) vastatakse selgitustaotlusele. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 46 on vastuste saamine eesmärk. Kaebaja selgitustaotlusele jäeti p-de 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 osas vastamata. Sellega ei ole tegelik tahe saavutatud ning rikutud on
-i ja PS-i. 10. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vangla ei ole kohustatud M.L.le tema poolt 10.03.2015 pöördumise punktides 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 küsitud teavet väljastama. 10.1.
lg 8 kohaselt antakse isikule selgitustaotlusele vastamisel taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Seega näeb
lg 8 ette ka teabe andmisest keeldumise võimaluse, kuid näeb ette keeldumise põhjendamise. 10.2. Tallinna Vangla on keeldunud teabe väljastamisest julgeolekukaalutlustel. Keeldumise põhjuse märkimisega on Tallinna Vangla täitnud ka
Käesoleval juhul saab tõusetuda küsimus üksnes sellest, kas keeldumise põhjendamine vastuses on vaidlusalusel juhul piisav või mitte ning halduskohus saaks ebapiisava põhjendamise korral teha vastustajale ettekirjutuse täiendavaks põhjendamiseks, mitte kaebaja poolt soovitud teabe väljastamiseks. 10.
-i ja PS §
, kus käsitletakse lisaks ka spetsiifilistele avaldustele – selgitustaotlustele – vastamist. Puudub vaidlus selles, et kaebaja 10.03.2015 pöördumist tuleb käsitada selgitustaotlusena, millele vastuse saamise õigus kuulub PS § 46 kaitsealasse ning millele tuleb vastata
-s sätestatud korras. 13.
lg 8 ls 3 kohaselt antakse selgitustaotlusele vastamisel isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Viidatud sättest ei tulene selgitustaotluse esitaja õigust saada nõutud teavet või selgitust, vaid õigus saada oma pöördumisele vastus, sest selgitustaotluse adressaadil on vastuse andmisel õigus nõutud teabe või selgituse andmisest keelduda. Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja 06.04.2015 kirjast nr 5-18/15/7925-2 nähtuvalt keelduti kaebaja 10.03.2015 selgitustaotluse p-des 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 soovitud teave kaebajale andmisest julgeolekukaalutlustel. Praegusel juhul leiab kohus, et tegemist on õiguspärase põhjendusega taotletud selgituse andmisest keeldumiseks. Julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitstust ohtude eest. Järelevalve on kontroll kinnipeetava üle, mis peab tagama muu hulgas vangla kui süsteemi normaalse toimimise, samuti kinnipeetavate ja vanglapersonali ohutuse, välistama kinnipeetava põgenemise. Järelevalve kujutab endast toimingute kogumit, millega tagatakse muu hulgas ka kõigi vanglas viibivate isikute julgeolek. Vastustajaga tuleb nõustuda, et julgeoleku tagamine vanglas on äärmiselt oluline ja vajalik nii vanglaametnike kui ka kinnipeetavate õigushüvede kaitseks ning vangla peab õigushüvede kahjustamise vältimiseks rakendama ka ennetavaid meetmeid, sh vahetuses teenistuses olevate teenistujate komplekteerituse kohta käiva teabe mitteväljastamine kinnipeetavatele. Puudub kahtlus, et sellist teavet on võimalik kinnipeetavatel vangla vastu pahatahtlikult ära kasutada ja takistada järelevalve teostamist. Kuna asja materjalide pinnalt ei selgu, milleks kaebajal küsitud teave vajalik on, tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga, oht vangla üldisele julgeolekule kaalub praegusel juhul üles kaebuse esitaja huvi teabe saamiseks. 14. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vastustaja tegevust kõnealuse pöördumise menetlemisel õiguspäraseks.
lg-s 8 on märgitud, et selgitustaotlusele vastamisel võib adressaat põhjendada isiku poolt soovitud teabe andmisest keeldumist, mida vastustaja on oma 06.04.2015 kirjaga (selgitus) ka teinud. Kaebaja selgitustaotluse p-des 1, 2, 4, 5, 6 ja 8 märgitud küsimustele on vastatud
lg 8 sätestatud nõudeid järgides ning Tallinna Vangla kohustamiseks vastata kaebaja selgitustaotlustele täiendavalt puudub alus. Kaebajale 1 O. Kask. PõhiS § 46/
§-st 5 lg 1 tulenevat vastamiskohustust ning kaebaja vastuse saamise õigust, mistõttu puudub alus kohustamiskaebuse rahuldamiseks. 15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest ning see kulu jääb riigi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad kõik poolte võimalikud menetluskulud, mis neil on tekkinud, nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.