← Eesti

1-12-578/67

Obsah (4)§ 76§ 75§ 113§ 68

Kriminaalasi nr 1-12-578 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 26.01.2017) Kriminaalasja number 1-12-578 Tä

§ 76lg 5 alusel määrata Ervin Aavikule katseaeg tähtajaga kuni 22.08.2019.

Kohustada Ervin Aavikut alluma käitumiskontrollile 24 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma 1

(4)kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 8 alusel määrata Ervin Aavikule käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) jätkata õppetegevust kõrghariduse omandamiseni, asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Määrus Ervin Aaviku suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Ervin Aavik karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Sisse nõuda Ervin Aavikult riigituludesse kaitsetasu 105 (ükssada viis) eurot 60 senti vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99917700008503. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ervin Aavik on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 20.02.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 112-578

§ 113

järgi ja karistuseks mõistetud 8 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati karistusaja algust alates kinnipidamisest 22.08.2011.

Kohtuotsus jõustus 28.02.2012. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.08.2011 ja lõpeb 22.08.2019.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 22.12.2016. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Ervin Aaviku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur toetab Ervin Aaviku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokurör märkis, millega on Ervin Aavik karistuse kandmise ajal tegelenud ning milline on olnud tema käitumine. Läbitud tegevused näitavad 2

(4)prokuröri arvates, et isik on asunud paranemise teele, on edasipüüdlik, õpib uusi oskusi ja erialasid, seega on alust arvata, et ta vabaduses allub kriminaalhooldusele, täidab kontrollnõudeid ja kohustusi ning edaspidi käitub seaduskuulekalt. Prokurör leidis, et Ervin Aavikul on võimalused seaduskuuleka elu jätkamiseks. Ka lähedaste toetus võiks aidata katseaega edukalt läbida. Usku pöördumine aitab samuti ühiskonnaväärselt käituda. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võib Ervin Aaviku puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine, seega prokuratuur toetab ennetähtaegset vabastamist. Ervin Aavik avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ja kahetses toimepandud kuritegu. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning milliseid programme on läbinud. Väidetavalt on ta oma elu analüüsinud ning kavatseb alkoholist täielikult loobuda. Praegu õpib Ervin Aavik Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis I kursusel, lisaks viib läbi toitumiskoolitusi. Ervin Aavik on avavanglas olnud 2 aastat ja 2 kuud ja käinud lühiajaliselt kodus pere juures. Tähtsaks peab kinnipeetav kirikus käimist. Ervin Aavik selgitas, kuidas ta kavatseb edaspidi konfliktisituatsioonides käituda ning kinnitas, et kavatse enam kunagi teise inimese vastu kätt tõsta. Kaitsja leidis, et Ervin Aaviku iseloomustuses sisaldub palju positiivset. Ervin Aavikul ei ole karistusi, ta on vanglas töötanud ja jõudnud avavanglasse. Ervin Aavik on omandanud hariduse ja õpib edasi kõrgkoolis, kus on välja teeninud stipendiumi. Vanglas on Ervin Aavik läbinud sotsiaalprogramme ja on ka edaspidi nõus neis osalema. Kinnipeetav on pöördunud jumala poole ja on koguduse liige. Oluline on kaitsja arvates ka see, et Ervin Aavik pani kuriteo toime väga noorena, tal puudus elukogemus ning uue kuriteo toimepanemise risk on Ervin Aaviku puhul hinnatud väga madalaks. Vabaduses on Ervin Aavikul elu- ja töökoht. Kaitsja arvas, et Ervin Aavik suudab hoiduda halvast seltskonnast ja alkoholist ning teab, kuidas käituda konfliktsituatsioonis. Kaitsja palus Ervin Aavik enne tähtaega vabastada. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Ervin Aavik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Ervin Aavikul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Ervin Aaviku tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ervin Aavikut on kriminaalkorras karistatud ühe korra ning ta kannab esimest reaalset vangistust. Vaatamata sellele, et Ervin Aavik kannab vangistust väga raske isikuvastase kuriteo- tapminetoimepanemise eest, on tema vabastamine tingimisi enne tähtaega kohtu arvates võimalik. Ervin Aaviku käitumine karistuse kandmise ajal on olnud positiivne ning ta on aktiivselt täitnud individuaalset täitmiskava- osalenud erinevatel perioodidel vangla majandustöödel koristaja ja juuksurina, läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Eluviisitreening“, omandanud puidupingitöölise eriala ning keskhariduse. Käesolevalt õpib kinnipeetav Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tervisekaitsespetsialisti erialal. Lisaks on kinnipeetav õppetöövälistel aegadel osalenud väljaspool vanglat tööhõives. Viru Vangla Avavanglasse paigutati Ervin Aavik juba 15.12.2014. a Viru Vangla käskkirja alusel, 02.05.2016 käskkirja alusel paigutati 3

(4)Ervin Aavik ümber Tartu Vangla Avavanglasse. Kinnipeetavale on kohaldatud erinevaid soodustusi, sh on teda lubatud lühiajalistele väljasõitudele koju. Ennetähtaegse vabanemise korral on Ervin Aavikul olemas elukoht emale kuuluvas 4-toalises renoveeritud majas. Ervin Aavik plaanib jätkata hariduse omandamist. Õppetööst vabal ajal on tal võimalik töötada ja kindlustada seeläbi majanduslik toimetulek. Täitmata rahalisi kohustusi Ervin Aavikul ei ole ja vabanemisfondis on raha esmaseks toimetulekuks. Lisaks on kinnipeetaval lähedaste toetus. Seoses õppetegevusega väljaspool vanglat on tekkinud ka õiguskuulekas sõprusringkond. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Ervin Aaviku ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt on võimalik. Ervin Aavik on talle määratud karistusest (8 aastat vangistust) ära kandnud üle poole (peaaegu 5 ja pool aastat). Kohtu arvates võiks käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Ervin Aaviku käitumisest, suhtumisest ning selgitustest kohtuistungil saab järeldada, et Ervin Aaviku soov oma elukorraldust muuta on siiras. Isik on selleks astunud ka reaalseid samme, mida näitab tema tegevus kinnipidamisasutuses ning väljaspool seda. Head vabanemisjärgsed elutingimused garanteerivad samuti võimalused seaduskuulekaks toimetulekuks. Seega leiab kohus, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla Ervin Aaviku tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Siinjuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et ennetähtaegse vabastamisega ei vabane kinnipeetav karistusest, vaid muutub selle kandmise viis. Käitumiskontrollile allutamine ning kriminaalhooldus tagavad jätkuvalt kontrolli Ervin Aaviku edasise käitumise üle.

§ 76lg 5 alusel tuleb Ervin Aavikule määrata katseaeg kuni 22.08.2019.

Arvestades ärakandmata karistusaja pikkust, peab kohus põhjendatuks allutada Ervin Aavik

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile 24 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Ervin Aavikule katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 4 alusel peab kohus vajalikuks määrata kohustus jätkata õppetegevust kõrghariduse omandamiseni, õppetegevuse katkemisel asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas. Selleks, et toetada isiku kohanemist igapäevaeluga, on vajalik määrata ka

§ 75

lg 2 p 8 tulenev kohustus osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Menetluskulud Ervin Aaviku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 26.01.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 26.01.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 105,60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 105,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Ervin Aavikult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.