3-15-1343/18

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-1343 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2015 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Kalle Kauba (Kaup) kaebus Tartu Vangla
2. mai 2015 käskkirja nr 6-2/566 tühistamiseks Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Kalle Kaup Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
3. Jätta rahuldamata Kalle Kauba taotlus istungi korraldamiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks.
4. Rahuldada Kalle Kauba kaebus.
5. Tühistada Tartu Vangla
6. mai 2015 käskkiri nr 62/
7. Edasikaebamise kord
8. Mõista Tartu Vanglalt riigituludesse välja riigilõiv 15 eurot. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
9. november
10. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
11. Tartu Vangla
12. mai 2015 käskkirjaga 6-2/566 karistati Kalle Kaupa distsiplinaarkorras Tartu Vangla kodukorra punkti 17.1.11 süülise rikkumise eest noomitusega. Distsiplinaarrikkumine seisnes selles, et
13. aprillil 2015 väljus K. Kaup ilma loata tööruumidest. Kalle Kaup esitas
14. mail 2015 Tartu Vanglale vaide vangla
15. mai 2015 käskkirja 6-2/566 kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis
16. mai 2015 vaideotsusega nr 1-11/296-2 Kalle Kauba vaide rahuldamata.
17. Tartu Halduskohtusse saabus
18. mail 2015 Kalle Kauba kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt taotleb K. Kaup Tartu Vangla
19. mai 2015 käskkirja nr 6-2/566 tühistamist. Tartu Halduskohus võttis
20. juuni 2015 määrusega K. Kauba tühistamiskaebuse menetlusse ning määras
21. septembri 2015 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Kaebuse põhjendused
22. Kaebaja märgib, et ei öelnud õpetajale A. Romannile, et läheb õue värsket õhku hingama, vaid et läheb välja värsket õhku hingama, milleks õpetaja loa ka andis. Praktika teooriaõpetaja A. Gogolini on selgitanud, et eelmisel aastal viidi praktikat läbi õppeklassis ning seoses ventilatsiooni puudumisega võisid õpilased vanglatööstuse hoovis hingata värsket õhku selleks kokkulepitud kohas.
23. aasta märtsi lõpus vanglatööstuse välisuksele tekkinud ametlik paber keelas vanglatööstuse töölistel minna vanglatööstuse sisehoovi, kuid sõna praktikant oli punase pastakaga maha tõmmatud. Kaebaja ei pidanud aru saama, et kõrvaloleval teatel rohelisega allajoonitu on olulisem kui punasega mahatõmmatu.
24. Kuigi kodukorra punkt 17.1.14, mis sätestab, et vastav peatükk on kehtiv ka õppepraktikal viibivatele kinnipeetavatele, siis tegelikkuses seda nõuet ei järgita. Näiteks on olemas dušširuumid töölistele, kuid nende kasutamine on praktikantidele keelatud.
26. septembril 2015 saabus kohtusse pöördumine, milles kaebaja märgib, et ei ole varasemalt avaldanud, millist menetlusviisi ta soovib. Kaebaja märgib, et kui on võimalik ja kohus peab seda võimalikuks, siis ta sooviks asja arutamist istungil, et end paremini väljendada ja kutsuda tunnistajaks T. Lukk. Kaebaja hinnangul on vaidluse all küsimus, kas ta väljus tööruumidest loaga või loata. Kaebaja rõhutab, et ta küsis õpetajalt luba minna välja värsket õhku hingama. Kaebaja hinnangul said nad õpetajaga üksteisest valesti aru. Samuti on kaebaja seisukohal, et antud juhul oleks olnud õigem, et temaga oleks läbiviidud üksnes vestlus. See oleks täitnud oma eesmärki, vestlusel selgitati, et käitus valesti ning kaebaja sai sellest aru ega pole sama tegevust korranud. Vastustaja vastuväited
27. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata. Tartu Vangla
28. mai 2015 käskkiri nr 6-2/566 on õiguspärane. Tartu Vangla märgib, et jääb
29. mai 2015 vaideotsuses nr 1-11/296-2 toodud seisukohtade juurde. Käesolevas asjas ei ole vaidlust küsimuses, kas K. Kaup viibis vanglatööstuse hoovis, vaid selles, kas ta võis seal viibida. K. Kaup on endale soodsal viisil tõlgendanud vanglatööstuse välisuksel olnud infot, jättes tähelepanuta kodukorra väljavõtte, milles oli esile tõstetud punkt 17.1.11, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud ruumidest väljuda. Seda sõltumata asjaolust, kas kinnipeetav on tööline või praktikant. Tööstuse uksele kinnitatud väljavõte kodukorrast oli antud hetkel kaalukam info, kuna tegu on õigusaktiga, samas kõrval olev info on üksnes teave rikkumise tagajärgede kohta. Kaebaja jättis kasutamata võimaluse kontrollida vastuoluist infot, et välistada toimepanekut info väärtõlgendusest. Praktika õpetaja A. Romanni sõnul on kaebajat varasemalt suuliselt teavitatud asjaolust, et üldjuhul on praktika käigus väljas viibimine keelatud. Vastav luba antakse erandkorras vaid prügi või proovitükkide konteinerisse viimiseks. Seega ei ole alust arvata, et kaebaja ei olnud teadlik keelust lahkuda tööruumidest. Antud juhul ei oma tähtsust varasemalt rakendatud praktika, kuna karistuse määraminese aluseks olnud kodukorra punkt 17.1.11 on käesoleval ajal kehtiv ning sellest tulenevaid nõudeid on täitmiseks kohustuslikud. Varasemad toimunud eksimused ei ole õigustuseks ebaõige praktika jätkamisele. Praegu on praktikandil õpetaja loal lubatud hingata värsket õhku akna all või ajutiselt klassist väljuda. Väljumise all ei ole mõeldud väljumist hoovi.
30. Vastustaja hinnangul on põhjendamatu kaebaja väide selle kohta, et ta ei ole midagi valesti teinud. Tartu Vangla rõhutab, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja väljus
31. aprillil 2015 kella 14:50 ajal ilma loata tööruumidest.
32. Asjakohatu on kaebaja väide, et tema ei ole A. Romannile öelnud, et ta läheb õue värsket õhku hingama, vaid et läheb välja värsket õhku hingama, milleks A. Romann ka loa andis. Olenemata sellest, millise küsimuse küsis A. Romannilt kaebaja, ei muuda see olematuks fakti, et praktikaõpetaja ei andnud K. Kaubale luba minna tööstushoovi värsket õhku hingama, kuid kaebaja seda siiski tegi. A. Romann on distsiplinaarmenetluse käigus ütlusi andes samuti kinnitanud, et lisaks praktikaõpetajale on ka vanglatööstuse meistrid kinnipeetavale selgitanud tööstuseruumides kehtestatud korda. Sellest tulenevalt on vastustaja aseisukohal, et kaebaja oli kehtivast korrast teadlik.
33. Asjakohatu on ka kaebaja väide, et talle jääb arusaamatuks, mis osas kehtib Tartu Vangla kodukorra punkt 17.1 praktikantidele ja mis osas see kehtib töötajatele. Tartu vangla osutab, et kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse ega vaidemenetluse käigus viidanud sellele, et ta läks ilma loata vanglatööstuse hoovi tänu sellele, et tal tekkis kodukorra sätete mõistmisega probleeme. Vastustaja nendib, et vanglatööstuse uksel olnud sildid võisid olla eksitavad. Samas ei ole eluliselt usutav, et kaebajas ei tekkinud kahtlust, miks on järsku kehtivat korda muudetud ning miks on vanglatööstuse uksele pandud informatsioonis punase pastapliiatsiga tehtud käsitsi parandus. Kaebajal oli võimalik täiendavalt üle küsida, kas tööstuse hoovi minek on lubatud või mitte.
34. Distsiplinaar- ega vaidemenetlusekäigus ei ole kahtluse alla seatud asjaolu, et keevitamisel tekkivad aurud on tervisele kahjulikud. Praktikaklassis on tagatud minimaalse ventilatsiooni olemasolu ning praktikaklassis on parema õhuvahetuse tagamiseks ette nähtud akende avamise võimalus.
35. Kinnipeetava viibimine vanglaterritooriumil kohas, kus ta tegelikult viibida ei tohi ning omaalgatuslik reeglitest üleastumine, on ohuks vangla üldisele julgeolekule. Nii kinnipeetavate eneste kui ka vangla üldise julgeoleku tagamiseks on oluline, et vangla teaks, kus kinnipeetavad kindlal ajahetkel viibivad ning et kinnipeetavad ei liiguks vangla territooriumil kohtades, kus see ei ole neile ette nähtud. Kohtu seisukoht
36. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebajat distsiplinaarkorras noomitusega karistatud Tartu Vangla kodukorra p 17.1.
37. nõuete süülise rikkumise eest
38. aprillil
39. Tartu Vangla direktori
40. veebruari 2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra (kodukord) p 17.1.
41. järgi on kinnipeetavatel iseseisvalt ilma loata tööruumidesse sisenemine ja tööruumidest väljumine keelatud. Vaidlust ei ole selles, et
42. aprillil 2015 oli K. Kaup vanglatööstuses praktikal. Kella 14.50 ajal läks kaebaja vanglatööstuse sisehoovi värsket õhku hingama. Seega väljus K. Kaup tööruumist. Otsustamaks, kas kaebaja täitis sellega distsiplinaarrikkumise koosseisu ning kas tema karistamine vangistusseaduse § 63 lg 1 järgi oli õiguspärane, tuleb esmalt kontrollida, kas tal oli tööruumist väljumiseks pädeva isiku luba.
43. Kaebaja tegeles keevitustöödega vanglatööstuse praktikaklassis. Keevitusgaaside kahjuliku mõju vähendamiseks vajas kaebaja enda kinnitusel värsket õhku ning lahkus klassist pärast seda, kui oli praktikaõpetajale väljumisest teatanud. Vastustaja möönab, et praktikaõpetaja A. Romann oli pädev andma kaebajale luba vanglatööstuse sisehoovil viibimiseks. Samas nähtub A. Romanni distsiplinaarmenetluses antud ütlustest (tl 27 pöördel), et ta ei andnud kaebajale luba vanglatööstuse ruumidest väljumiseks. Kohtu hinnangul tuleneb kodukorra p-st 17.1.11., et kinnipeetava väljumine tööruumist on õiguspärane juhul, kui tal on selge luba selliseks tegevuseks. Vastavalt peab kinnipeetav olema veendunud, et talle on antud luba just tööruumist lahkumiseks. Luba tööruumist väljumiseks ei saa pidada antuks, kui ei ole selge, kas luba anti üksnes klassiruumist väljumiseks või ka vanglatööstuse hoonest väljumiseks, või kui pädev isik ei vaidle vastu kinnipeetava teatele, et ta kavatseb vanglatööstuse hoonest väljuda. Käesoleval juhul ei nähtu distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest, et kaebajale oleks antud luba minna vanglatööstuse sisehoovi värsket õhku hingama.
44. Kaebaja selgituse kohaselt arvas ta, et praktikaõpetaja luba minna värsket õhku hingama oli piisav vanglatööstuse ruumidest lahkumiseks, sisehoovi viival uksel olnud näidisettekandest, millel sõna „praktikant“ oli punasega maha tõmmatud ning varasemast praktikast, kus praktikandid käisid vanglatööstuse sisehoovil värsket õhku hingamas, tulenes, et tööruumist väljumise keeld kaebajale ei laienenud. Kohus leiab, et kaebaja selgitustest ei ilmne asjaolusid, mis kõrvaldaks talle etteheidetava teo õigusvastasuse. Samas saab kaebaja selgitustest järeldada, et ta ei teadnud, et vanglatööstuse ruumidest väljumisega rikub ta kodukorra p-s 17.1.
45. sätestatud keeldu, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema.
46. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas õiguspäraselt asunud seisukohale, et K. Kaup on kodukorra p 17.1.
47. rikkumisega täitnud distsiplinaarsüüteo koosseisu.
48. Vastavalt VangS § 63 lg 1 ls-le 1 vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Seega on kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine kaalutlusotsus ning iga koosseisupärane tegu ei pea tingimata kaasa tooma distsiplinaarkaristuse määramist. Pädev isik võib rikkumise asjaolusid, kinnipeetava isikut ja teisi asjakohaseid kaalutlusi arvestades otsustada jätta distsiplinaarsüüteo toime pannud kinnipeetava karistamata.
49. Vaidlustatud käskkirjas on leitud, et kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on põhjendatud ning vajalik vangla julgeoleku ja distsiplinaarkorra tagamiseks nii eri- kui üldpreventiivsel eesmärgil. Kaebajal oli üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid samalaadset rikkumist ei olnud kaebaja varem toime pannud. Rikkumisega ei kaasnenud raskeid tagajärgi ja kaebaja on teinud juhtunust vajalikud järeldused, kuid kinnipeetava motiveerimiseks järgida vangistust reguleerivaid õigusakte, määrati talle karistuseks noomitus. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebajale karistuse määramisel kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Karistamise otsuse motiveerimine üldsõnaliselt vangla julgeoleku ja karistamise üldpreventiivse toimega välistab osaliselt VangS § 63 lg-st 1 tuleneva diskretsiooni kasutamise, kuna neil kaalutlustel peaks igale distsiplinaarrikkumisel järgnema karistuse määramine. Nimetatud kaalutlused on küll asjakohased, kuid üksnes seostatult rikkumise asjaolude ja võimaliku mõjuga vangla julgeolekule üldiselt. Käesoleval juhul ei ole vastustaja selliseid seoseid välja toonud. Rikkumise iseloomu silmas pidades ei ole kaebaja karistamise vajadus üldpreventiivsel eesmärgil vangla julgeoleku tagamiseks kohtule ka ilmsena äratuntav. Pidades silmas rikkumise asjaolusid, eelkõige, et kaebaja eksis talle klassist väljumiseks antud loa ulatuses, vanglatööstuse uksel oli vastuoluline informatsioon kaebaja teo keelatuse kohta ning varasemalt on vanglatööstuse ruumidest sisehoovi väljumist aktsepteeritud ning käskkirjas esitatud tõdemust, et kaebaja on teinud juhtunust vajalikud järeldused, ei saa karistuse määramise vajadus tuleneda ka eripreventiivsest eesmärgist. Olukorras, kus rikkumist saab pidada kergeks, s.t rikkumisega ei ole olulisi õigushüvesid intensiivselt ohustatud, rikkumine on toimunud seetõttu, et isik ekslikult pidas oma käitumist õiguspäraseks ning on teo keelatust hiljem mõistnud ja tunnistanud, on vähemalt kaheldav, kas esineb vajadus karistuse määramise kaudu mõjutada isikut edaspidi õigusvastasest käitumisest hoiduma, kui samaaegselt ei esine muid asjaolusid, mis viitaksid sellisele vajadusele.
50. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 järgi peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et karistuse määramise osas ei vasta kaevatav käskkiri HMS § 54 ja § 56 lg-te 1 ja 3 nõuetele kaalumisvea tõttu. Puudus käskkirja põhjendamisel on selline, mis võis mõjutada asja otsustamist. Seetõttu tuleb Tartu Vangla
51. mai 2015 käskkiri nr 6-2/566 tühistada. Kaebus rahuldatakse.
53. septembril 2015 kohtusse saabunud menetlusdokumendis on K. Kaup taotlenud asjas istungi korraldamist suuliste selgituste andmiseks ning kontaktisik T. Luki tunnistajana ülekuulamiseks. Kohtu hinnangul asja lahendamisel puudub vajadus tõendada vanglatööstuse uksel olnud näidisettekande päritolu. Vastustaja on möönnud, et näidisettekanne oli uksele kinnitatud. Kaebajale etteheidetud tegevusega distsiplinaarrikkumise koosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste täitmine ei sõltu näidisettekande päritolust. Seetõttu pole T. Luki tunnistajana ülekuulamine vajalik.
54. septembri 2015 määruses toodud põhjustel ei pea kohus jätkuvalt vajalikuks asjas istungi korraldamist ka kaebaja täiendavate selgituste ärakuulamiseks. Vastavalt jäävad rahuldamata kaebaja taotlus istungi korraldamiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks.
55. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.
56. juuni 2015 määrusega rahuldas kohus kaebaja taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Tulenevalt HKMS § 118 lg-st 2 tuleb riigilõiv 15 eurot mõista välja Tartu Vanglalt riigituludesse. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti Swedbank kontole nr EE522200221013264447 või nr EE502200221014193355, SEB Pank kontole nr EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaali kontole nr EE873300333499990003 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali kontole nr EE
57. Maksekorralduses tuleb märkida personaalne viitenumber 99915700073093 ja selgituseks kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ja makse liik. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik