← Eesti

2-16-5698/23

Obsah (6)§ 75§ 371§ 372§ 168§ 173§ 150

2-16-5698 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtujurist Olga Dmitrijeva Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2016, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-16-5698 Kohtuasi KÜ P

) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (

§ 75lg 1).

Kohus saatis hageja poolt teatatud kostja e-posti aadressile päringu, milles küsis tema nõusoleku asja lahendamiseks Eesti kohtus. Kostja ei ole vastust esitanud. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhte kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi Eesti-Vene õigusabileping) art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. 2

(3)2-16-5698 Kuna kostja on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja elab Venemaa Föderatsioonis kuulub kohtu pädevuse kindlaksmääramisel kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Art 21 lg 2 kohaselt arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Hageja ei esitatud kostja kirjalikku nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus. Kohus on küsinud hagejalt, kas tema taotleb vastava kohtunõude kostjale edastamist kohtu poolt Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu vastavalt Eesti-Vene õigusabilepingule. Kohus on selgitanud hagejale taotluse vene keelde tõlkimise kohustust. Hageja ei ole kohtule vastanud. Kohus järeldab, et hageja ei taotle kohtunõude edastamist. Kohus leiab, et ei ole pädev asja lahendama sest puudub kostja kirjalik nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama

§ 371lg 1 p 1 järgi.

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372lg 4).

Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 372

lg 6 juhul kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtumääruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (

§ 173lg 1).

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4). /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.