lg 1 alusel tühistada PPA Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 19.09.2016 otsus väärteoasjas nr 2390,16,000407, kuna otsuse on teinud ebaseaduslik menetleja ja lõpetada Marko Tisler suhtes väärteomenetlus
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas M.Tisler on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo. M.Tisler kohtuistungil end talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, öeldes, et jahikantslis ei olnud tema jahirelv vaid see oli relvamakett, mis oli paar kuud tagasi koos isaga pojale tehtud, et poeg saaks trenni teha. M.Tisler väitis, et endal ei olnud kaasas Howa (pojal oli selle makett) vaid Sako. Selle relvamaketiga pauku ei saanud teha, toru oli kinni, päästik tegi ainult klõps, oli lukutaoline ese, millel puudus lööknõel, padrun ei mahtunud rauda. M.Tisler on tunnistanud, et õhtul kümne paiku läks koos pojaga, kes on 14-aastane, pukki jahile, ise õhtul hiljem läks teise pukki kaamerat kontrollima ja sigu vaatama. Poeg helistas ja ütles, et politsei ja keskkonnainspektor on kohal. Läks sinna tagasi, kuhu poeg jäi. Tunnistajate I.Lepamets ja V.Varblane sõnade kohaselt teostasid nad koos öösel kontrolli, kontrollisid Jausas jahikantslit, seal oli Marken Tisler. I.Lepamets - jahikantslis oli veel vintraudne püss, optilise sihikuga relv, relvalukk oli kinni ja noormehel oli vöö peal padrunitasku koos padrunitega. Marken Tisler avas relvaluku ja sealt tuli välja padrun, seega oli tegemist laetud relvaga. Marken Tisler selgitas, et isa oli läinud teise jahikantslisse kaamerat kontrollima ja jättis tema sinna. Relva kontrollimisel selgus, et relv oli 2 4-16-7182 laetud, üks padrun oli seal sees. Et relv laetud oli, sellest ei teadnud keegi mitte midagi, see oli Marken Tisleri jaoks üllatus. Marken Tisler helistas isale ja Marko Tisler tuli kohapeale. Kohale tuli ka teine poltisepatrull. Viljar Varblane pildistas seal, tema oli kaasas teostamas jahiseaduse kontrolli. Politseiametnik Marko Kallas fotografeeris jahikantslit, relva ja padruneid. Selle relva kontrollimisel selgus, et selle relva ja jahiloal olevad numbrid kattusid ja see relv kuulus Marko Tislerile. V.Varblane – tegemist oli jahikantsliga, seal on jahipiirkond, siis oli igati arusaadav, et noormees tegeles tema nägemuse järgi jahiga. Seal oli ka jahirelv, mis oli laetud, lukk oli kinni. Käskis avada luku ohutuse eesmärgil. Marken Tisler avas luku, lukuga koos liikus pesast padrun välja. Siis jäi relv seina äärde. Marken Tisler selgitas, et isa oli korraks ära läinud, helistas isale. Külmutas olukorra nagu see oli. Tema silmis oli see jahiseaduse rikkumine, kuna noormees oli jäetud jahirelvaga üksi. Oli igati arusaadav, et tegemist oli jahirelvaga, see ei olnud makett. Tegi ka fotod jahikantslist, kus on näha ka jahirelv, relvas oli kuul, see on fotol näha /VTT tl 4-6/. Marko Kallas tuli sinna ja võttis menetluse üle. Kui politsei oli menetluse peaaegu lõpuni vinud, siis vestles Marko Tisleriga, kes esitas talle kõik jahipidamise õigust andvad dokumendid, milleks oli suuruluki jahiluba, relvaluba, kehtiv jahitunnistus ja suuruluki laskekatse tunnistus. Marko Tisler väljendas end väga selgelt, et tema oli jahil ja ütles ka talle, et oli korraks ära läinud. Tegi esitatud dokumentidest fotod. V.Varblane esitas need fotod ka kohtule /tl 37/. Tunnistaja Marko Kallas sõnade kohaselt oli tööl, teadis, et Lepamets ja Varblane kontrollivad jahimehi. Lepamets helistas öösel ja palus abi – olukorra kirjeldus – alaealine Marken Tisler üksi jahikantslis ja tema juures oli jahirelv. Kui kohale jõudsid, oli Marko Tisler sinna jõudnud, istus oma autos. Läks jahikantslisse, seal olid V.Varbalne ja Marken Tisler. Relv oli otse vaadatuna akna all. Fotografeeris jahikantslit nii väljast- kui seestpoolt, olustikku ja ka relv sai fotografeeritud /VTT tl 8-11/. Nii Marko kui Marken Tisler andsid kohapeal seletuse. Marko Tisler sõnade kohaselt oli ta esialgu pojaga koos seal jahikantslis olnud, liikus teise kantslisse, samas kinnitas, et oli relva enne ohutuks teinud, padruni välja võtnud ja tema teada Markenil padruneid ei olnud. Kontrollis politsei andmebaasist, kas see on seaduslik jahirelv ja küsis relvaluba Marko Tislerilt, mis ühtis selle relvaga, mis seal kohapeal oli, seerianumber oli sama. Küsis M.Tisler käest selle relva luba, mis jahikantslis oli ja Marko Tisler esitas talle relvaloa, et selgitada välja, kas relv on seaduslik. Marko Tisler jutust jäi selge arusaam kohapeal, et ta teadvustas endale, et tegemist on jahirelvaga, jättis selle teadlikult jahikantslisse poja juurde, padruni võttis relvast välja, et relv on laadimata ja et pojal padruneid pole. Mitte kordagi ei ole seda öeldud, et tegemist on mängurelva või maketi või mingi sarnase esemega. M.Tisler selgitas kohtus, et kohapeal kirjutas seletuskirja, ei püüdnud seal kellegagi vaielda. Nägi, et seal on talle üks ebasümpaatne inimene, keskkonnainspektor Varblane, arvas, et ta leiab nagunii millest kinni hakata. V.Varblasega on olnud konflikt nii tema tööalaselt kui ka siis kui V.Varblane on tema baari külastanud. See mõjutas tema kohapealset käitumist. Ei avaldanud kohapeal olnud teistele ametnikele, et see pole relv, sest Varblane oleks ikka mingi põhjuse leidnud. Esitas oma relvamaketi kohta oma relvaloa, et sealt kiiresti ära saada. Ei soovinud vaidlema hakata, Varblast nähes oli tuju null. Et see asi kiiresti kaelast ära saada ja pärast rahulikult arutada, ei tahtnud oma õigusi kohapeal teostada. Kohtus tunnistas, et kui oleks kohapeal öelnud, et see on makett, siis oleks küll kõige kiiremini ära saanud. Ei kirjutanud Varblase juuresolekul seletuskirja, tema juures oli keegi teine. Kohapeal ei olnud juttu, et sellise rikkumise puhul võib tekkida probleem relvaloaga, selle peatamine või kehtetuks tunnistamine. Kohus avaldas M.Tisler kohtueelses menetluses antud ütlused kuna need olid vastuolus M.Tisler poolt kohtumenetluses antud ütlustega. 11.august 2016 on M.Tisler menetlusaluse isikuna ütlusi andnud väärteomenetleja A.Kailile /VTT tl 13-14/. Seal on M.Tisler tunnistanud, et 17.06.2016 läks koos pojaga jahile. Liikudes teise jahikantslisse, jättis poja koos talle kuuluva vintraudse jahirelvaga Jaussa jahikantslisse. Relva jättis 3 4-16-7182 poja juurde kuna ei pidanud otstarbekaks relva edasi-tagasi vedada ja hiljem tagasi tulles oleks jahti edasi pidanud. Politseile kinnitas, et poja käes oli talle kuuluv jahirelv Howa W308 ja politsei kontrollis tema relvaluba ja relva, mille markeeringud ühtisid. Politsei kontrollis ka dokumente ja jahiluba. Seega kohtueelses menetluses on Marko Tisler 17.06.2016 olukorda Jausa jahikantslis kirjeldanud nii nagu ka tunnistajad Lepamets ja Varblane sellest rääkinud on. Kui kohus küsis selgitus ütluste erinevuse kohta kohtueelses menetluses ja kohtus, rääkis M.Tisler, et menetluses andis ütlused politseiametnik A.Kailile, arvab, et seal rääkis samasugust juttu, mis algul kohapeal kirjutas. Kail väitis, et tuleb mingi 200 eurot trahv ja kogu lugu, soovitas kirjutada nii nagu oli. Et see asi kaelast ära saada, et kui tuleb ainult trahv, siis ei ole midagi hullu. Las ta tuleb, las saavad oma raha, et sellega põiklema ja vaeva nägema hakata, ei pidanud vajalikuks. Kohus leiab, et Marko Tisler põhjendused selle kohta, miks ta on andnud erinevaid ütlusi, ei ole usutavad. Tunnistajate Kallas ja Varblane ütluste kohaselt Marko Tisler kohapeal tunnistas oma jahirelva jätmist jahikantslisse oma alaealise poja juurde. Samuti on ta seda tunnistanud väärteo kohtueelses menetluses menetlejale ütlusi andes. Kohtumenetluses on aga M.Tisler andnud täiesti teistsuguseid ütlusi, rääkides, et jahikantslis ei olnud tema jahirelv vaid selle makett. Kohus leiab, et M.Tisler põhjendused, miks ta kohapeal ja menetlejale tegu tunnistas – oli kiire ära saamisega, ei ole usutavad, sest ilmselgelt oleks kõige kiiremini saanud lahkuda kui oleks kontrollijatele kohapeal näidanud jahikantslis olnud relvamaketti. Sel juhul poleks olnud vaja kirjutada ei seletuskirja, esitada dokumente ega anda menetlejale ütlusi. Kohus leiab, et M.Tisler põhjendus, et on algul tegu tunnistanud, kuna kohapeal viibis inspektor V.Varbalne, kellega suhted ei olnud kõige paremad ja kes alati midagi leiab, on räägitud vastutusest vabanemiseks. Kohus ei täheldanud, et V.Varbalne oleks kohtus ütluste andmisel suhtunud M.Tislerisse erapoolikult. V,Varblane ütlused riimuvad teiste tunnistajate ütlustega ja mingit pahatahtlikust kohus ei märganud. Lisaks ei saanud V.Varblase isik kuidagi mõjutada M.Tislerit ütluste andmisel kohtuvälise menetleja ametnikule A.Kailile. Kohus leiab, et tegelikult on M.Tisler ise kohtus avaldanud oma ütluste kardinaalse muutmise põhjuse - tunnistas ise kohtus, et kui talle sai teatavaks jutuajamistel teiste jahimeestega, et trahviga see asi ei lõpe, et selle rikkumise tõttu peatatakse relvaluba, siis sai aru, et asi ei ole üldse nii lihtne. Võitlus käib selle nimel, et relvaluba ei peatataks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et M.Tisler ütlused selle kohta, kas ja mis relvaga jahikantslis tegemist oli, tuleb kõrvale jätta. Kaitsja leidis, et asjaolu, et tegemist oli relvaga, ei ole võimalik tõendada tunnistajate ütlustega vaid selleks on asjakohane tõend vaid ekspertiis. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga. KrMS § 61 lg 1 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Lõike 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus hindab, mida kohtus uuritud tõendid jahikantslis asunud relva kohta näitavad. Tunnistaja Lepamets – on töötanud 22 aastat politseis, sel ajal on igasuguste relvadega olnud kokkupuuteid, eristab relvamaketti relvast, seekord oli tegu relvaga, selles polnud mingit kahtlust. See veendumus tekkis hetkest kui lukk liikus taha ja padrun tuli nähtavale. Tunnistaja Kallas – hoidis seda relva käes, see ei olnud šokolaadist, materjal tundus metall. Mitte hetkekski ei tekkinud kahtlust, et tegu ei ole pärisrelvaga. Ei tundunud see käsitsi valmistatud makett, ka relva kaalu poolest. Juba see viitab relvale, et relva olulised osad – optika, lukukoda, kust välja võetud padrun, olid näha, mis teevad relvast relva. Lööknõela olemasolu ei kontrollinud, kuid lööknõel näitab seda, kas on laskekõlbulik relv või mitte. Ülejäänud olulised osad olid relval olemas. On relvainstruktor, on olnud kokkupuuteid relvadega, teenistusrelvadega, erinevad politsei 4 4-16-7182 tugirelvad, püssid, automaatrelvad. Teeb relvade alal politseinikele treeninguid. Jahikantslis sai aru, et tegemist on tulirelvaga. Tsiviilrelvadega iga päev ei tegele, kuid jahipüssi ja muu pikaraudse püssi mehhanismid toimivad suht sarnaselt, relva osad on samad. Politsei tugirelvad ja jahirelvad sarnanevad üksteisele, on pikemad relvad. On seoses oma ametiga läbinud eraldi koolituse, mis puudutab relvade tundmist, nende käsitlemist. Kohus leiab, et tunnistajate puhul on tegemist isikutega, kellel on olnud tulenevalt ametikohustustest pikema aja jooksul praktiliselt igapäevane kokkupuude relvadega ja seeläbi omavad relvadest rohkem teadmisi kui tavaline keskmine inimene. Tunnistajad on ka veenvalt kirjeldanud, millele toetudes nad veendusid, et tegu oli relvaga. Kohus leiab, et KrMS § 66 lg 21 p 3 alusel on tõendiks väärteo toimepanemise kohta M.Tisler poolt tunnistajatele Varblane ja Kallas sündmuskohal avaldatu, et tegu on jahirelvaga, mille ta korraks alaealise pojaga jahikantslisse jättis. Samuti näitab M.Tisler käitumine kohapeal, et tegemist oli jahirelvaga – ta esitas kontrollijatele oma dokumendid, relvaloa. Kui tegemist oleks olnud relvamaketiga, siis ilmselgelt iga mõistlik inimene oleks kontrollijalt täpsustanud, millise relva luba näha tahetakse. Relvaloa esitamisel ja loa kõrvutamisel jahikantslis olnud relvaga mingeid mitmeti mõistmisi ei olnud. Kohus leiab, et tunnistajate I.Lepamets, V.Varbalne, M.Kallas ütlustega, kohtule esitatud fotodega on tõendamist leidnud, et M.Tisler jättis 18.06.2016 temale kuuluva vintraudse püssi Howa jahikantslisse oma alaealise poja Marken Tisleri valdusesse, kes ei oma relvaluba ja ise lahkus jahikantslist. Kohtus on tõendamist leidnud, et kui tunnistajad Lepamets ja Varblane jahikantslisse läksid, siis püss oli laetud. I.Lepamets on öelnud - et relv laetud oli, sellest ei teadnud keegi mitte midagi, see oli Marken Tisleri jaoks üllatus. Marko Kallas rääkis, et samas kinnitas Marko Tisler, et oli relva enne ohutuks teinud, padruni välja võtnud ja tema teada Markenil padruneid ei olnud. Tunnistajad Lepamets ja Varblane on aga tunnistanud, et jahikantslis Marken Tisleril oli vööl padrunitasku koos padrunitega. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et Marko Tisler jättis jahikantslisse laetud püssi Howa. See tuleb teokirjeldusest välja jätta. Muus osas on teo objektiivne külg tõendamist leidnud. Väärteootsuses on kirjas, et M.Tisler rikkus oma tegevusega relvaseaduse § 45 lg 1, lg 4 p 1. Relvaseaduse § 1 lg 1 kohaselt relvaseadus kehtestab relvade käitlemise, tsiviilkäibes olemise õiguslikud alused ja korra. §11 lg 1 kohaselt relvaseaduses mõistetakse relvana seaduse §-s 11 nimetatud relvi. § 11 p 1 nimetab relvana tulirelva. Põhilise kasutusvaldkonna järgi nimetab relvaseaduse § 3 lg 1 p 3 tsiviilrelva - relv, mis on põhiliselt ette nähtud jahipidamiseks. § 28 lg 1 p 1 kohaselt füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata jahipidamiseks ja § 29 lg 1 lubab sellist relva soetada, omada ja vallata vähemalt 18-aastasel Eesti kodanikul. § 29 lg 3 - jahitulirelv on jahipidamiseks ette nähtud sileraudne püss, vintraudne püss, kombineeritud püss, püstol ja revolver. Jahipidamiseks ette nähtud sileraudsel, vintraudsel ja kombineeritud püssil peab olema kergesti lülitatav kaitseriiv. Isik võib jahitulirelva soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus. Relvaseaduse § 45 lg 1 - relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Relvaseaduse § 45 lg 4 p 1 - relva ja laskemoona hoitakse relvaseaduse §-s 46 sätestatud tingimustel või antakse need ajutiselt hoiule isikule, kellel on relvaluba. 5 4-16-7182 Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole M.Tisler rikkunud relvaseaduse § 45 sätteid, sest see säte reguleerib relva hoidmisega seonduvat. Käesoleval juhul ei olnud aga Marko Tisler relva oma pojale hoiule andnud vaid ta jättis jahipidamisel relva järelvalveta. Kohus on kohustatud, väljumata ette heidetava teokirjelduse piirest, ise sisustama, millist normi M.Tisler rikkus. Kohus leiab, et tegemist oli relvakandmisega relvaseaduse § 49 mõttes. Relvaseaduse § 50 lg 6 sätestab, et jahitulirelva kandmist jahil reguleerib jahiseadus ja selle alusel välja antud õigusaktid. Vaidlust ei ole selle üle, et Marko Tisler oli jahil, seda on tunnistanud tema ise ja ka kohapeal olnud ametnikud on rääkinud, et kohapeal avanes neile pilt jahipidamisest. Jahiseaduse § 24 lg 2 p 2 nimetab jahipidamisviisina ka varitsusjahti. Jahiseaduse § 32 kohaselt ohutusnõuded jahipidamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister jahieeskirjas. Keskkonnaminister on 28.05.2013 määrusega nr 32 kehtestanud Jahieeskirja. Jahieeskirja § 6 sätestab jahiohutuse üldnõuded – lg 1 p 2 keelab jätta jahirelva järelevalveta teisele isikule kättesaadavasse kohta. Kohus leiab, et Marko Tisler rikkus oma teoga justnimelt seda nõuet. Jahiseaduse § 58 näeb ette vastutuse jahipidamise nõuete rikkumise eest – on sätestatud vastutus jahipidamise nõuete rikkumise eest jahipidamise vahendite kasutamisel või jahiohutuse nõuete rikkumisel. Kohus leiab, et Marko Tisler poolt jahiohutuse nõude rikkumine oleks tulnud kvalifitseerida just Jahiseaduse § 58 järgi. Jahiseaduse § 65 lg 2 kohaselt jahiseaduse §-des 49-63 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon. Käesoleval juhul on aga väärteo kohtuväline menetleja olnud politseiprefektuur.
lg 1 p 2 kohaselt on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, kui väärteomenetluses on lahendi teinud ebaseaduslik menetleja. Kohus on tuvastanud
lg 1 p 2 sätestatud olulise väärteomenetlusõiguse rikkumise – väärteomenetluse kohtuvälises menetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja. See viga sai alguse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses seda parandada ei ole võimalik. Seetõttu tuleb PPA Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 19.09.2016 otsus väärteoasjas nr 2390,16,000407 tühistada ja Marko Tisler suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada
Menetluskulud Kohtule on esitatud arve ja kassa sissetulekuorder taotlusega välja mõista menetluskulud – kaitsjale makstud tasu 890 eurot. Tl 34-35 on 14.11.2016 väljastatud volikiri, milles M.Tisler volitab Keila Õigusbüroo juristi Meelis Tomsonit olema tema kaitsja väärteoasjas nr 4-16-7182. Kohtule on esitatud M.Tomson haridust tõendav dokument /tl 36/, mis tõendab, et ta vastab
lg 1 sätestatud kaitsjale esitatavale nõuetele.
lg 1 kohaselt võib muu isik olla kaitsjaks menetleja loal ja lõike 2 kohaselt kaitsja volitusi tõendab volikiri. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab lugeda, et kaitsja astus M.Tisler kaitsjana menetlusse 14.novembril 2016, kui M.Tisler on talle andnud volikirja kaitsjana esinemiseks. Volikiri ja haridust tõendav dokument on kohtusse saabunud 14.11.2016 ning kohus ei ole keeldunud kaitsjat menetlusse lubamast. Ei kohtutoimikust ega kohtuvälise menetleja toimikust ei nähtu, et kaitsja oleks eelnevalt menetluses osalenud. Seetõttu leiab kohus, et arvel näidatud enne 14.11.2106 tehtud toimingud ei ole valitud kaitsjale makstud tasu
6 4-16-7182 Seega on valitud kaitsja toimingud järgmised – taotluse koostamine istungi edasilükkamiseks ja 14.11.2016 esitatud taotluse koostamine, 16.11.2016 ja 21.12.2016 istungitel osalemine. Kaitsja tasu on 100 eurot tund, mis on mõistlik. Kohus leiab, et kaitsja poolt küsitud tasu on põhjendatud 14.11 toimingu ja kohtuistungite tasu osas s.o summas 470 eurot.
alusel kuulub valitud kaitsjale makstud tasu summas 470 eurot Marko Tisler`ile riigieelarvest hüvitamisele, kuna kohus lõpetab väärteomenetluse
Otsuse tegemisel juhindub kohus Jahiseaduse § 58, § 65 lg 2,
/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.