← Eesti

2-13-43385/51

KOHTUMÄÄRUS (kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud määrus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-43385 Tsiviilasi AS-i SEB Pank menetluskulude kindlaksmääramise avaldus XXXXvastu Menetlustoiming Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (hageja) AS SEB Pank (registrikood 10004252, aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn, elektronpost menetlus@seb.ee) Asjast puudutatud isik (kostja) XXXX(isikukood XXXX, aadress XXXX, elektronpost XXXX) Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon
  3. Rahuldada AS-i SEB Pank (registrikood 10004252) avaldus.
  4. Määrata AS-i SEB Pank (registrikood 10004252) menetluskulude (riigilõiv) hüvitamise nõude suuruseks XXXX(isikukood XXXX) vastu 1600 (üks tuhat kuussada) eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I. Asjaolud
  5. Harju Maakohus 12.10.2016 määrusega määras AS-i SEB Pank (hageja) menetluskulude (riigilõiv) hüvitamise nõude suuruseks XXXX(kostja) vastu 1600 eurot. Kohus lahendas 1

(2)menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Kostja esitas kohtule 18.10.2016 menetlusdokumendi pealkirjaga määruskaebus, milles muuhulgas palus vabastada end 12.10.2016 kohtumääruses toodud nõude summas 1600 eurot tasumise kohustusest ning juhul, kui nõue jääb kehtima, määrata temale sellega seoses menetlusabi. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
  1. Kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata määrust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada määruse peale määruskaebus. Määruskaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Määruse täiendamise korral puuduva osaga hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava määruse kättetoimetamisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 177 lg 6 ja 448 lg 41). Kostja esitas kohtule 18.10.2016 menetlusdokumendi pealkirjaga määruskaebus, milles muuhulgas palus vabastada end 12.10.2016 kohtumääruses toodud nõude summas 1600 eurot tasumise kohustusest ning juhul, kui nõue jääb kehtima, määrata temale sellega seoses menetlusabi. Kohtu hinnangul on menetlusosaline teatanud kümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada määruse peale määruskaebus. Kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata 12.10.2016 määrust puuduva osaga.
  2. Kohus võtab menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Seetõttu lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hagi esitamise ajal kehtinud sätetest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2009 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 p-d 14 ja 15). TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 1600 eurot (III kd, tl 4). Kohus on kostjale saatnud hageja menetluskulude nimekirja seisukoha esitamiseks (III kd, tl 13). Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud (III kd, tl 14). Hageja tasus riigilõivu õigesti vastavalt hagihinnale. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulu riigilõiv nõude suuruse 1600 eurot.
  3. Pärast kohtuotsuse jõustumist kuulutati välja kostja pankrot. Pankrotiseadus ei sisalda regulatsiooni selle kohta, kuidas määratakse kindlaks menetlusosalise menetluskulude hüvitamise nõude suurus pankrotivõlgniku vastu pärast pankrotivõlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodut arvestades tuleb kohtu hinnangul kohaldada PankrS § 44 lg-d 1 koosmõjus TsMS § 174 lg-ga 11 selliselt, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on lubatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, kuid hüvitamise nõue tuleb esitada pankrotiseaduses sätestatud korras. Kohus määrab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korda järgides kindlaks menetluskulude suuruse, kuid ei mõista menetluskulusid kostjalt välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.