Obsah (15)

§ 125§ 442§ 53§ 23§ 25§ 217§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-54188 Tsiviilasi XXXX

§ 125, § 127, § 132 ja § 134 on hagihind 10 500 eurot ja vastuhagihind 3 500 eurot.

35.

§ 442

lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja on esitanud taotluse 22.03.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja palub protokollile lisada lk 2 esimeses lõigus pärast sõna „reaalservituudi“ sõnad „,või alternatiivselt, tuvastaks seadusjärgse kitsenduse“. Samuti palub hageja protokollile lisada lk 2 eelviimase lõigu lõppu lause: „Tsiviilasja nr 2-0752301 maakohtu otsuse 6 lehekülje viimase lõigu esimesest lausest nähtub, et Harju Maakohus on tuvastanud, et ridaelamu projektis oli ette nähtud lõõride jaotus bokside vahel.“ Hageja palub protokollile lisada ka XXXX tunnistusega seonduvad hageja esindaja poolt istungil väljatoodud järgmised asjaolud: „ XXXX on oma 04.03.2009 tunnistuses kinnitanud asjaolu, et keldrikorrusele, kus asub XXXX saun, ulatub ainult üks suitsulõõr (hageja: lõõr nr 5); kuna XXXX poolt on garaažis võimalik kasutada ventilatsioonilõõridena lõõre nr 3 ja 4, siis ei ole eluliselt usutav, et XXXX takistas 2002 aastal naabritel lõõri nr 5 kasutamist ja seepärast paigaldasid nad (perek XXXX, XXXX) saunale elektrikerise; pigem on ilmne, et elektrikeris paigaldati 2002 aastal XXXX saunale põhjusel, et puuküttega saunaahju kasutamisel oli tekkinud tulekahju (07.03.2002); isegi kui vastaks tõele, et XXXX poolt kasutati või kasutatakse lõõri nr 5, on XXXX omanikel õigus nõuda sellise kasutamise lõpetamist, kuna lõõr nr 5 on ainuke suitsulõõr, mida XXXX hoone keldrikorruselt on võimalik kasutada.“ Hageja palub protokollile lisada ka Päästeameti 16.02.2016 õiendiga seonduv hageja esindaja poolt istungil selgitatu. Hageja palub protokollile lisada lk 3 neljandas lõigus pärast sõnade „teha vajadusel remonttöid“ sõnad „ja lülitusi“. Hageja palub protokollile lisada hageja esindaja selgituste lõppu (lk 3 neljas lõik) järgmise lause: „Kilbi võimalikul ümberpaigutamisel kulude ühiselt kandmise üheks põhjuseseks on asjaolu, et hetkel kasutusel olev ühine kilp on paigaldatud maja ehitamisel ning sellest odavamast lahendusest on saavutanud rahalist võitu kõikide bokside omanikud.“ 9 36.

§ 53

lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus 22.03.2016 protokolli parandamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et protokolli tuleb parandada ja lisada teise lehekülje esimeses lõigus pärast sõna „reaalservituudi“ lause „,või alternatiivselt, tuvastaks seadusjärgse kitsenduse“. Kohus leiab, et ülejäänud taotletud paranduste osas ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt oluliste protokolli muudatustega. Põhisisu osas on hageja seisukohad protokollis piisavalt kajastatud, samuti on hageja seisukohad kajastatud kirjalikes dokumentides. Kohus rõhutab, et protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokollis hageja sõnavõttu täpsustada. Seega jätab kohus hageja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata, millega hageja taotleb lisada lk 2 eelviimase lõigu lõppu lause : „Tsiviilasja nr 2-07-52301 maakohtu otsuse 6 lehekülje viimase lõigu esimesest lausest nähtub, et Harju Maakohus on tuvastanud, et ridaelamu projektis oli ette nähtud lõõride jaotus bokside vahel.“; lisada XXXX tunnistusega seonduvad hageja esindaja poolt istungil väljatoodud järgmised asjaolud: „ XXXX on oma 04.03.2009 tunnistuses kinnitanud asjaolu, et keldrikorrusele, kus asub XXXX saun, ulatub ainult üks suitsulõõr (hageja: lõõr nr 5); kuna XXXX poolt on garaažis võimalik kasutada ventilatsioonilõõridena lõõre nr 3 ja 4, siis ei ole eluliselt usutav, et XXXX takistas 2002 aastal naabritel lõõri nr 5 kasutamist ja seepärast paigaldasid nad (perek XXXX, XXXX) saunale elektrikerise; pigem on ilmne, et elektrikeris paigaldati 2002 aastal XXXX saunale põhjusel, et puuküttega saunaahju kasutamisel oli tekkinud tulekahju (07.03.2002); isegi kui vastaks tõele, et XXXX poolt kasutati või kasutatakse lõõri nr 5, on XXXX omanikel õigus nõuda sellise kasutamise lõpetamist, kuna lõõr nr 5 on ainuke suitsulõõr, mida XXXX hoone keldrikorruselt on võimalik kasutada.“; lisada protokollile Päästeameti 16.02.2016 õiendiga seonduv hageja esindaja poolt istungil selgitatu; lisada protokolli lk 3 neljandas lõigus pärast sõnade „teha vajadusel remonttöid“ sõnad „ja lülitusi“; lisad protokollile hageja esindaja selgituste lõppu (lk 3 neljas lõik) järgmise lause: „Kilbi võimalikul ümberpaigutamisel kulude ühiselt kandmise üheks põhjuseseks on asjaolu, et hetkel kasutusel olev ühine kilp on paigaldatud maja ehitamisel ning sellest odavamast lahendusest on saavutanud rahalist võitu kõikide bokside omanikud.“ 37. Hageja XXXX esitas 01.04.2016 taotluse asja menetleva kohtuniku taandamiseks. Hageja leiab, et kohtunik on olnud asja menetlemisel alguses peale erapooletu, lahendanud asjas esitatud taotlusi hageja kahjuks ning soosinud kostjat. Hageja tugineb kohtuniku taandamise taotlust esitades

§ 23

p-le 7, mille kohaselt kohtunik ei või tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama, kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. 38. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kohtuniku taandamiseks on esitatud hilinenult ning tuleb seetõttu jätta sisuliselt läbi vaatamata. Nimelt tuleneb

§ 25

lg-st 1, et menetlusosaline ei või kohtuniku taandamise avaldust esitada käesoleva seadustiku § 23 punktis 7 ettenähtud juhul, kui ta on osalenud kohtuistungil või pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule sisulise taotluse, ilma et ta oleks taandamisavaldust esitanud. Antud juhul on käesolevas asjas koostatud esimene kohtumäärus, millest on muuhulgas näha asja menetleva kohtuniku nimi, 09.07.2014 (kd I lk 30-32). Määrus on hagejale kätte toimetatud ning hageja on pärast asja menetleva kohtuniku nime teada saamist menetluse kestel esitanud mitmeid sisulisi taotlusi ja dokumente. Üheski nimetatud dokumendis ei ole hageja esitanud taotlust kohtuniku taandamiseks. Samuti on hageja esindaja osalenud 22.03.2016 kohtuistungil, kus kohus on samuti teinud teatavaks kohtukoosseisu ning küsinud pooltelt, kas poolevad soovivad esitada taandamise avaldust. Hageja esindaja kinnitas 22.03.2016 kohtuistungil , et hagejal kohtukoosseisu vastu taandust ei ole.

§ 217

lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise 10 käitumise ja teadmisega. Kohus on eeltoodust lähtuvalt seisukohal, et hageja on

§ 25

lg-st 1 tulenevalt minetanud võimaluse taandamisavalduse esitamiseks ning hageja taotlus tuleb sisuliselt läbi vaatamata jätta. Menetluskulud 39.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab esitatud hagi rahuldamata ning rahuldab vastuhagi, tuleb nii hagi kui ka vastuhagiga seotus menetluskulud jätta hageja kanda. 40.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 41.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2 664 eurot ja riigilõiv 300 eurot.
2. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu vastuhagiavalduselt 300 eurot (I kd, lk 198, II kd, lk 50). Kohus leiab, et kostja on tõendanud riigilõivu tasumist 300 euro ulatuses ning see kuulub hagejalt väljamõistmisele.
3. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal vastuse koostamiseks hagile 2,5 tundi (I kd, lk 88-89), vastuse koostamiseks hagi II ja III täiendustele 1,5 tundi (I kd, lk 133-134), tõendite kogumiseks ja esitamiseks ning esindatavaga suhtlemiseks 1 tund, vastuhagi koostamiseks 4 tundi (I kd, lk 192-196), seisukoha koostamiseks taotlustele ja nõupidamiseks esindatavaga 1,5 tundi (II kd, lk 59-60), täiendatud seisukoha esitamiseks 1 tund (II kd, lk 93-94), vastuse koostamiseks 1,5 tundi (II kd, lk 90-91), vastuse koostamiseks hageja vastuväitele kohtu tegevusele 0,5 tundi (II kd, lk 115), toimikuga tutvumiseks 2 tundi ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja teeside koostamiseks 2 tundi (II kd, lk 160-174) ning kohtuistungil osalemiseks 1 tund (II kd, lk 132-133).
4. Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Kohtu hinnangul on kostja esindaja toimingud vajalikud ja põhjendatud ning tehtud kostja huvidest lähtudes. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks kostja esindaja poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 18,5 tunni ulatuses.
5. Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Käesoleval juhul on kostja kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa 11 tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejalt menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
6. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kostja esindaja on kostjale osutanud teenust tunnihinnaga 120 (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht on 18,5 tundi ning töötunni hind 120 eurot (ilma käibemaksuta), on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud 2 664 eurot (ilma käibemaksuta).
7. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 2 964 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 2 664 euro ulatuses ja riigilõivust 300 eurot. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejalt vaidluse asjaolusid, sh hagihinda, asjas toimunud kohtuistungit, menetluse aega, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14). 49.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 50. Kohus on käesolevas asjas andnud hagejale 29.09.2014 määrusega menetlusabi ning vabastanud hageja riigilõivu tasumise kohustusest 600 euro ulatuses, 09.04.2015 määruskaebuse esitamisel riigilõivus tasumise kohustusest 50 eurot ulatuses ning 14.05.2015 hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest 50 euro ulatuses.

§ 190

lg-le 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 700 eurot.

§ 179

lg 9 alusel tuleb tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 179lg-st 5 tulenevalt tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 12