Obsah (9)

§ 238§ 173§ 126§ 318§ 189§ 387§ 37§ 180§ 313

1-16-10390 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-10390 (15231602178) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 238lg 2 ja Kar

S § 68 lg 1 alusel mõisteti 3 kuud 27 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 117 tunni üldkasulikku tööga ja mille tegemiseks määrati 1 aasta 6 kuud. Seisuga 02.01.2017 on üldkasulik töö 117 tunni ulatuses täidetud. Advokaat Mati Senkel RESOLUTSIOON 1. Valdemar Noormets süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-des 5 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Valdemar Noormetsale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

1. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus, s.o 8 (kaheksa) kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd.
2. KarS § 69 lg 3 ja 4 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest, mille jooksul peab Valdemar Noormets täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Kooli 1 2a, Jõhvi, tel: 6637896). KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Valdemar Noormetsa järgima katseajal kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas: XXXX  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Valdemar Noormetsa suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4. Valdemar Noormetsalt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:  teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis) eurot;  määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 72 eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 72 eurot, mis on kokku kaitsjale makstud tasu 144 (sada nelikümmend neli) eurot, s.o kokku menetluskulu 849 (kaheksasada nelikümmend üheksa) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Valdemar Noormets, 1-16-10390, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Valdemar Noormetsale tema elukoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 7. Rimi Eesti Food AS-i esitatud tsiviilhagi 182 (sada kaheksakümmend kaks) euro ja 63 (kuuskümmend kolm) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Valdemar Noormetsalt Rimi Eesti Food AS kasuks 182,63 eurot, mis tuleb kanda kannatanu Rimi Eesti Food AS Swedbank panga arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena: „Valdemar Noormets, 1-16-10390, tsiviilhagi“. 8. Asitõendid: 6 CD plaati turvakaamera videosalvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures (tl 83), jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

9. Asitõend: Valdemar Noormets´a nimele väljastatud EV pass nr XXXX (kehtetu), mis asub kinnises ümbrikus kriminaalasja materjalide juures (tl 82), edastada dokumendi välja andnud asutusele, so Politsei- ja Piirivalveametile (Pärnu mnt 139, Tallinn, 15060) eeskirjadejärgseks hävitamiseks

§ 126lg 3 p 4 alusel.

10. Asitõendid: Põhja prefektuuri asitõendihoidlas (Tallinn, Rahumäe 6/1) hoiustatud musta värvi spordikott Puma (akt 2016-108) kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel välja anda asja seaduslikule valdajale Valdemar Noormets.

11. Asitõendid: Põhja prefektuuri asitõendihoidlas (Tallinn, Rahumäe tee 6/1) hoiustatud mustas spordikotis asuvad esemed - kaks avamata 0,5 liitrist pudelit õlut Alexander, väike nuga, metallist halli värvi tulemasin, kolm süstalt, pakk kiirnuudleid Virtuosso ja hele-sinist värvi pleed, kui asjad, mille tagastamist seaduslik valdaja Valdemar Noormets ei soovi, hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse 2 teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: Valdemar Noormets´a süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 12.08.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6471 süstemaatilise varguse toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud, jätkas varguste toimepanemist ja uuesti 30.10.2015 kella 18.30 ajal viibides Tallinnas Tatari 64 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Rimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvad 2 pakki kohviube Jacobs maksumusega 16.99 eurot/tk, kogumaksumusega 33.98 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 31.10.2015 kella 15.12 ajal viibides Tallinnas Männiku tee 89 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Rimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvad 3 pakki kohviube Creme a Aroma Lavazza maksumusega 19.99 eurot/tk, kogumaksumusega 59.97 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 03.11.2015 kella 15.17 ajal viibides Tallinnas Tatari 64 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Rimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvad 2 pakki kohviube Paulig maksumusega 4.99 eurot/tk, kogumaksumusega 9.98 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 18.11.2015 kella 18.45 ajal viibides Tallinnas Juhkentali 35 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas Rimi kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata Rimi Eesti Food AS-le kuuluvad 11 pakki kohvi Luxus 500g maksumusega 4.99 eurot/tk, mille kogumaksumuseks 54.89 eurot, millega möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt, kuid rüseluse tagajärjel suutis põgeneda. Samuti tema 26.11.2015 kella 19.32 ajal viibides Tallinnas Tatari 64 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Rimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvad 3 pakki kohviube Paulig maksumusega 4.99 eurot/tk, kogumaksumusega 14.97 eurot ning 2 pakki kohviube Jacobs maksumusega 16.99 eurot/tk, kogumaksumusega 33.98 eurot, seega kokku kaupa maksumusega 48.95 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest. Samuti tema 29.11.2015 kella 13.29 ajal viibides Tallinnas Pae 76 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Rimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvad 5 pakki pesukapsleid Geelkapslid Ariel Color ja Style maksumusega 5.95 eurot/tk kogumaksumusega 29.75 eurot, mille eest jättis tasumata ning lahkus kauplusest 3 Seega Valdemar Noormets pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Nõustub esitatud tsiviilhagidega. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja lühimenetluse kohaldamine asjakohane.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 18.11.2015 episood Kohus leiab, et 18.11.2015 kella 18.45 paiku Tallinnas Juhkentali 35 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas Rimi kaupluses kauba maksumusega 54,89 eurot (11 pakki kohvi Luxus 500g maksumusega 4.99 eurot/tk) varguse katse toime panemine Valdemar Noormetsa poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Valdemar Noormetsa kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 23-24) tunnistab end süüdi, võttis Rimist 11 pakki kohvi ja pani oma spordikotti. Väljus poest kauba eest maksmata ja kui turvatöötaja tuli teda kontrollima, jättis koti maha ja põgenes. Kahetseb tehtut. Tunnistaja XXXX ütluste kohaselt (tl 3) olles 18.11.2015 Juhkentali Rimis turvatöötajana tööl, äratas tähelepanu ebaleva olekuga 30 aastane meesterahvas, kes suundus kohviriiulite juurde. Eemalt nägi, et meesterahval olid ostukorvis kohvipakid, hiljem neid seal ei olnud, mistõttu otsustas turvakontrolli teostada. Enne kontrolli tegemist jõudis meesterahvas uksest välja rabeleda. Tunnistaja sai meesterahva kotist kinni ja kott jäi tema kätte, meesterahval aga õnnestus põgeneda. Kotis oli 11 pakki kohvi Luxus kogumaksumusega 54.89 eurot ning pass Valdemar Noormetsa nimele. Ka asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (tl 6-9) on vaadeldud ja fotografeeritud varguse katse toimepannud meesterahva poolt turvamehe kätte jäänud musta värvi spordikotti Puma, selles olevat EV passi nr XXXX Valdemar Noormetsa nimel, kahte avamata 0,5 liitrist pudelit õlut Alexander, väikest nuga, metallist halli värvi tulemasinat, kolme süstalt, kiirnuudlite pakki Virtuosso ja hele-sinist värvi pleedi. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 11-17), milles on vaadeldud kaupluse turvakaamerate 18.11.2015 videofaile ning millest nähtub, kuidas meesterahvas võtab riiulilt ja paneb kotti mitu pakki kohvi, mille eest jätab kassas maksmata. Kui turvatöötaja üritab teda kinni pidada, viskab koti maha ning jookseb ära. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Rimi Eesti Food AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 2), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 18.11.2015 kella 18.45 paiku Tallinnas Juhkentali 35 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas Rimi kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 54,89 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest 4 möödumist peatati süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Rüseluse käigus õnnestus süüdistataval põgeneda, kuid kott asjadega jäi maha. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatavat ei oleks turvatöötaja poolt kinni peetud, siis ei oleks ta ise vabatahtlikult kaupa poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohtueelsel menetlusel on Valdemar Noormetsa tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5 järgi, s.o varguse toimepanemine avalikult ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKK 3-1-1-93-96). Antud juhul tunnistaja Tõnis Perg nägi, kuidas süüdistatav lahkus kauplusest varastatud kaubaga ning proovis süüdistatavat peatada, kuid rüseluse käigus õnnestus süüdistataval minema joosta. Seega leiab kohus, et antud juhul oli varguse katse toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süüteo episood tuleb kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5 ja § 25 lg 2 alusel. 30.10.2015, 31.10.2015, 03.11.2015, 26.11.2015 ja 29.11.2015 episoodid Kohus leiab, et Tallinnas Tatari 64 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Rimi 30.10.2015 kella 18.30 paiku kohviubade Jacobs kogumaksumusega 33.98 eurot, 03.11.2015 kella 15.17 paiku kohviubade Paulig kogumaksumusega 9.98 eurot, 26.11.2015 kella 19.32 paiku kohviubade Paulig ja Jacobs kogumaksumusega 48.95 eurot; samuti Tallinnas Männiku tee 89 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Rimi 31.10.2015 kella 15.12 paiku kohviubade Creme a Aroma Lavazza kogumaksumusega 59.97 eurot; samuti Tallinnas Pae 76 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Rimi 29.11.2015 kella 13.29 paiku geelkapslite Ariel Color ja Style kogumaksumusega 29.75 eurot varguse toimepanemine Valdemar Noormetsa poolt on tõendatud nii Valdemar Noormetsa süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja XXXX ´i ütlustest (tl 32-34) nähtuvalt kaupluse inventuuri ning kaamerate videosalvestuse läbivaatamise käigus avastati, et sama meesterahvas, kes 18.11.2015 üritas varastada Juhkentali Rimist 11 pakki kohvi Luxus, jooksis kauplusest välja ning kelle asjad koos passiga Valdemar Noormetsa nimele jäid turvatöötaja kätte, pani toime veel 5 vargust Rimi Eesti Food AS-le kuuluvatest kauplustest. Nimelt videosalvestistelt on näha, kuidas 30.10.2015 kell 18.21 siseneb meesterahvas kollakashallis jopes, halli seljakotiga Tatari Mini Rimisse asukohaga Tatari 64, Tallinn ja võtab kell 18.26 kohviriiulilt 2 pakki kohviube Jacobs maksumusega 16,99/tk ning paneb need endale seljakotti. Kassas tasub kartulikrõpsude eest ning lahkub kauplusest kohvi pakkide eest maksmata, tekitades varalise kahju kokku 33.98 eurot. Samuti on näha, kuidas 31.10.2015 kell 15.07 siseneb meesterahvas musta jope ja hallikasmusta seljakotiga Pihlaka Mini Rimisse asukohaga Männiku tee 89, Tallinn ja liigub kohviriiuli juurde, kus paneb ostukorvi 3 pakki kohviube Crema e Aroma Lavazza 1 kg. Hiljem riiuli vahel paneb kohvipakid seljakotti ning tasub kassas juustumuhkli ja banaani eest ning lahkub kauplusest kohvi pakkide eest maksmata, tekitades varalise kahju kokku 59.97 eurot. Samuti on näha, kuidas 03.11.2015 kell 15.09 siseneb meesterahvas musta mütsi ja valge kampsuniga Tatari Mini Rimisse asukohaga Tatari 64, Tallinn ja võtab kell 15.14 kohviriiulilt 2 pakki Paulig kohvi ning paneb need endale kotti. Kassas tasub õuna, 5 banaani ja küpsiste eest ning lahkub kauplusest kohvi eest maksmata, tekitades varalise kahju kokku 9.98 eurot. Samuti on näha, kuidas 26.11.2015 kell 19.25 siseneb meesterahvas kollakashallis jopes, punase seljakotiga Tatari Mini Rimisse asukohaga Tatari 64, Tallinn ja võtab kell 19.26 kohviriiulilt 3 pakki Paulig kohvi maksumusega 4.99 eurot/tk ja 2 pakki kohviube Jacobs hinnaga 16.99 eurot/tk ning paneb need endale kotti. Kassas tasub Vichy Fresh Apple joogi ja õuna eest ning lahkub kauplusest kohvide eest maksmata, tekitades varalise kahju kokku 48.95 eurot. Samuti on näha, kuidas 29.11.2015 kell 13.24 siseneb meesterahvas punase seljakotiga Pae Säästumarketisse asukohaga Pae 76, Tallinn ja liigub keemiariiuli juurde ning paneb ostukorvi 5 pakki pesukapsleid Geelkapslid Ariel Colour &Style ning liigub edasi ja paneb pesukapslid seljakotti. Seejärel tasub kassas apelsinimaitselise joogi eest ning lahkub kauplusest pesukapslite eest maksmata, tekitades varalise kahju kokku 29.75 eurot. Sama nähtub ka asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 39-68), milles on vaadeldud kaupluse turvakaamerate 30.10.2015, 31.10.2015, 03.11.2015, 26.11.2015 ja 29.11.2015 videofaile. Nimelt nähtub videosalvestiselt, kuidas 30.10.2015 kell 18.21 siseneb kauplusesse meesterahvas, kes kell 18.26 võtab riiulilt ja paneb seljakotti mitu pakki kohvi ning kell 18.30 möödub kassast ning väljub kauplusest, jättes kauba eest maksmata. Samuti nähtub, kuidas 31.10.2015 kell 15.07 siseneb kauplusesse meesterahvas, kes kell 15.08-15.09 võtab riiulilt ja paneb seljakotti mitu pakki kohvi ning kell 15.12 möödub kassast ning väljub kauplusest, jättes kauba eest maksmata. Samuti nähtub, kuidas 03.11.2015 kell 15.08 siseneb kauplusesse meesterahvas, kes kell 15.14-15.15 võtab riiulilt ja paneb kilekotti mitu pakki kohvi ning kell 15.17 möödub kassast ning väljub kauplusest, jättes kauba eest maksmata. Samuti nähtub, kuidas 26.11.2015 kell 19.25 siseneb kauplusesse meesterahvas, kes kell 19.26 võtab riiulilt ja paneb seljakotti mitu pakki kohvi ning kell 19.32 möödub kassast ning väljub kauplusest, jättes kauba eest maksmata. Samuti nähtub, kuidas 29.11.2015 kell 13.24 siseneb kauplusesse meesterahvas, kes kell 13.24-13.25 võtab riiulilt ja paneb seljakotti mitu pakki pesukapsleid ning kell 13.29 möödub kassast ning väljub kauplusest, jättes kauba eest maksmata. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodud tõenditele ka süüdistatav ise. Valdemar Noormetsa kahtlustatavana antud ütluste (tl 64-68, 69-70) kohaselt tunnistab ta end kõigis varguse episoodides süüdi ning selgitab, et varastas edasimüügi eesmärgil müües kauba turul tundmatule isikule. Kahetseb tehtut. Samuti kinnitab, et tunneb end videosalvestistest tehtud fotodel ära. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Rimi Eesti Food AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 29), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 30.10.2015, 31.10.2015, 03.11.2015, 26.11.2015 ja 29.11.2015 Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvates kauplustes Rimi pani toime kauba koguväärtuses 182,63 eurot varguse. Seega on sedastatav, et need esemed oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatav müüs kauba turul maha. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. 6 Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Karistusregistri väljavõttest nähtub (tl 71-75), et Valdemar Noormetsa on korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, viimati Harju Maakohtu 12.08.2015 otsusega (tl 76). Samuti käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Valdemar Noormets on toime pannud 5 varguse ja 1 varguse katse episoodi ja seda väga lühikese perioodi jooksul, s.o 30.10.2015 kuni 29.11.
3. Seega leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine tuleb kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest, et ta käis kauplustes varastamas, eesmärgiga varastatud esemed turul tundmatule isikule maha müüa, lähtuvalt veendunud, et kõik varguse episoodid pani süüdistatav toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega Valdemar Noormets pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Rimi Eesti Food AS esitanud tsiviilhagi 182,63 euro nõudes (tl 37-38). Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuulunud esemed varastas ja varalise kahju tekitas Valdemar Noormets.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kriminaaltoimikute materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada 7 VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Valdemar Noormetsalt kannatanu kasuks. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagid ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. 4. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt Valdemar Noormets ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagi hüvitamise näol. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo süsteemset toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt süüdistataval piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates Valdemar Noormetsa süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, tuleb arvestada, et Valdemar Noormetsa tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et Valdemar Noormets pani kuriteo teo toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. Süüdistatavale inkrimineeritakse viie lõpule viidud varguse ja ühe varguse katse toimepanemist, millega tekitati varalist kahju ühele kannatanule. Varaline kahju ei olnud kuigi suur, s.o alla 183 euro. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust, samuti avaldas süüdistatav kahetsust ka kohtuistungil. Kohus peab võimalikuks selle kahetsusega mingil määral arvestada, kuid kohus leiab, et süüdistatava avaldatud kahetsusse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd süüdistatavat on korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud ning ta on koheselt pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse, s.o üldkasuliku töö tegemise ajal asunud taas samalaadseid kuritegusid süsteemselt toime panema. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista küll oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust, mis oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedases määras. 8 Harju Maakohtu 12.08.2015 otsusega (tl 76) karistati süüdistatavat KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud.

§ 238lg 2 ja Kar

S § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 117 tunni üldkasulikku tööga ja mille tegemiseks määrati 1 aasta 6 kuud. Seisuga 02.01.2017 on kriminaalhooldusametniku saadetud ettekandest nähtuvalt üldkasulik töö tehtud täies ulatuses ajavahemikul 25.09.2016 kuni 02.01.

1. Vastavalt KarS § 69 lõikele 7, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule, s.t kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleks käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita Harju Maakohtu 12.08.2015 (tl 76) otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus. Kuivõrd eelmine mõistetud karistus on kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks kantud, siis puudub liitkaristuse mõistmiseks üks liidetav ning liitkaristuse mõistmine ei ole võimalik. Puutuvalt võimalusse asendada tähtajaline vangistus järjekordselt üldkasuliku tööga leiab kohus, et see oleks otstarbekas. Kuigi süüdistatav on oma varasema käitumisega üheselt näidanud, et vabaduses olles jätkab ta süütegude toimepanemist, siis alates ajast, mil süüdistatav viibib vabatahtlikult XXXX, ei ole tema karistusandmetesse lisandunud ühtegi karistust teo eest, mille ta oleks toime pannud rehabilitatsioonikeskuses viibimise ajal. Seejuures on süüdistatav seal viibinud üle aasta. Sellisest asjaolust teeb kohus järelduse, et süüdistatav on teinud oma elus järeldusi ning tema suhtumine õiguskorda on oluliselt muutunud. Seetõttu leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava karistuse võib asendada üldkasuliku tööga lootuses, et süüdistatav ei üldkasuliku töö tegemise ajal ega ka selle tegemise järgselt ei pane toime uusi süütegusid ning jätkab edasist elu õiguskuulekalt. Kohus leiab, et olukorras, kus süüdistatav tema karistusandmete taustal on suutnud üle aasta elada õiguskuulekalt, ei ole mõistetava karistuse kohene täitmisele pööramine ja ära kandmine otstarbekas ning vangistuse kandmisele asumine võib olla takistuseks süüdistatava edasisel ja senini edukalt kulgenud resotsialiseerumisel.
2. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ning viibib Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuses. Samas süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Valdemar Noormetsa on aga eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. 9 Samas arvestades menetluskulude summa suurust, samuti konkureeriva kohustuse olemasolu tsiviilhagi hüvitamise näol, siis esinevad küllaldased alused menetluskulude hüvitamiseks (

§ 180

lg 3 ja

§ 313lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10