← Eesti

2-16-16900/29

Obsah (4)§ 19§ 20§ 21§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-16900 Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2017. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtuasi Piret Raik Menetlusosalised Avaldaja: K. G. (IK xxx, elukoht: xxx

§ 19lg 1 alusel I. G. surnuks tunnistada ja surmaajaks määrata 12.05.2000. a. 2. Kohus avaldas Ts

MS § 510 kohaselt teate Ametlikes Teadaannetes ja kutsus üles teadmata kadunud I. G.it hiljemalt 31.12.2016 esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Kohus kutsus üles kõiki isikuid hiljemalt 31.12.

  1. a esitama kohtule andmeid I. G.i kohta (tl 47). Andmeid ei esitatud.
  2. Siseminister ei ole seisuga 12.01.
  3. a kohtule oma arvamust esitatud.
  4. Kohtla-Järve linntoetab esitatud avaldust. Tagaotsimismenetluses teostatud toimingutega ei ole senini tuvastatud fakte isiku elu ja tegevuse kohta peale viidatud kadumispäeva ega ole tuvastatud tema asukohta. Politsei- ja piirivalveameti piirikontrolli andmekogus ei ole fikseeritud I. G.i piiriületusi. I. G.ile oli väljastatud pikaajaline elamisluba nr EL115916209, mis kehtib alates 12.11.1991; tal oli välismaalase pass kehtivusega 16.02.2000 – 16.02.2005; tööluba nr TT336972974 kehtivusega 12.07.1995 – 12.07.
  6. I. G.i vanemad L. G. ja T. G. on nõus I. G.i surnuks tunnistamisega. Vanemad kinnitavad, et alates 11.05.000.a. puuduvad neil igasugused andmed I. G.i asukoha kohta (tl 64). I. G.i tütar A. Y. /G.) selgitas, et nägi oma isa viimast korda
  7. mail 2000.a lõuna paiku kodus Pärna 21-8, Kohtla-Järvel. Isa läks kohtumisele, aga lubas tulla kiiresti koju. Õhtul helistati emale ja öeldi, et isa on kadunud. Sellest ajast isa kohta andmed puuduvad (tl 71). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus leiab, et K. G. avaldus on põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud teateid I. G.i elusoleku kohta.
  9. I. G. lahkus oma kodust 11.05.
  10. a ja pärast nimetatud kuupäeva puuduvad tema kohta igasugused andmed. 2 K. G.i avalduse alusel avati Keskkriminaalpolitsei Ida-Regionaalkeskuses jälitustoimik nr
  11. 17.05.2001.a algatati kriminaalasi nr 01221000293 KrK § 100 järgi I. G.i tahtliku tapmise fakti kohta. 10.10.2002.a Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-126/01 tunnistati I. G. teadmata kadunuks alates 12.05.2000.a. Kohtu hinnangul ca 16 aastane ajavahemik on piisav järeldamaks, et I. G.it ei ole enam elus.
  12. I. G.i registreeritud elukoht pärast Ämari vanglast vabanemist oli xxx. I. G.ile väljastati pikaajaline elamisluba nr EL115916209, kehtib alates 12.11.1991, välismaalase pass V0274297 kehtivusega 16.02.2000 – 16.02.2005; tööluba nr TT336972974 kehtivusega 12.07.1995 – 12.07.
  13. Piirikontrolli andmekogus ei ole fikseeritud I. G.i piiriületusi (tl 61). Töötukassal, Eesti Haigekassal, Sotsiaalkindlustusametil, Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed I. G.i kohta, mis viitaksid sellele, et isik võib elus olla (tl 31, 35, 43, 61). Maksu-ja Tolliameti andmetel ei ole I.G.ile väljamakseid deklareeritud alates 2002.a aastast. Viimane füüsilise isiku deklaratsioon on esitatud 2008.- aastal ühiselt koos abikaasa K. G.ga. Deklaratsioon on esitatud elektroonilisel teel 16.02.2009 ja kinnitatud K. G. poolt (t lk 55). I. G. omas kontot AS-s Swedbank, konto on suletud 20.02.2005 (tl 40).
  14. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Isiku surm on asjaolu, mille täpse aja kindlaksmääramine on oluline mitmete õiguslike tagajärgede tõttu. Surnuks tunnistamine

§ 19järgi tähendab kohtulikku isiku surma kinnitamist.

Tegemist on sättega, mis reguleerib juhtumeid, kui isiku surm on tõenäoline, kuid see ei ole kindel. Surnuks tunnistatud isiku surmaaeg määratakse kindlaks surma oletatava aja põhjal

§ 20alusel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-93-11 p 9).

Kohus leiab, et avaldaja on teinud omalt poolt kõik, et otsida ja leida oma abikaasa. I. G.i asukohta pole suutnud tuvastada ka politsei, kriminaalmenetluses märkis anonüümne tunnistaja, et 11.05.2000.a istus I. G. Jõhvis asunud baari Evest juures tundmatute isikute juurde sõiduautosse BMW, kus ta tapeti püstolist TT, laip aga peideti ära. 10.10.2002.a Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-126/01 tunnistati I. G. teadmata kadunuks alates 12.05.2000.a. Kuna ca 16 aasta jooksul ei ole õnnestunud saada mingisugust teavet I. G.i kohta, mis annaks alust eeldada, et isik on elus, leiab kohus, et tema surm on tõenäoline. Kehtiv elamisluba ei anna iseenesest alust eeldada, et isik on elus. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et isik oleks alates oma kadumisest kuni käesoleva ajani dokumente, sh pangakontot kasutanud (nt piiri ületanud). 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 5 kohaselt pole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. 3 Kohus märgib, et kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise (

§ 21

). Surnuks tunnistamise tühistamise avalduse võib esitada väljailmunud isik või siseminister isiku surnuks tunnistanud kohtule (TsMS § 513 lg 1). Juhul kui I. G. ilmub välja või ilmnevad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed tema elusoleku kohta, tühistab kohus surnuks tunnistamise. 11.

§ 20

lg 1 kohaselt loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed (

§ 20lg 2).

Viimased andmed I. G.i elusoleku kohta pärinevad 2000. aastast. 10.10.2002.a Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-126/01 tunnistati I. G. teadmata kadunuks alates 12.05.2000.a.

§ 20lg 2 tulenevalt tuleb I.

G.i surmaajaks lugeda 12.05.2000. a. Kohus selgitab, et kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaaeg, võib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta (

§ 23). 12. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvide lahend tehakse (Ts

MS § 172 lg 1). Menetluskulud jätab kohus avaldaja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.