Obsah (8)

§ 407§ 163§ 657§ 162§ 442§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-15-

) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Maakohus leidis, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt (

§ 407lg 6).

2 Maakohus luges

§ 407

lg 1 teise lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõue põhivõlgnevuse 237 euro 31 sendi väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Maakohus leidis, et lepinguline viivisemäär on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 19. oktoober 2010 kuni 23.veebruar 2016 summas 103 eurot 24 senti. Hagi osalise rahuldamise tõttu jättis maakohus poolte menetluskulud poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

Kuivõrd poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab tagaseljaotsuse menetluskulude jaotuse osas, palub otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha asjas uus otsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohtu otsustus menetluskulude jaotuse osas põhjendamatu ja hageja suhtes ebaproportsionaalne, võttes arvesse nii hagi rahuldamise ulatust, kui ka asjaolu, et hagi osalise rahuldamise puhul oleks õiglane jaotada menetluskulud võrdsetes osades. Kui kostjal menetluskulusid ei olnud, siis poolte menetluskulude poolte endi kandma jätmine tähendab sisuliselt, et kõik menetluskulud jäid hageja kanda; 2) on hagi rahuldatud 71,75% ulatuses. Hageja menetluskulu kohtumenetluses oli riigilõiv 100 eurot ja esindajatasu 288 eurot, seega tuleks hageja menetluskulu rahaliselt kindlaks määrata summas 278 eurot 39 senti, millest riigilõiv on 71 eurot 75 senti ja esindajatasu 206 eurot 64 senti. Menetluskulude jaotuse osas on vaidlustatud kohtuotsuse puhul hageja jaoks sisuliselt tegemist olukorraga, nagu oleks hageja nõue jäetud täies ulatuses rahuldamata.
2. Apellatsioonkaebus on kostjale kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ja saata

§ 657lg 2 alusel täies ulatuses uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 7. Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsust apellatsiooniastmes üksnes menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis

§ 163lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et käesolevas asjas ei ole menetluskulude poolte endi kanda jätmine põhjendatud. Menetluskulude jaotus sõltub eelkõige hagi rahuldamisest või rahuldamata jätmisest (

§ 162jj).

Menetluskulude jaotamise üldreegli kohaselt (

§ 162

lg 1) kannab menetluskulud see pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 näeb hagi osalise rahuldamise puhuks ette kolm alternatiivi menetluskulude jaotamiseks, s.o pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades, või kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 8. Maakohus rahuldas hageja põhinõude täielikult ning viivise nõude osaliselt. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohtu tagaseljaotsuse resolutsioon p-s 3 ei ole põhi- ja kõrvalnõuete rahuldamise ulatuses osas selge ning ei vasta sellisena

§ 442lg-s 5 3 sätestatule.

Nõude rahuldamise täpne ulatus ilmneb üksnes maakohtu põhjendustega tutvudes. Rahuldades hageja põhinõude täielikult ning viivisenõude ca pooles ulatuses, on maakohus hagi rahuldanud suuremas ulatuses, kui jättis selle rahuldamata. Arvestades nõude summat on nõue rahuldatud ca 72% ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on hagi sellises ulatuses rahuldamise puhul põhjendatud jaotada menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega (

§ 163lg 1 esimese lause teine alternatiiv).

Kui hagi rahuldatakse osaliselt, kui siiski suuremas ulatuses, kui hagi rahuldamata jäänud osa, ei ole põhjendatud jätta riigilõiv täies ulatuses hagi esitanud poole enda kanda. 9.

§ 657

lg 2 kohaselt tuleb asi tagaseljaotsuse tühistamise tõttu saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule, mistõttu ei saa ringkonnakohus teha ise menetluskulude jaotuse osas uut otsustust ning määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Ringkonnakohus märgib, et mh ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine esmakordselt alles kõrgema astme kohtus kooskõlas mõistlikkuse ega menetlusökonoomia põhimõtetega (vt selles osas ka Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 22).

§ 174

lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel. Kuigi üldreegli kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamisega kaasnenud menetluskulud jätta kostja kanda, kehtib menetluskulude vaidlustamise suhtes erinormina

§ 178

, mille lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohtu hinnangul kehtib nimetatud norm nii menetluskulude jaotuse, kui ka rahalise suuruse vaidlustamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 4