) § 181 lg 3 esimese lause alusel, sest hageja juhatuse liikmel RP-l puudus hageja osaniku OÜ Ideal Holdingu nõusolek kõnealuse tehingu tegemiseks. OÜ Ideal Holdingu juhatuse liikmed olid RP ja SJP (SP), kes võisid osaühingut esindada üksnes ühiselt, kuid SP ei olnud teadlik vaidlusaluse tehingu läbiviimisest ja ei ole andnud nõusolekut hageja kinnisvara müümiseks. Praegusel juhul ei kohaldu ka
lg 3 teine lause, mis välistab esindusõiguse rikkumise juhul, kui tehing tehakse osaühingu igapäevase majandustegevuse raames kauba või teenuse turuhinna alusel, sest hageja tegevusala on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus, mitte kinnisvara ost ja müük. Veel enam, hagejal ei ole aastate jooksul majandustegevust olnud ja hageja eesmärgiks oli vara hoidmine. Kõnealused kinnistud olid hageja ainus kinnisvara. Hageja kogu kinnisvara võõrandamine ja oma osaniku vastu nõude omandamine RP kontrollitavalt äriühingult eeldas vastavalt
lg-le 4 hageja osaniku poolt tehingu tingimuste ja esindaja määramist (RKTKm 3-2-1-144-11, p 13). Eelnevalt kirjeldatud otsust ei eksisteeri. Kui tehing ei olnud tühine, on tehing tühistatud, sest esineb alus tehing tühistada ja hageja on kostjale esitanud tehingu tühistamise avalduse. RP tegutses lepingut sõlmides nii hageja kui kostja esindajana, mistõttu eeldatakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 lgle 1, et ta rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. TsÜS § 131 lg 1 ei ole
lg-ga 3 üldnormi ja erinormi vahekorras, mistõttu on mõlemad sätted kohaldatavad ka eraõiguslike juriidiliste isikute tehingute puhul. Eelnevale lisaks oli tehing vastuolus ka esindatava majanduslike huvidega. Tallinna kesklinna korteriomandite, mille pindala on vahemikus 30-40,99 m2, mediaani hind oli ajavahemikus 01.10.2013-31.10.2013 1 757,19 eur/m
on selleks puhuks ette näinud erinormi § 181 lg 3. Samuti ei olnud tehing vastuolus hageja huvidega – kinnisvara müüdi turuhinnaga ja hageja netovara väärtus tehingu tulemusena ei vähenenud. Tehing toimus hageja igapäevase majandustegevuse raames. Hageja põhitegevusala on vastavalt äriregistrile enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Siia alla kuulub ka kinnisvara ostmine ja müümine, sest kinnisvara omamine on selle üürileandmise eelduseks. Veel enam, äriregistris on märgitud vaid ettevõtte põhitegevusala, mis ei takista ettevõttel tegutsemast teistes valdkondades. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja on varem ostnud erinevaid kinnistuid. Tehingu tegemiseks oli olemas hageja ainuosaniku Ideal Holding OÜ nõusolek, mille andis Ideal Holding OÜ juhatuse liige RP 01.10.2010 põhjusel, et kinnisasjad olid ostetud investeeringuna ja need kavatseti maha müüa tulusal hetkel. Kuni 11.10.2011 oli Ideal Holding OÜ juhatuse liikmetel õigus esindada osaühingut üksinda kõikides õigustoimingutes, sh võtta vastu otsuseid. Tehing ei ole tühistatav, sest praegusel juhul ei ole TsÜS § 131 lg 1 kohaldatav, kuivõrd tegu on üldnormiga. Kohaldamisele kuulub
Veel enam, tehing ei olnud vastuolus esindatava huviga, sest kinnisvara müüdi kostjale vähemalt keskmise turuhinnaga. Korteriomand müüdi kostjale 65 000 euroga ja parkimiskoht 15 000 euroga, s.t korteriomandi ruutmeetri hind oli 1 911,76 eur/m2 ja parkimiskoha ruutmeetri hind 534,19 eur/m
Tehing tehti kahe juriidilise isiku vahel ja mitte osaühingu ning tema esindaja vahel, nagu näeb ette
Riigikohtu seisukoht, mis on avaldatud lahendis 32-1-144-11 ja kus Riigikohus samastas osaniku tema kontrollitava äriühinguga, praegusel juhul ei kohaldunud, sest lahendis käsitleti teistsugust küsimust teisel alusel ning asja põhirõhk oli isiku osanikuna tegutsemisel. Erinevalt kostja käsitlusest
ÜS § 131 lg 1 vahekorra kohta, jäi kohus seisukohale, et mõlemad sätted võivad eraõiguslike juriidiliste isikute puhul kasutatavad olla ning praegusel juhul oli paslik kontrollida, kas esinesid TsÜS § 131 lg 1 eeldused tehingu tühistamiseks. Kuivõrd kohtuekspertiis tuvastas, et müügitehingu objektiks olnud korteri ja parkimiskoha turuväärtus oli kokku 87 000 eurot (±10%) ja kinnisvara müüdi hinnaga 80 000 eurot, võõrandati kinnisvara õiglase hinnaga. Asjaolud, et kinnisvara eest ei tasutud rahaga, vaid tasu maksmise kohustus tasaarvestati kolmandalt ühingult kostjale loovutatud nõudega ja hagejal oli kahtlus loovutatud ja seejärel tasaarvestatud nõuete olemasolus ja õiguspärasuses, ei omanud hageja huvide kahjustamise hindamise osas tähtsust. Äriühingule tehinguga kahju tekitamise tuvastamise osas omab tähtsust üksnes see, kas hageja müüs kinnisvara kostjale odavamalt või mitte. Seega ei olnud hagejal õigust lepingut tühistada TsÜS § 131 lg 1 alusel. Isegi juhul, kui lepingus kirjeldatud tasaarvestus oleks olnud sisutu, ei muudaks see tehingut tühiseks, vaid tooks kaasa kostja kohustuse tasuda hagejale kokkulepitud ostuhind. 4 Hagi rahuldamata jätmise korral kannab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kostja esindaja õigusabi andmiseks kulutatud aeg oli põhjendatud, tuli hagejal hüvitada kostjale õigusabikulu 4 777 eurot. Apellatsioonkaebus 4. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta mõlema kohtuastme menetluskulud kostja kanda ning mõista menetluskuludelt viivis TsMS § 177 lg 2 järgi. Kohus eksis materiaalõiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel ning rikkus menetlusõigust, kui hindas kohtuasjas kogutud tõendeid ebaõigesti ja ühekülgselt ning jättis olulised tõendid tähelepanuta, mistõttu jõudis ebaõigetele järeldustele. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et 21.10.2013 tehtud tehing ei olnud tühine. Hageja kogu kinnisvara võõrandamiseks ja oma osaniku vastu nõude omandamiseks juhatuse liikme ning osaniku RP kontrollitavalt äriühingult, tuli hageja osanikul Ideal Holding OÜ-l määrata tehingu tingimused ja esindaja (
Kuid osanik ei ole antud küsimust kunagi otsustanud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-144-11 öelnud, et 100%-line osalus osaühingus annab ainuosanikule selle osaühingu tegevuse üle
-i järgi täieliku kontrolli. Sellisel juhul tekivad osanikul majanduslikud huvid, mis üldjuhul vastanduvad tehingupartnerist osaühingu huvidele, mida ta samuti esindab osaniku või juhatuse liikmena. Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse, kas pidada tema ainuosalusega äriühinguga õigusvaidlust ja määrata selles õigusvaidluses esindaja. Eelnev keeld kohaldub ka tehingute tegemisele. Seega on juhatuse liikme esindusõigus piiratud iseendaga ja enda kontrollitava ettevõtjaga osaühingu nimel tehingute tegemisel. Eelnevat piirangut rikkudes tehtud tehing on tühine. Kõnealune müügileping ja asjaõigusleping olid näilikud TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Nimelt tehti tehing kinkelepingu varjamiseks, sest lepingu eesmärgiks oli saavutada tasuta omandiõigus hageja varale. Kuivõrd notariaalne müügileping on näiliku tehinguna tühine TsÜS § 83 lg 1 järgi, siis suulises vormis kinkeleping on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine AÕS § 119 lg 1 alusel. Eelnevale lisaks on tehing vastuolus ka heade kommetega, sest hagejale kuuluv ainus kinnisvara võõrandati varjatult ja tasuta.
lg 2 järgi võib tütarettevõtja anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Piirangut kohaldatakse nii krediidilepingute kui muude majanduslikult samaväärsete tehingute osas. Eelnevalt kirjeldatut rikkuv tehing on tühine. 21.10.2013 tehingu tagajärjel tekkis olukord, kus hageja omandas väidetavalt nõudeõiguse emaettevõtja vastu, tekitades olukorra, kus emaettevõtjast sai tütarettevõtja võlgnik. Eelnev on majanduslikus mõttes laenuga samaväärne tehing. Nõude omandamine emaettevõtja vastu oli hagejale ka majanduslikus mõttes kahjulik, sest selliselt jäi hageja ilma oma ainsast kinnisvarast ja tuluallikast ning omandas nõude, mis oli tähtajatu ja intressivaba. Lisaks asjaolule, et sellisel viisil nõude omandamine emaettevõtja vastu oli
lg 4 alusel tühine, oli selline käitumine ka
lg 3 mõttes tühine, sest kirjeldatud viisil laenu andmine ei olnud hageja igapäevane tegevus. Maakohus jättis vääralt tuvastamata hageja huvide kahjustamise tehinguga. Kohtuekspertiisi tulemusena tuvastati, et korteri turuväärtus oli 87 00 eurot. Seega võõrandati vara ligikaudu 8% alla hinnangulise turuväärtuse. Kuivõrd ekspert märkis, et hinnangu täpsuseks võib pidada ±10%, asus kohus seisukohale, et turuväärtuseks võib lugeda ka 78 300 eurot, mistõttu ei müüdud kinnisasjad alla turuhinda. Kuid 10%-lise eksimisruumi korral võib kinnisasjade turuväärtuseks lugeda ka 95 700 eurot ja vara võõrandades pidi juhatuse liige saavutama esindatava äriühingu jaoks parima tulemuse, mis antud juhul oli 95 700 eurot. Müües kinnisasjad alla nimetatud 5 summa, kahjustas juhatuse liige hageja huvisid. Isegi siis, kui kinnisasjade müümise hind oleks vastanud turuhinnale, ei saa automaatselt järeldada, et tehing toimus esindatava huvides. Hageja, kui kinnisasjade väljaüürimisega tegeleva ettevõtte huvides ei olnud müüa kinnisvara ja selliselt lõpetada oma majandustegevus. Hageja huvides oli omandada kinnisvara ja teenida selle üürimiselt tulu. Peale vaidlusaluse tehingu toimumist oli hageja tegevus sunnitult lõpetatud, sest ainus tuluallikas oli likvideeritud. Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja ja kostja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping ei olnud praeguse tsiviilasja ese, mistõttu ei saanud kohus hinnata loovutuslepingu kehtivust või õiguspärasust. Kuivõrd müügileping sisaldas kokkulepet tasumise kohta ja praegusel juhul toimus tasumise asemel nõuete tasaarvestamine, oli oluline tuvastada, kas esindaja oli õigustatud erinevaid tasaarvestamise ja loovutamise toiminguid tegema ning kas need olid õiguspärased. Maakohus on ebaõigesti lugenud kostja põhjendatud õigusabikuluks 4 777 eurot. Maakohus ei ole otsuses oma hinnangut põhjendanud. Samuti on jätnud selgitamata, miks ta ei nõustunud hageja seisukohaga kostja põhjendatud õigusabikulude suuruse osas. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt ei esine käesolevas vaidluses
Apellatsioonikohus leiab vastupidiselt esimese astme kohtule, et 21.10.2013 tehingud on tühised ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Kohtuasja lahenduse keskmes olev
lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevase majandustegevuse raames kauba või teenuse turuhinna alusel.
lg-s 3 sätestatud juhatuse liikme esindusõiguse piirang on kehtestatud tulenevalt juhatuse liikme kohustusest tegutseda esindusõiguse teostamisel korraliku ettevõtja hoolsusega ja vältida huvide konflikti – juhatuse liige ei tohi olla tegevusest, mida ta teostab äriühingu nimel, ise huvitatud. Seega tuvastamaks, kas 21.10.2013 sõlmitud tehing oli tühine, tuleb vastavalt
lg-s 3 nimetatud esimest tingimust (vaidlustatud tehing tehti osaühingu ja juhatuse liikme vahel) erinevalt. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel 21.10.2013 sõlmitud tehing on tühine, sest nii hagejat ja kui kostjat esindas tehingu tegemisel RP, kes oli ühtlasi kostja ainuosanik ning tehingu tegemiseks puudus hageja ainuosaniku Ideal Holding OÜ nõusolek. Juhatuse liikme või osaniku poolt iseendaga ja enda kontrollitava ettevõtjaga osaühingu nimel tehingu tegemine on piiratud. Kostja leiab, et tehing toimus hageja ja kostja vahel, mitte hageja ja hageja juhatuse liikme või kostja ja kostja juhatuse liikme vahel, mistõttu ei ole
Seega on praeguses kohtuasjas tõusetunud küsimus, kas osaühing on teinud tehingu juhatuse liikmega 6
lg 3 mõttes, kui formaalselt on tehingu teiseks pooleks mitte juhatuse liige, vaid äriühing, mille ainuosanik on kõnealune juhatuse liige. Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on juhatuse liikmega tehtav tehing võrdsustatud tehingu tegemisega isikuga, kellel on juhatuse liikmega samaväärne majanduslik huvi, sh eelkõige ühinguga, milles juhatuse liikmel on osaniku või aktsionärina täielik häälteenamus. Näiteks on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-40-13 p-s 27 selgitanud, et juhatuse liige on kohustatud ühingu suhtes käituma lojaalselt, heas usus ja kooskõlas heade äritavadega ning jälgima seda ka tehingute tegemisel iseenda või oma kontrolli all oleva äriühinguga ning viidanud, et lojaalsuskohustuse rikkumisel on tehing tühine. Kohtumääruses 3-2-1-144-11 leidis Riigikohus, et kuigi füüsiline isik ja tema kontrollitav äriühing on juriidilises mõttes eraldiseisvad isikud, annab 100%-line osalus äriühingus ainuosanikule selle osaühingu tegevuse üle
-i järgi täieliku kontrolli. Sellisel juhul tekivad osanikul tema kontrolli all oleva äriühingu vastu nõude esitamise otsustamisel majanduslikud huvid, mis üldjuhul vastanduvad osaühingu huvidele. Eelnevast järeldati, et äriühingu osanik ei tohtinud
lg 1 alusel osaleda hääletusel, kus otsustati, kas esitada tema kontrolli all oleva äriühingu vastu nõue. Kirjeldatud tõdemus on praegusel juhul kohaldatav mitmel põhjusel. Esiteks on nii
lg-s 1 kui
lg-s 3 kirjeldatud ühinguõiguslikke abinõusid, mis kuuluvad lojaalsuskohustuse sisusse. Teiseks ei kirjelda ka
lg 1 sarnaselt
lg-ga 3 olukordi, kus otsus või tehing tehakse kontrollitava juriidilise isikuga. Sõna-sõnalt
lg 1 lugedes kehtivad osaniku tegevusele seaduses sätestatud piirangud, kui otsus või tehing tehakse osaniku enda suhtes, mitte temale kuuluva äriühingu osas. Seega tuleb asuda seisukohale, et kui üks äriühing sõlmib teise äriühinguga lepingu ning äriühinguid esindab tehingu tegemisel üks ja sama juhatuse liige, kusjuures juhatuse liige on ühe äriühingu ainuosanik, on
Praegusel juhul sõlmiti 21.10.2013 tehing hageja ja kostja vahel selliselt, et nii hagejat kui kostjat esindas tehingu tegemisel üks ja sama isik, s.o RP (I kd tl 54-64). Vastavalt hageja esitatud äriregistri väljavõtetele olid hageja juhatuse liikmed tehingu tegemise ajal RP ja SP (I kd tl 50) ning kostjal oli üks juhatuse liige, kelleks oli RP. RP oli ühtlasi kostja ainuosanik (I kd tl 52). Seega toimus tehing osaühingu ja osaühingu juhatuse liikme poolt kontrollitava äriühingu vahel, mistõttu on
Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas tehing väljus osaühingu igapäevase majandustegevuse raamidest. Igapäevane on majandustegevus, millega ettevõte alaliselt või peamiselt tegeleb. Hageja on öelnud, et hageja tegevusala ei olnud kinnisvara müümine, vaid selle üürile andmine ja käitus, millele vastab Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) kood
§-d 168-177) ja osanikud väljendavad oma tahet eelkõige osanike otsuste kaudu. Osanike otsus on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes. Osanikud võivad võtta otsuseid vastu kolmel viisil: osanike koosolekul (
-1721), koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja teel (
lg-d 1-4) või erandina ka kirjaliku ühehäälse otsusena muid formaalsusi järgimata (
lg-d 6 ja 7).
lg 3 ei eelda tingimata seda, et osanike nõusolek peaks olema antud eelnevalt kirjeldatud osanike otsuse vormis. See tähendab, et osanikud võivad sellise tehingu tegemiseks nõusoleku anda osanike otsusega, mis on tehtud ükskõik millisel eespool nimetatud viisil, kuid see nõusolek võib olla väljendatud ka eraldi antud kirjalike tahteavaldustena (RKTKo 3-2-1-74-15 p 13; RKTK 3-2-181-15 p 16). Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja esitatud kinnitus (II kd tl 13) kinnisasjade müümise otsuse olemasolu kohta ei ole dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 1 mõttes, vaid tegu on selgitusega. Muud tõendit kostja väidetava otsuse olemasolu kohta esitanud ei ole. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et osaniku otsus igapäevase majandustegevuse raamidest väljuva tehingu tegemiseks ei saa olla antud sedavõrd umbmääraselt (müüa omand hiljemalt 2013. aastal tingimusel, et omandit ei müüda müügi ajal kehtivast turuhinnast madalama hinnaga). Nõusolekus peavad kajastuma tehingu tingimused ja isik, kes tehingus osaühingut esindab. Kohtule ei ole esitatud osaniku kirjalikku tahteavaldust, milles väljendub nõusolek tehingu tegemiseks. Seega on praegusel juhul tõendamata osaniku nõusoleku olemasolu vaidlusaluse tehingu tegemiseks. Kõrgemalseisev organ võib tehtud tehingu ja selle tingimused ka tagantjärele heaks kiita (TsÜS § 111 lg 1). Poolte esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt ei ole tuvastatav hageja osaniku hilisem heakskiit vaidlusaluse tehingu tegemiseks. Heakskiidu olemasolu kohta ei saa järeldusi teha kostja esitatud kinnituse pinnalt (II kd tl 13), sest ühelt poolt ei kajastu seal tehingu tingimused ja asjaolu, kellele juhatuse liikmetest väidetav nõusolek anti ja teiseks said alates 11.10.2011 hageja osaniku äriühingut esindada juhatuse liikmed (SP ja RP) üksnes ühiselt. Hageja seaduslik esindaja ja hageja osaniku juhatuse liige SP on algusest peale olnud tehingu toimumise vastu. Seega esinevad
lg 3 rakendamise eeldused: 21.10.2013 toimunud tehing tehti osaühingu ja osaühingu juhatuse liikme poolt kontrollitava äriühingu vahel, s.t sisuliselt juhatuse 8 liikme endaga, tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamidest ja puudus osaniku nõusolek. Seega oli tehing tühine. Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas vaidlusaluse tehingu tühisuse, jätab kohus analüüsimata teised hageja esitatud võimalikud alused lugemaks tehing tühiseks või tühistatuks. Vastavalt TsÜS § 84 lg-le 4 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuivõrd hageja ja kostja vahel aset leidnud tehingud (s.h nii müügi- kui ka asjaõigusleping) olid tühised, rahuldab ringkonnakohus hageja nõude ja kohustab kostjat tagastama hagejale kinnisasja Tallinnas, Lootsi 3a-138 (registriosa nr 17662401) ja kinnisasja Tallinnas, Lootsi 3a-161 (registriosa nr 17664701). Selleks kohustab ringkonnakohus kostjat andma kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks olev nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 34 1 lg 1 tähenduses, mille kohaselt tuleb kinnisasja, mille registriosa nr on 17662401 II jao omanikukanne nr 6 kustutada ja kinnisasja omanikuna kanda II jakku InvestStart OÜ (registrikood 11862779) ja kinnisasja, mille registriosa nr on 17664701 II jao omanikukanne nr 86.10 osas, milles on 5/345 mõttelise osa omanikuna sisse kantud Real Investment OÜ kustutada ja kinnisasja 5/345 mõttelise osa omanikuna kanda II jakku InvestStart OÜ (registrikood 11862779). Kohustuse täitmata jätmise korral asendab kohtuotsus TsÜS § 68 lg 5 järgi kostja tahteavaldust. Menetluskulude jaotus 6. Hagi rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus poolte kantud menetluskulud kostja kanda. Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.