← Eesti

2-11-3002/87

Obsah (4)§ 175§ 29§ 176§ 78

Tsiviilasi nr: 2-11-3002 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2016, Tallinn Tsiviilasja n

§ 175

lg 2 kohaselt kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Ringkonnakohus osutab, et kohustuse ülevõtmine on käsutustehing, mille tulemusena vahetub võlasuhte pool, mis tähendab seda, et senine võlgnik vabaneb kohustusest ja uus võlgnik astub tema asemele.

§ 175

lg 2 sätestab eeldused, mida on vaja täita, et teatav võlaõiguslik kohustus läheks üle ühelt isikult teisele. Vaja on tuvastada kohustuse ülevõtmise kokkulepe senise võlgniku, kohustuse ülevõtja ja võlausaldaja vahel ehk käesoleval juhul on vaja tuvastada kostja ja OÜ Mactum Events tahteavaldused selle kohta, et kostja võtab OÜ Mactum Events võla hageja ees üle ja OÜ Mactum Events vabaneb sellega kohustusest hageja ees ning tuvastada on vaja hageja nõusolek võlgniku vahetumiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on võlausaldajana vastava nõusoleku andnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja andis tahteavalduse OÜ Mactum Events kohustuse ülevõtmiseks. 21. Kuna poolte vahel on vaidlus 15.05.2009 kokkuleppe sisu üle, siis tuleb selle väljaselgitamiseks lähtuda

§ 29

lg 1 järgi esmalt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingutingimuste kindlakstegemiseks lepingut

§ 29

lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada

§ 29

lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh võimaliku kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. 22.

§ 29

lg 3 sätestab, et juhul, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimusi teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimusi selliselt, nagu esimene pool seda teadis. Seega kui hageja mõistis vaidlusaluses kokkuleppes märgitud OÜ Mactum Events palvena sõnastatud avaldust, et Metsäliitto Eesti AS (nüüd Metsä Forest Eesti AS) kannaks OÜ Mactum Events poolt Glendale Trade OÜ-le võlgnevast (kokkuleppe kirjapilt muutmata) summast üle otse võlausaldaja Glendale Trade OÜ arveldusarvele 221026364457 740 099,54 krooni tekkinud võlgnevuse katteks selliselt, et kostja on üle võtnud kohustuse vastutada OÜ Mactum Events poolt hagejale võlgnetava kohustuse, siis saaks kokkulepet nii tõlgendada üksnes juhul, kui kostja lepingu sõlmimise ajal sellest teadis või pidi teadma. 23. Arvestades 15.05.2009 kokkuleppe teksti, ei tulene sellest sõnaselgelt kostja tahteavaldust OÜ Mactum Events kohustuse ülevõtmiseks, sest teksti järgi esitas OÜ Mactum Events palve kostjale, et ta kannaks oma võla OÜ Mactum Events ees hagejale. Kostja nimel kirjutas kokkuleppele alla RM. RM kuulati asjas ära 5

(8)Tsiviilasi nr: 2-11-3002 tunnistajana ning tema ütluste kohaselt: „Kolmepoolne kokkulepe sõlmiti juriidiliste isikute soovil, põhjenduseks, et üks on teisele võlgu, teeme kolmepoolse kokkuleppe ja maksame raha kolmandale isikule“ (III kd, tlk 145-146), „Minu arusaamise järgi kokkuleppe sisu oli, et nemad olid teineteisele võlgu ja teisele firmale kantakse raha“(III kd, tlk 147), „Allkirjastasin kokkuleppe selleks, et raha välja maksta“ (III kd, tlk 145). Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja teadis kokkuleppe sõlmimisel sellest, et hageja arvates allkirjastas ta kohustuse ülevõtmise kokkuleppe. Kuna lepingupoolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, siis tuleb vastavalt

§ 29

lg-le 4 tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kuna lepingus on sätestatud OÜ Mactum Events palve mingi tema ja kostja vahelise võlasuhte alusel makstava raha ülekandmiseks kolmandale isikule ning selle tagajärjena kostja kohustuste vähenemine OÜ Mactum Events ees, siis ei saa, arvestades

§ 29

lg 4 ja § 29 lg 5, kokkuleppes sätestatut tõlgendada nii, nagu seda mõistab hageja. Kohus leiab, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei saa tõlgendada lepingut nii, et kostja kohustus üle võtma OÜ Mactum Events võla

§ 175lg 2 mõttes.

Kuigi kohustuse ülevõtmisel võib selle aluseks olla senise võlgniku ja kohustuse ülevõtja nendevahelisest suhtest tuleneva kohustuse ülevõtjal esineva võlgnevuse vastavas ulatuses täidetuks lugemine (käesoleval juhul nähtub tunnistaja RM ütlustest, et kostjal oli OÜ Mactum Events ees võlgnevus), peab kohustuse ülevõtmise tahe siiski olema konkreetsemalt tõendatud, sest selle tagajärjeks on see, et kohustuse ülevõtja ei saa enam võlausaldaja nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad tema ja senise võlgniku vahelisest õigussuhtest. Samuti peab kohustuse ülevõtjal olema selge, millisest õigussuhtest senise võlgniku võlg võlausaldaja ees tekkis, sest kohustuse ülevõtjal on õigus võlausaldaja nõudele esitada kõiki vastuväiteid, mida oleks saanud võlale esitada senine võlgnik. Antud kokkuleppest ei nähtu, millisest lepingust kokkuleppes märgitud summas esialgse võlgniku võlg võlausaldaja ees tekkis. Ruslan Mihhailovi ütlustest nähtuvalt sellist teadmist temal kokkuleppe sõlmimisel ei olnud. Menetluses esitas hageja tema ja OÜ Mactum Events vahel sõlmitud võlatunnistuse, kuid ka sealt ei nähtu, millisest lepingust esialgse võlgniku võlg tekkis. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja esindaja, et hageja ja OÜ Mactum Events vahel oli sõlmitud laenuleping ning seetõttu tunnistas OÜ Mactum Events võlatunnistuses võlga hageja eest. 24. Maakohus on leidnud, et kohustuse ülevõtmiseks puudus RM-l volitus. Sellega tuleb ringkonnakohtu arvates nõustuda. Volituse olemasolu tuvastamine omab asjas tähtsust seetõttu, et kui volitused sellise tehingu sõlmimiseks kostja nimel RM-l puudusid, tõendab see lisaks eelnevale, et kohustuse ülevõtmise lepingut kostja nimel RM ei sõlminud. Asjas on tuvastatud, et RM töötas kostja juures varumisjuhina. Tema ütlustest nähtub, et ta pidas metsamüüjatega läbirääkimisi, sõlmis lepinguid, vormistas metsamüüjatele akte raha maksmiseks, kui kaup oli saabunud kostja juurde. Tema ütlustest ei nähtu, et tal oleks olnud volitusi sõlmida leping, kus võetakse kostja poolt kolmanda isiku kohustused üle. Hageja on asjas väitnud, et tema uskus RM esindusõiguse olemasolusse, kuna RM tegi ka enne kostja nimel tehinguid. Asjas ei ole siiski tõendamist leidnud see, et RM on kostja nimel sõlminud kohustuse ülevõtmise lepinguid. Hageja on jätnud tähelepanuta, et müügileping ja kohustuse ülevõtmise leping on õiguslike tagajärgede mõttes erinevad. Tunnistajana üle kuulatud K ja ÜR eitasid RM esindusõigust kohustuste ülevõtmise lepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited, mille kohaselt tõendavad tunnistaja RM ütlused „Ka enne oli selliseid kolmepoolseid kokkuleppeid sõlmitud“, „Oma tööaja jooksul kostja juures olen allkirjastanud umbes 1-2- sellist dokumenti“, et RM-l oli 6

(8)Tsiviilasi nr: 2-11-3002 kostja esindusõigus ka kohustuse ülevõtmise lepingu sõlmimiseks, ei ole põhjendatud. Hageja on nimetatud tunnistaja ütlused kontekstist välja rebinud. Tunnistaja pole väitnud, et tal oli kostja esindusõigus kolmandate isikute kohustuste ülevõtmiseks kostjale. Asjaolu, et RM-l oli pitsati kasutamise võimalus, ei tõenda tema esindusõiguse olemasolu nende tehingute sõlmimisel, mis väljuvad varumisjuhi pädevusest. Apellatsioonkaebuses on hageja tuginenud sellele, et kostja kiitis hiljem RM poolt sõlmitud kokkuleppe heaks. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et maakohtu menetluses ta heakskiidule tuginenud ei ole. Apellatsioonkaebusest ei nähtu põhjendused, miks hageja ringkonnakohtus uuele asjaolule tugineb. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud uued asjaolud TsMS § 652 lg 4 järgi tähelepanuta. 25. Maakohtu otsuse põhjendavast osast võib järeldada, et maakohtu arvates ei ole tõendatud hageja nõude olemasolu OÜ Mactum Events ees, kuna maakohus leidis: Üheselt ei ole tuvastatav, et 15.05.2009 kokkuleppega ülevõetava kohustuse aluseks on 15.01.2008 lepingust tulenev kohustus. Maakohus jättis otsuses täielikult põhjendamata selle, kas 15.05.2009 leping on kohustuse ülevõtmisele suunatud leping

§ 175lg 2 mõttes.

Kostja väiteks menetluses on see, et hagejal ei ole tema vastu nõudeõigust, sest ta ei ole võtnud üle OÜ Mactum Events kohustust hageja ees. TsMS § 442 lg 8 teise lause kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Eeltoodu alusel muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et alles peale seda, kui tuvastamist oleks leidnud kokkulepe kohustuse ülevõtmiseks, tulnuks analüüsida, kas kostja

§ 176

lg-st 1 tulenevad vastuväited võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisele õigussuhtele on põhjendatud ehk kas OÜ-l Mactum Events oli 15.05.2009 kokkuleppes märgitud suuruses võlg hageja ees. Selleks tulnuks maakohtul selgitada pooltele ka tõendamiskoormist, arvestades asjaolu, et menetluses soovis hageja OÜ Mactum Events võlga tõendada võlatunnistusega ning kostjal kui lepingupooleks mitteoleval isikul oli keeruline võla puudumist tõendada. Maakohus jättis nõuetekohaselt tõendamiskoormise pooltele selgitamata, sest apellatsioonkaebuse järgi on apellant seisukohal, et võla puudumist tulnuks tõendada kostjal, kostja on apellatsioonkaebusele esitatud vastuses väitnud, et võla olemasolu pidanuks tõendama hageja. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et kohustuse ülevõtmise kokkulepe tõendamist ei leidnud, siis puudub vajadus käsitleda

§ 176lg-st 1 tulenevaid kostja vastuväiteid.

26. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei tõendanud nõudeõiguse olemasolu kostja suhtes. Seega on hagi õigesti jäetud rahuldamata. Kuna asjast nähtuvalt 15.05.2009 kokkulepe sõlmiti, kuid tegemist ei ole kohustuse ülevõtmisega kostja poolt, tekib küsimus, millise kokkuleppe pooled sõlmisid. Ringkonnakohus on seisukohal, et käsitletud kolmepoolne kokkulepe vastab kõige enam

§ 78

sätestatud kohustuse täitmisele kolmanda isiku poolt, sest 15.05.2009 kokkuleppega anti hagejale teada, et OÜ Mactum Events võla hageja ees võib täita nende omavahelisel kokkuleppel ka kostja ning võlgniku ehk OÜ Mactum Events nõusolek selleks on olemas. 27. Kostja esitas taotluse 01.12.2016 istungi protokolli parandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus istungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Protokolli parandamise taotlusest ei 7

(8)Tsiviilasi nr: 2-11-3002 nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad kostja vastuväited või hageja seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades pole avaldatud. Menetluskulude jaotus
  1. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata siis TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks maakohtus vastavalt TsMS § 177 lg-le
  2. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.