) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti 2-15-7107 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus võidakse esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Helve Makstin esitas 12.05.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Ranner Rajaveer`i vastu võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohus Paide kohtumaja kohustas oma 14.05.2015 kohtumäärusega hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused 20 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Hageja esitas oma lepingulise esindaja kaudu 22.06.2016 täiendatud hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.10.2009 eluruumi üürilepingu. Sõlmitud lepingu punkti 1.1 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja annab kostja kasutusse selles elamiseks hagejale kuuluva eluruumi aadressil xxxxx xxx xxxx xxxxx. Üürilepingu punkti 2.2 kohaselt kohustus kostja lisaks üürile tasuma kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Kostja ei täitnud oma üürilepingust tulenevat kohustust tasumaks kõrvalkulusid, misjärel koostasid pooled 13.08.2012 maksegraafiku, milles kostja kinnitab, et kohustub võlgnevuse, mis tuleneb KÜ K poolt osutatud kommunaal-, haldus- ja hooldusteenuste eest ja remondifondi tasumise eest seisuga 13. august 2012 summas 1223,95 eurot, tasuma igakuiselt 204 eurot kuni 15. märtsini 2013. Kostja täitis eelnimetatud maksegraafikut üksnes osaliselt, mistõttu on tal jätkuvalt võlgnevus summas 1209,61 eurot. Kostja vastuväited Kostja ei ole määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule oma kirjalikku seisukohta hagile, vaid on üksnes teatanud, et soovib tsiviilasja lahendamist kompromissiga. Pooled ei ole kohtule esitanud allkirjastatud kompromissi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 12.10.2015 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooltele on antud võimalus ärakuulamiseks. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes
Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Antud juhul ei ole kostja esitanud hageja nõudele sisulisi vastuväiteid ega tõendeid.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega antud tsiviilasjas kostja. 9.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja 09.12.2016 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 200 eurot ning õigusabikuludest summas 540 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabikulud koosnevad tsiviilasja analüüsist, hagiavalduse ja selle lisade komplekteerimisest, kostja vastusega tutvumisest, Pärnu Maakohtu kohtumäärustega tutvumisest, suhtlusest Pärnu Maakohtuga – kokku 3 h ja 45 min ulatuses. Kohus leiab, et näidatud kulud on selles tsiviilasjas õigusabi osutamiseks põhjendatud ja vajalikud, hageja esindaja tunnitasu 120 eurot on mõistlik. 10.
lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on koos menetluskulude nimekirjaga esitanud kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt koos seadusest tuleneva viivisega. 3 2-15-7107 11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 2 ning § 177 lg 4 mõistab kohus Ranner Rajaveer’ilt hageja Helve Makstin’i kasuks välja menetluskulud summas 740 eurot (200 + 540) ning viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.