2-15-14572/31

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Liis Arrak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-14572 Tsiviilasi GMA hagi OÕ vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. aprilli
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik GMA apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 1620 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja GMA (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja HA (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja OÕ (isikukood XXXXXXXXXXX) Kohtuistungi toimumise aeg
5. november
6. a RESOLUTSIOON:
7. Tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus kohustas kostjat tasuma elatist iga kuu
8. kuupäevaks. Teha selles osas uus otsus, millega kohustada kostjat tasuma elatist iga kuu
9. kuupäevaks. Muus osas jätta Harju Maakohtu
10. aprilli
11. a otsus muutmata.
12. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
13. GMA (hageja) esitas
14. septembril
15. a Harju Maakohtule hagi OÕ (kostja) vastu elatise saamiseks.
16. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja
17. septembril
18. a hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust. Alates oktoobrist
19. a elab hageja koos oma emaga kostjast eraldi. Hageja seaduslik esindaja ja kostja leppisid kokku, et tasuvad kõik hageja kulutused võrdselt. Kokkulepe sõlmiti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (ekirja teel). Kostja on sõlmitud kokkuleppest taganenud ja maksab alates detsembrist
20. a hagejale elatist 200 eurot kuus hageja esindaja pangakontole vahemikus 9-
21. kuupäeval. Hageja rõhutab, et elatist tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette.
22. Kostja sissetulek on
23. aprilli
24. a seisuga 1950 eurot, millele lisanduvad erinevad lisatasud, lähetustasud, boonused jne. Hageja seadusliku esindaja keskmine sissetulek (emapalk ja ettevõtlustulu) on umbes 2000 eurot (bruto), sh 200 eurot elatis. Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid. Kostjal ei ole alust elatise maksmisest keelduda.
25. Hageja kulutused on seni olnud keskmiselt 1098,34 eurot kalendrikuu kohta, mis teeb kostja kuluks 549,17 eurot kuus, millest kostja on tasunud igakuiselt 200 eurot. Seega palub hageja välja mõista vähemmakstud elatise 4390,06 eurot (12x549,17-2200) tagasiulatuvalt ühe aasta eest ja alates
26. oktoobrist igakuise elatise 500 eurot, kuid mitte vähem kui seadusjärgne miinimumsumma. Kostja vastuväited
27. Kostja vaidleb hagile vastu. Lapse ema on hagiavalduses õigesti märkinud, et kostja ja lapse ema vahel on kehtiv kokkulepe lapse kulude võrdses osas kandmise üle. Kostja on elatise maksmisel lähtunud lapse ema
28. detsembril
29. a e-kirjas toodust, mille kohaselt on kulutused lapsele kuus kokku ca 400 eurot. Kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust ja tasunud igakuiselt lapse ema pangakontole elatist 200 eurot. Kostja maksis 400 eurot juulis
30. a lapsele turvatooli soetamiseks. Kostja (ja kostja vanemad) on saatnud korduvalt lapsele riideid ja mänguasju, mille vastuvõtmisest lapse ema on enamjaolt keeldunud, kuid osaliselt ka vastu võtnud – nt cd-mängija (lastelaulude kuulamiseks), motoorikakeskus ja mänguasju, mille osas kostja ei ole pidanud vajalikuks kuluarvestust pidada. Kostja on omaltpoolt lapse ema korduvalt teavitanud, et juhul kui mõnes kuus on lapsele ühekordseid suuremaid väljaminekuid, nt vaja soetada turvatool, söögilaud, talveriideid jne, siis need kulutused on kostja valmis kandma täiendavalt, tingimusel, et need kostjaga eelnevalt kooskõlastatakse ja et ka kostjal oleks võimalik nende soetamisel osaleda või vajadusel need ise osta.
31. Kostja leiab, et hagiavalduses nõutav elatise summa ei ole lapse vajadustest lähtudes vajalik ega põhjendatud. Kostja vaidleb vastu eluaseme kuludele, muude vältimatute kuludele ja transpordikuludele. Kostja hinnangul on oluline lähtuda lapsele kulutuste tegemisel mitte ainult harjumuslikust elustiilist vaid ka reaalsest vajadusest ja nii lapse ema kui kostja rahalistest võimalustest. Kostja leiab, et antud juhul ei ole kulutused tehtud lapse vajaduste rahuldamiseks ega piisavalt tõendatud.
32. Kostja on seisukohal, et vajalik ja põhjendatud lapse ülalpidamiskulu on ca 400 eurot kuus. Kostja leiab, et ta on tasunud elatist kokkulepitud määras ja piisavas ulatuses, mis on vajalik lapse heaolu tagamiseks. Kohtuistungil märkis kostja, et kui lapse ema nõustub elatisega 300 eurot, siis on kostja nõus seda edaspidi maksma. Tagasiulatuva elatisega ei ole nõus. 2
33. Kostja palk on 1500 eurot (neto) ning preemia puhul ei saa rääkida regulaarsest sissetulekust. Maakohtu otsus
34. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks elatise 320 eurot alates
35. oktoobrist
36. a kuni hageja täisealiseks saamiseni ja elatisraha tagasiulatuvalt 1640 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda.
37. Maakohus leidis, et elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid, ning seejärel vanemate varalisest seisundist.
38. Arvestades hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhjendusi, esitatud tõendeid, mis tõendavad hageja kulutusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asus kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on 636,75 eurot kuus, millest pool, s.o ühe vanema osa oleks 318,37 eurot kuus. Põhjendatud kuludeks pidas maakohus toidukulu (115,08 eurot), eluasemekulu (216,67 eurot), sidekulu (5 eurot), kulutusi seoses hügieeniga ja tervisehoiuga (100 eurot), kulutused riietele ja jalanõudele (100 eurot), arengukulu (50 eurot) ja transpordikulu (50 eurot).
39. Maakohus ei pidanud kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks kostja ostetud riideid ja mänguasju ega muid kingitusi. Lapsevanem ei peaks maksma elatist lastele esemetes või muul moel. Laste elulisi vajadusi ei ole võimalik sel viisil rahuldada. Elatist tuleb tasuda igakuise rahalise maksena ning last kasvatav vanem otsustab, kuidas ta saadud elatisraha arvelt lapsega seonduvad kulutused katab. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagejale andnud elatist sellisel määral, mis annab aluse temalt väljamõistetava igakuise elatise vähendamiseks.
40. Analüüsides kostja sissetulekuid ja kohustusi, tuvastas maakohus, et kostja kaheksa kuu keskmine neto töötasu on 1556,32 eurot, kostjale kuuluvad 2 korteriomandit ja kinnistu ning sõiduauto. Kostjale jääb pärast igakuiste kohustuste (kommunaalkulud 120 eurot; kodulaen 244 eurot; liisingumakse 190 eurot; elekter 32 eurot, gaas 15 eurot, sidekulud ca 70 eurot) tasumist alles 885,32 eurot.
41. Hageja seadusliku esindaja majanduslikku seisundit kirjeldavaid tõendeid hinnates tuvastas maakohus, et hageja seaduslik esindaja tegutseb ettevõtluses, tal puudub kinnisvara ja talle ei kuulu sõidukeid, kuid ta on ühe sõiduauto vastutav kasutaja. Hageja seadusliku esindaja igakuised kohustused on eluasemekulud 650 eurot, sõidukiga seotud kulud 440 eurot, lisanduvad lapsega seotud kulud ja sidekulud.
42. Maakohus leidis eeltoodu põhjal, et hageja vanemate majanduslik seisund on peaaegu võrdne, mistõttu on vanemad kohustatud panustama lapse ülalpidamisse võrdses ulatuses.
43. Arvestades vanemate majanduslikku seisundit, lapse põhjendatud kulutusi, lapse elukorraldust, vanust ning huvisid, leidis kohus, et kostjat tuleb kohustada tasuma hagejale elatist 320 eurot kuus. Kostja ise on avaldanud nõusolekut tasuda lapsele elatist 300 eurot kuus. Kohtu väljamõistetud summa ei ületa olulisel määral summat, mida kostja on olnud nõus tasuma.
44. Maakohus leidis, et tagasiulatuv elatisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja pidanuks perioodil
45. septembrist
46. a kuni
47. septembrini
48. a tasuma kohtu arvestuse kohaselt (arvestades mõistlikuks peetud elatisemäära 320 eurot) kokku 3840 eurot. Kuivõrd kostja on kõnesoleva perioodi vältel tasunud lapsele elatist kokku 2200 eurot, siis peab kostja tasuma tagasiulatuvat elatist 1640 eurot (3840-2200). 3 Apellatsioonkaebus
49. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles hagi maakohtus rahuldamata jäeti. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest 4390,06 eurot (arvestusega 549,17 eurot kalendrikuu kohta). Alates
50. oktoobrist
51. a palub välja mõista elatise 500 eurot kuus ning välja mõista vähem tasutud elatis perioodi eest
52. oktoobrist
53. a kuni elatisvõla kohase täitmiseni. Elatise maksmise kohustusega viivituses olemise aja eest palub hageja välja mõista viivise seaduses sätestatud määras. Hageja palub määrata kindlaks elatise laekumise kuupäeva – iga kuu eest ette vastava kuu esimesel kuupäeval. Hageja taotleb kaebusele lisatud uute dokumentaalsete tõendite (lastehoiu tasu) vastuvõtmist. Täiendavalt palub hageja, et maakohtu otsus jõustuks koheselt osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
54. Hageja ei nõustu maakohtuga dokumentaalsete tõendite hindamise osas. Maakohus ei ole põhjendanud, miks osasid tõendeid elatise väljamõistmisel ei arvestatud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja alustas elatise maksmist
55. detsembril
56. a, s.o jaanuarikuu eest. Kostja ei maksnud septembri, oktoobri, novembri ja detsembri eest elatist rahas ega muul viisil. Samuti ei ole kostja perioodil
57. oktoobrist
58. a kuni kohtuotsuse tegemiseni tasunud elatist 320 eurot, vaid summas 200 eurot. Seega on tasumata osa 840 eurot (7x120). Maakohus ei ole nimetatud summat kostjalt välja mõistnud ega põhjendanud, miks on 7 kuu eest elatist vähem välja mõistetud.
59. Maakohus ei ole põhjendanud, miks elatise maksmine suuremas ulatuses kui 320 eurot on kostja jaoks ebamõistlik. Elatise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi. Maakohus ei ole oma otsuses põhjendanud, miks kohus ei ole arvesse võtnud kõiki hageja eluvajadusi.
60. Hageja ei vaidlusta otsust osas, mis puudutab maakohtu järeldusi toidukulu ja sidekulu arvestamisel.
61. Hageja ei nõustu maakohtuga eluasemekulude põhjendamisel. Hageja palub kuni
62. septembrini
63. a kostjalt välja mõista kulutused eluasemele vastavalt maakohtule esitatud tõenditele, kuivõrd lapse esimese eluaasta kulutuste hulka on arvestatud ka ühekordsed vajalikud ja vältimatud kulutused (nt külmkapp, voodi, veekeedukann, diivan, söögilaud ja toolid jms). Kulutuste ulatuse arvutamisel on summeeritud kõik eluasemega seotud kulutused ning jagatud hageja perekonnaliikmete arvuga