← Eesti

3-16-2468/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2468 Haldusasi S.K.i kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 4. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole (VangS § 11 lg 8). Seega saab kinnipeetav esitada halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus.

§ 47

lg 1 järgi võib seadus ette näha mõnda liiki nõude lahendamiseks kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata taotluses või vaides esinenud puudused) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide või taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule

§ 47lg-st 1 tulenevalt lubatav.

Vaide või taotluse õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus nr 3-3-1-78-13, p 19 ja seal viidatud praktika). Riigikohus on ka rõhutanud, et kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab

§ 121

lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus nr 3-3-1-78-13, p 20 ja seal viidatud praktika). Eeltoodu tähendab, et kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata kahju hüvitamise nõudes esinenud puudused) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule

§ 47

lg-st 1 tulenevalt lubatav.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast.

  1. Kohtule esitatud kaebuse eesmärgiks on moraalse kahju hüvitamine ning kaebajale tekkis kahju väidetavalt sellest, et 04.09.2016 väljastas kaebajale ravimit Orfiril valvur. Kaebaja leiab, et ravim Orfiril on psühhotroopne ning seda oleks pidanud manustama meditsiinitöötaja. Kohtule esitatud materjalist nähtub, et kaebaja esitas 05.10.2016 ja 10.10.2016 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude summas 500 eurot seoses ravimi Orfiril manustamisega 04.09.
  2. Seejuures ei väida kaebaja, et ta oleks ravimist ilma jäänud. Tallinna Vangla tuvastas esitatud kahjunõudes puudused ning palus need kõrvaldada 10 päeva jooksul (Tallinna Vangla 28.10.2016 kiri nr 5-37/16/195-3; toimiku lk 13, sh pöördel). Tallinna Vangla selgitas kaebajale, et kahju hüvitamise nõudes tuleb konkreetselt tuua välja millistest ja milline kahju kaebajale tekkis, kirjeldada kahju tekkimist ning võimalusel viidata tõenditele, mis kahju tõendab. Lisaks palus Tallinna Vangla kaebajal selgitada 500 euro suuruse kahjunõude kujunemist. Lisaks selgitas Tallinna Vangla, et kuna ravim Orfiril ei ole narkootiline ega psühhotroopne ravim, siis ei saa pidada Tallinna Vangla tegevust 04.09.2016 ravimi manustamisel pidada õigusvastaseks. Kuna kaebaja oma hüvitise taotlust ei täpsustanud, jättis vangla selle õiguspäraselt läbi vaatamata. Vangla ei pea hakkama kaebaja asemel hüvitise taotlust sisustama. Kaebaja ülesanne on näidata, millega on talle kahju tekitatud ja mille eest ta hüvitist taotleb. 2 Kaebaja taotluses esinenud puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu tagastas Tallinna Vangla kaebaja kahju hüvitamise nõude haldusmenetluse seaduse § 15 lg 3 alusel (Tallinna Vangla 17.11.2016 otsus nr 5-37/16/195-4; toimiku lk 15, sh pöördel). Kuna antud juhul ei kõrvaldanud kaebaja talle antud tähtaja jooksul hüvitise taotluses esinevaid puudusi, mistõttu puudub tal VangS § 11 lg 81 järgi õigus pöörduda kahju hüvitamise kaebusega halduskohtu poole. Kohustuslik kohtueelne menetlus on ette nähtud selleks, et kinnipeetavad vaidleksid esmalt oma õiguste rikkumise üle vanglaga. Selline menetlus kaitseb nende õigusi efektiivsemalt, sest vanglal on võimalik rikkumise tuvastamisel sellele kohe reageerida. Kohtumenetlus on ettenähtud kohtueelse menetluse järelkontrolliks. Kohtueelse menetluse efektiivsemaks läbiviimiseks peab esitatud vaie või taotlus olema piisavalt põhjalik, et vanglal oleks võimalik seda lahendada. Jättes taotluses esinevad puudused kõrvaldamata tegi kaebaja teadliku otsuse, et tema kahju hüvitamise taotlus tagastatakse. Kuna praeguses asjas ei ole kaebaja aidanud kaasa kohtueelses menetluses lahenduse saamisele, ei saa tal tekkida ka õigust pöörduda kaebusega halduskohtu poole (

§ 47

lg 1) ning kaebus tuleb kaebajale

§ 121lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult tagastada.

6. Kohus märgib, et isegi kui lugeda kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks, tuleks kaebus ikkagi tagastada

§ 121lg 2 p-i 2 alusel, kuna kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik.

Tallinna Vangla vanemõde selgitas 06.10.2016 vastuses nr 5-18/22874-2 kaebajale, et ravim Orfiril ei ole psühhotroopne ravim ning selle ravimi toimeaineks on naatriumvalporaat ning abianeteks on kaltsiumbehenaat, mikrokristalne tselluloos, želatiin, makrogool, polümetakrülaat, naatriumlaurüülsulfat, polüsorbaat 80, (metüleeritud) ränidioksiid, talk, titaandioksiid (E 171), triatsetiin. Nimetatud koostisained kattuvad ravimi patsiendi infolehel märgitutega. Et mingi ravim mõjub selliselt, et kaebaja selle manustamise järgselt ei karju, ei tähenda, et tegemist oleks psühhotroopse ravimiga, mille andmisel tuleks juhinduda vanglas kehtivast psühhotroopsete ravimite manustamise korrast. Kas konkreetne ravim on psühhotroopse või narkootilise iseloomuga, määrab selle koostis. Vanemõe kirjas (toimiku lk 17, sh pöördel) märgitud koostisainetest ei ole ükski välja toodud sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ kehtestatud nimekirjades, mistõttu ei saa ravimit Orfiril pidada psühhotroopseks ravimiks. Ka kaebajale esitatud puuduste kõrvaldamise kirjas ning kahju hüvitamise taotluse tagastamise kirjas on Tallinna Vangla selgitanud, et ravim Orfiril ei ole psühhotroopne ravim, mille manustamiseks tuleks järgida Tallinna Vangla kodukorra punkti 20.8. Võttes aluseks määruse nr 73 ning samuti ravimiinfo lehelt kättesaadava Orfiril patsiendi infolehe1, ei ole kohtul põhjust kahelda, et Orfiril ei ole psühhotroopne ravim, mille manustamiseks tuleks järgida Tallinna Vangla kodukorra punkti 20.8 või justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 114 „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi määrus nr 114) § 38 lg-t 2. Seega on lubatud ravimit Orfiril manustada kinnipeetavatele kodukorra punktis 20.7 ja 1 www.ravimiinfo.ee 3 määruse nr 114 § 38 lg-s 1 kehtestatud viisil ning kaebaja kahju hüvitamise nõue on Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse puudumise tõttu ilmselgelt perspektiivitu. 7.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Samuti on kaebajal võimalik esitada uuesti vanglale kahju hüvitamise taotlus, kus on kõrvaldatud vangla näidatud puudused. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.