõpp 28.03.2017 Jätta Sergei KLITSNER vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 10.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Sergei Klitsneri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Klitsner on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 25.04.2016 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 lg.2 p.2, 3 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 8 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta. Viru Maakohtu 27.06.2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja Sergei Klitsnerile mõistetud karistus pöörati täitmisele. Karistuse alguseks loeti 29.06.

  1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vangistust kannab 1 neljandat korda. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude vägivaldsuse raskusaste ja kuritegude laad on jäänud samaks. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasemaga, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav töötab vanglas toidujagajana, paikneb avavanglaosakonnas, on käinud väljaspool vanglat töökohtades proovipäevadel. Kinnipeetaval on kutsekeskharidus ja kinnipeetava enda sõnade kohaselt masinist-buldooserijuhi eriala. Kinnipeetaval tasumata võlanõuded puuduvad, vabanemisfondis on xxx €. Kinnipeetav suhtleb oma ema, õe ja vanaemaga, suhted on head, suhtleb ka endise abikaasaga, kelle vastu on toime pandud käesolev kuritegu. Kinnipeetaval on meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud krooniline haigus. Kinnipeetaval on vanusele vastavad suhtlemisoskused, tal on esinenud vägivaldset käitumist, kinnipeetava tegevus on mõtlematu ning tal puudub oskus lahendada oma probleeme sihipäraselt ja seaduskuulekalt. Kinnipeetav ei suuda arvestada teiste inimeste seisukohtade ja tunnetega, seab esikohale enda vajadused. Kinnipeetav õigustab oma tegevusi ja ei suhtu tõsiselt oma käitumisse. Kriminaalhoolduse ajal rikkus korduvalt talle määratud kohustusi. Kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 25%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 42%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav pani oma endise abikaasa ja ühise lapse ema suhtes toime 3 väärkohtlemise episoodi. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama endise abikaasa juurde samasse korterisse, seal elavad lisaks nende ühine ja abikaasa 2 last. Rahvastikuregistri andmetel elab selles korteris ka xxx 4-liikmeline perekond. Telefonivestluses kinnitas endine abikaasa, et lubab kinnipeetaval asuda elama nende juurde, kuigi vanemad lapsed on sellele vastu. Kodukülastust endine abikaasa teha ei võimaldanud, mistõttu jäid kinnipeetava võimaliku vabanemisejärgses elukohas tingimused välja selgitamata. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kinnipeetava elamaasumine endise abikaasa juurde ei ole mõistlik, kuna praeguse kuriteo pani kinnipeetav toime just endise abikaasa suhtes, lisaks oli endise abikaasa kaitsmiseks kohaldatud ka ajutist lähenemiskeeldu. Seega on ebatõenäoline, et kinnipeetava suhtumine endisesse abikaasasse on nii lühikese aja jooksul kardinaalselt muutunud. xxx töötaja sõnade kohaselt elab selles korteris koos kinnipeetava endise abikaasa ja lastega ka endise abikaasa praegune elukaaslane. Sellest tulenevalt on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et olukord, kus kinnipeetav hakkab vabanemise korral elama samas eluruumis koos endise abikaasa, tolle elukaaslase ja lastega, on ohtlik ja riskantne. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval puudub kriitiline suhtumine oma kuriteosse, tema elukäiku on otseselt ja negatiivselt mõjutanud alkoholi kuritarvitamine, kinnipeetava allutamine käitumiskontrollile ebaõnnestus alkoholi tarvitamise keelu korduva eiramise tõttu, kinnipeetav ise ei tunnista probleemi alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetava süstemaatilised seaduserikkumised viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile, tema käitumises on korduvalt avaldunud vägivaldsus, vigade kordamine viitab impulsiivsele käitumisele, kinnipeetav ei ole võimeline arvestama teiste inimeste tunnete ja seisukohtadega, ta õigustab oma tegevust ja ei teadvusta negatiivseid ilminguid oma käitumises. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et vangistuses viibitud aeg on liiga lühike selleks, et võimalikud positiivsed muutused oleksid kinnistunud. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Sergei Klitsner loobus maakohtu istungil taotlusest enda ennetähtaegseks vabastamiseks. Prokuröri abi Ave Arnim maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kuigi Viru Vangla on esitanud maakohtule materjalid kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks, ei toeta kinnipeetav ise seda taotlust ja loobus sellest maakohtu istungil. Olukorras, kus kinnipeetav ei soovi vabaneda ja seega ei kavatse kriminaalhoolduse nõudeid täitma hakata, ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. See välistab aga kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Arvestades eeltoodut tähtaega vabastamata. jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
  2. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.