KOHTUMÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 26. jaanuar 2017, Tartu Haldusasi Igor Ogorodnikovi kaebus Viru

) § 110 lg 1 p 3 järgi võib isiku taotlusel menetlusabina muu hulgas määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Kaebaja kontoväljavõttest nähtub, et ilmselt ei suuda ta ise advokaadi osutatud õigusteenuse eest tasuda. See asjaolu ei tingi aga ilmtingimata riigi õigusabi taotluse rahuldamist. 5.2. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohus leidis, et kaebaja taotlus antud halduskohtumenetluses riigi õigusabi saamiseks ei ole põhjendatud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on ka varasemalt halduskohtusse pöördunud ning suutnud sealjuures kaebused ja taotlused iseseisvalt vormistada. Käesolevas haldusasjas on kaebaja vormistanud ilma välise õigusabita nii kohtueelse menetluse vaide kui ka kaebuse, mis on olnud piisavalt arusaadavad. Halduskohtul lasuva uurimispõhimõtte kohaselt peab kohus vajadusel kaebajat suunama ja abistama. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kaebaja on viidanud soovile esitada täiendavaid dokumente, kuid seegi ei anna alust taotluse rahuldamiseks, sest vastav toiming ei vaja juriidilisi teadmisi.

§ 59

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalisel ei ole võimalik oma väiteid tõendada, saab ta ära näidata põhjused, miks ta ei saa ise tõendeid esitada, teatada nende asukoha ning paluda kohtul tõendid asjaomaselt asutuselt välja nõuda. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. I. Ogorodnikov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
2. detsembri
3. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja pärast oma naisega abiellumist temaga pikaajalisele kokkusaamisele saanud. Kaebaja ei ole käesolevas kohtuasjas ise kohtueelset nõuet ega kaebust koostanud, vaid on selleks kasutanud teiste isikute abi. Kaebaja ei valda eesti keelt. Kaebaja peab otsima inimesi, kes teda vajadusel aitavad, aga kuna inimesed vahetuvad pidevalt, tuleb tal kogu aeg otsida neid, kes oleksid valmis teda aitama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (

§ 203lg 1 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.

1. Asjaolu, et kaebajale ei ole võimaldatud pikaajalist kokkusaamist oma abikaasaga, ei oma riigi õigusabi taotluse lahendamisel tähtsust, mistõttu ei tule sellekohaseid seisukohti arvesse võtta. Hinnang sellele, kas pikaajaliste kokkusaamiste mittevõimaldamine on õiguspärane või mitte, antakse asja sisulisel lahendamisel.
2. Konkreetne menetlusabi taotlus on esitatud seetõttu, et kaebaja soovib esitada asja juurde täiendavaid dokumente. Nende esitamiseks ei ole kaebajal vaja määratud esindajat, kuna

§ 2

lg-st 4 tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende 2 lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

§ 2

lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik, et teda esindaks kohtumenetluses erialateadmistega isik, kuna kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega. Ka kaebaja keeleoskus ei saa eelneva valguses olla määrava tähtsusega. 11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2016. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene