1-15-10642/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10642 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus Jelena Järineni (ik 47006212213) vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Jelena Järinen, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu
5. veebruari 2016 otsusega mõisteti Jelena Järinen süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 9 kuud vangistust, millest kuulus kohesele kandmisele 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel jäeti karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta vangistust täitmisele pööramata, kui J. Järinen täidab 3 aastase katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2 ja 21 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus 03.03.
8. detsembril 2016 koostas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata J. Järineni karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu ei täida talle kohtuotsuse alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Maakohtu määrus
9. Viru Maakohtu
10. detsembri 2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati J. Järinenile Tartu Maakohtu
11. veebruari 2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kolm aastat vangistust täitmisele. Maakohus leidis, et J. Järinen on korduvalt rikkunud katseaja tingimusi, mis näitab süüdimõistetu suutmatust alluda kriminaalhooldusele. Arvestades J. Järineni käitumist katseajal, puudub maakohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita kohtu poolt määratud kohustust – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
12. Maakohus eelnevalt rahuldas 31.05.2016 määrusega ametniku taotluse määrata hooldusalusele lisakohustuseks läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, mille esimene kohtumine toimus 08.11.2016, kuhu J. Järinen ilmunud. Teisele kohtumisele tuli J. Järinen narkojoobes ja ta arvati grupist välja. Maakohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu selgitus, et ta tarvitas narkootilist ainet hambavalu puhul, põhjendatud.
13. Esimesele samalaadsele rikkumisele reageeris kohus täiendava kohustuse määramisega, kuid see ei osutanud isikule piisavalt mõju. Sotsiaalprogrammi päeval ilmus ta kohale narkoaine tarvitamise tunnustega. Süüdimõistetu ei teadvustanud endale piisavalt kriminaalhoolduse reeglite täitmise vajadust ja sel juhul nõustub maakohus kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole enam põhjendatud, sest J. Järinen suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust.
14. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kriminaalhooldus J. Järineni suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustust. Isik on korduvalt rikkunud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning see on toimunud süüdimõistetu süül. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja J. Järinen tuleb saata karistust kandma. Määruskaebus
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Järinen, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ning karistuse täitmisele pööramata jätmist.
16. J. Järinen on seisukohal, et ta vajab narkootiliste ainete sõltuvuse tõttu rehabilitatsiooni. Ta rääkis sellest kriminaalhooldajaga, kellelt palus abi, saamaks rehabilitatsioonikeskusesse. Selle peale vastas kriminaalhooldusametnik, et neil ei ole õigust kedagi sundida. Nemad sellega ei tegele ja rehabilitatsioonikeskuse otsimisega peab tegelema iseseisvalt. J. Järinen selgitab, et läks 05.12.2016 kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Talle tehti narkootikumide test ja see näitas amfetamiini tarvitamise tunnuseid. Kriminaalhooldaja oli sunnitud esitama kohtusse ettekande. 05.12.2016 helistas J. Järinen rehabilitatsioonikeskusesse ja leppis kokku, et sõidab 02.01.2017 sinna üheksaks kuuks rehabilitatsioonile. Seal on inimesed, kes saavad teda aidata. Vangla otsustab inimese vabaduse üle, kuid ei aita vabaneda sõltuvusest. Oma planeeritud sõidust rehabilitatsioonikeskusesse teatas J. Järinen kriminaalhooldusametnikule, millest J. Järinen sai aru, et kriminaalhooldaja on rõõmus tema otsuse üle ja lubas sellest kohtus rääkida. Kui toimus kohus, siis J. Järinen ei kuulnud, et kriminaalhooldaja oleks kohut teavitanud tema sõidust rehabilitatsioonikeskusesse. J. Järinen ei saa aru, miks ametnikud käituvad ebakorrektselt oma hooldatavate suhtes. J. Järinen lisab, et registreemisega tal probleeme ei olnud. Tema ainukene probleem on narkootikumid, mille pärast ta soovib läbida rehabilitatsiooni. J. Järinen palub anda talle võimalus läbida rehabilitatsioon selleks, et mitte kaotada kolme aastat vanglas, mis teda sõltuvusest ei vabasta. 2 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. KarS § 74 lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J. Järineni karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid. J. Järinenile on selgitatud 27.04.2016 toimunud esmasel kohtumisel põhjalikult tema õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumise korral. J. Järinen kinnitas oma allkirjaga, et ta on õiguste ja kohustustega tutvunud ning et need on talle arusaadavad.
19. Esimene erakorraline ettekanne J. Järineni suhtes koostati juba 30.05.2016, kuna isik rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume, pärast mida määrati J. Järinenile kohtu poolt lisakohustus läbida sõltlastele mõeldud programm „Eluviisitreening“, mille esimesele kohtumisele J. Järinen ei ilmunud. Teisele kohtumisele, mis toimus 08.11.2016, ilmus J. Järinen narkojoobes.
20. Käesolevat karistust kannab J. Järinen KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, milleks on narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. J. Järinenile mõisteti 16.02.2016 otsuse alusel karistuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust, millest kuulus kohesele kandmisele 9 kuud vangistust. Teisisõnu on J. Järinen käesolevas kriminaalasjas juba reaalset vabadusekaotuslikku karistust kandnud, kuid hirm kinnipidamiskohta tagasi sattumise eest ei ole ära hoidnud J. Järineni poolt kontrollnõuete- ja kohustuste rikkumist. Esitatud määruskaebuses selgitab süüdlane, et soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse eesmärgiga vabaneda narkootikumide sõltuvusest. Esimene kontrollnõuete rikkumine on toime pandud juba 30.05.
21. Isikul on olnud piisavalt aega oma narkootiliste ainete sõltuvusega tegelemiseks, kuid isik asus reaalset huvi selleks üles näitama alles siis, kui teda ähvardas talle mõistetud tingimisi karistuse täitmisele pööramine. Samuti ei ole J. Järinen kohtule esitanud ühtegi tõendit tema reaalse rehabilitatsioonikeskusesse asumise kohta, vaid tegemist on süüdlase paljasõnaliste väidetega.
22. J. Järinen on teadlik enda narkootiliste ainete sõltuvusest, kuid tegelikkuses ei ole midagi reaalset ette võtnud selleks, et sõltuvusest vabaneda ja on jätkanud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumist. Eelnevast järeldub, et J. Järinen ei ole motiveeritud enda eluviisi muutma. Seega saab tõsikindlalt väita, et süüdlane ei suhtu katseaja tingimuste täitmisesse tõsiselt. Eirates kohustust mitte tarvitada narkootikume ning ilmudes narkojoobes temale kohtu poolt kohustusena määratud sotsiaalprogrammi kohtumisele, näitas J. Järinen oma ükskõikset suhtumist õiguskorda ja siin kehtivatesse reeglitesse. Järelikult tuleb J. Järinenile mõistetud karistus pöörata täitmisele.
23. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu 21.12.2016 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus