← Eesti

2-16-12081/17

Obsah (5)§ 177§ 1774§ 1772§ 1773§ 1771

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-12081 Tsiviilasi Koht

) § 177 2 lg 1) ning puuduvad õiguste peatamist ja nende andmise keelamist välistavad asjaolud. Välistavad asjaolud on sätestatud

§ 1774 lg-s 2.

Kohtuistungil selgus, et pärast avalduse esitamist tasus võlgnik 600 eurot. Kuna elatis on 215 eurot kuus, siis ei ole võlgnik tasunud kolme kuu elatist. Kuna alates 2009 ei ole võlgnik elatist tasunud ja elatisevõlg on

  1. augusti 2016 seisuga 14 500 eurot 30 senti, siis ei ole täituril veendumust, et võlgnik jääb tasuma elatist korrapäraselt ja hüvitab võla. Võlgnik ei ole oma kohustust täitnud ka pärast hoiatuse kättesaamist. Võlgnik ei ole vaatamata kohtu nõudele pidanud vajalikuks põhistada elatise tasumata jätmiseks mõjuva põhjuse olemasolu, samuti asjaolusid, millest tulenevalt on takistatud tema õiguste ja lubade kehtivuse peatamine ja /või nende väljaandmise keelamine. Kuni
  2. aprillini 2016 oli võlgnik töötu.
  3. a aprillis asutas ta OÜ XXX, mis teeb eluruumide 2 remonditöid. Asjas ei ole

§ 1774

lg-s 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamist ning nende andmise keelamist välistavaid asjaolusid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Asjas ei ole esitatud andmeid ega tõendeid selle kohta, et võlgnik töötaks autojuhi vms ametikohal, millest tulenevalt oleks juhilubade ja juhtimisõiguse olemasolu töökohustuste täitmiseks või enda või ülalpeetavate toimetuleku tagamiseks eluliselt tähtis. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega avaldaja taotlus rahuldamata. Maakohus leidis valesti, et võlgnik ei ole põhistanud, et tal on elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus. Võlgnik on

§ 1774

lg-s 2 sätestatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamist ning nende andmise keelamist välistava asjaolu tõendatud. Võlgnik selgitas, et tema ülalpidamisel on veel neli last, võlgnikul on juhtimisõigust vaja tööülesannete täitmiseks ehitusfirmas ning võlgnik on tasunud pärast töö leidmist elatisevõlgnevuse katteks 600 eurot.

  1. Avaldaja vaidles võlgniku määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu
  3. oktoobri 2016 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab peatamata võlgniku R.I.i mootorsõiduki juhtimisõiguse ja lubade kehtivuse ning ei keelata talle mootorsõiduki juhtimisõiguse ja lubade andmist.
  4. Maakohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ja keelas talle mootorsõiduki juhtimisõiguse ja juhiloa andmise

§ 1772

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel, leides, et asjas ei ole

§ 1774lg-s 2 sätestatud välistavaid asjaolusid.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga.

§ 1772

lg 1 p 2 järgi, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada mh mootorsõiduki juhtimisõiguse.

§ 1772

lg 2 järgi kui kohus peatab sama sätte lg 1 alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama kohtumäärusega.

§ 1774

lg 2 kohaselt kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt

§ 1773

lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

  1. Tuvastatud asjaoludel mõisteti võlgnikult G.A. kasuks välja elatis
  2. oktoobri 2009 kohtuotsusega, võlgnik kohtuotsust ei täitnud ning tema elatisevõlg oli seisuga
  3. august 2016 summas 14 500 eurot 30 senti. Toimiku materjalide kohaselt ei täitnud võlgnik elatisenõuet ka pärast avaldaja hoiatuse kättesaamist
  4. aprillil
  5. Kohtutäitur on esitanud maakohtule avalduse võlgniku

§ 1772lg-s 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks 9.

augustil 2016 ning pärast seda on võlgnik tasunud

  1. augustil 2016 elatise katteks 200 eurot 3 (tl 38),
  2. septembril 2016 200 eurot (tl 52) ja
  3. oktoobril 2016 200 eurot (tl 51). Seega on võlgnik tuvastatud asjaoludel tasunud pärast avaldaja taotluse esitamist elatise katteks 600 eurot. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et kuna elatis on 215 eurot kuus, siis ei ole võlgnik tasunud kolme kuu elatist. Ringkonnakohus märgib, et

§ 1774

lg 2 p 1 alusel kohus ei piira võlgniku õigusi mh juhul, kui võlgnik on asunud pärast kohtutäituri poolt

§ 1773

lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise. Tasudes kolme kuu jooksul kokku 600 eurot, on võlgnik kahe kuu elatise tasunud (2016. aastal oli seaduses sätestatud elatise suuruseks 215 eurot kuus). Seega esines maakohtu poolt vaidlustatud määruse tegemise ajal

§ 1774

lg 2 p-s 1 nimetatud alus, mis välistab kohtu poolt võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ja lubade kehtivuse peatamise ning talle mootorsõiduki juhtimisõiguse ja lubade andmise keelamise ning seetõttu on maakohus ebaõigesti peatanud võlgniku R.I.i mootorsõiduki juhtimisõiguse ja lubade kehtivuse ning keelanud talle mootorsõiduki juhtimisõiguse ja lubade andmise.

  1. Kohtutäituri
  2. detsembri 2016 vastusest määruskaebusele nähtub, et pärast oktoobrit 2016 ei ole võlgnik elatist tasunud. Juhul, kui võlgnik ei asu elatisnõuet korrapäraselt täitma, siis on kohtutäituril õigus esitada kohtule uuesti vastav avaldus, kusjuures vastavalt

§ 1771lg-le 2 ei ole vajalik esitada võlgnikule uut hoiatust.

  1. Ringkonnakohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et asjaolu, et tal on veel alaealisi lapsi ning ta on esitanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 alusel hagi elatise muutmiseks (tsiviilasi nr 2-16-7458), ei vabasta teda vaidlusaluse kohustuse täitmisest (elatise tasumine E.A.le Viru Maakohtu
  2. detsembri 2009 otsuse (tsiviilasi nr 2-09-36081) alusel). Kui tsiviilasjas nr 216-7458 tehtava lahendiga võlgniku hagi rahuldatakse, ei muuda see TsMS § 459 lg 2 järgi tagasiulatuvalt võlgniku kohustusi, mis tulenevad maakohtu
  3. detsembri 2009 otsusest (tsiviilasi nr 2-09-36081). Samuti märgib ringkonnakohus, et võlgnik ei ole menetluses tõendanud

§ 1774lg 2 p-s 3 sätestatud eelduste olemasolu.

Toimiku materjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et võlgnikul oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus. Maakohus märkis siinkohal õigesti, et vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetuleku või et tema sissetulek on liiga väike. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et juhtimisõiguse peatamine võtab võlgnikult võimalust tulu teenida, võlgnik on esitanud vaid sellekohase paljasõnalise väite. 11. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.