3-16-973/34

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-16-973 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seonduvalt jalutusala aedikuks nimetamisega Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
3. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 09.12.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 14.03.2016 esitas kinnipeetav XXX Tartu Vanglale avalduse, milles soovis teada, miks viitavad valvurid suurele jalutusboksile kui aedikule. Avaldusest nähtuvalt küsitakse kinnipeetavalt, kas jalutad aedikus või boksis. Tartu Vangla 30.03.2016 vastuskirjas nr 2-3/930-2 selgitati, viidates jalutusboksi ja jalutusaia erinevusele, et XXX kasutatud mõiste jalutusboks ei ole päris õige. Vastuskirjast nähtuvalt kasutavad ametnikud ka sõna jalutusaedik, mis on täiesti tavapärane antud sõnade tähendust ning sarnasust arvestades.
5. 07.04.2016 esitas XXX Tartu Vanglale taotluse, milles nõudis tema inimväärikuse alandamise eest hüvitist 1000 eurot. XXX väärikust alandas asjaolu, et osad vanglaametnikud nimetavad kohta, kus kinnipeetavad jalutavad jalutusaedikuks. XXX hinnangul on jalutusaedik mõeldud loomadele ning ametnike poolt jalutamiskoha aedikuks nimetamine solvab teda ja on ebaviisakas. Tartu Vangla jättis 11.05.2016 otsusega nr 1-13/54-2 XXX taotluse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei saa jalutuskoha aedikuks nimetamist pidada õigusvastaseks ning isegi juhul, kui XXX see ebameeldivaid tundeid tekitab, et saa seda pidada kannatuseks, mis ületab väärikust alandava kohtlemise määra, et oleks õigustatud selle eest hüvitise maksmine.
6. 19.05.2016 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seonduvalt asjaoluga, et Tartu Vangla ametnikud nimetavad jalutusala aedikuks. Kaebaja märgib, et aedikutes jalutavad loomad. Kaebaja tunneb, et tema väärikust on alandatud, mistõttu taotleb ta olukorra muutmist või mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Tartu Halduskohus võttis 16.08.2016 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. KAEBAJA VÄITED
7. Kaebuse kohaselt nimetavad mitmed valvurid jalutushoovi aedikuks ning see riivab kaebajat kui inimest. Kaebaja on seisukohal, et temale on jalutuskoha aedikuks nimetamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 1000 eurot ja kahjunõue on põhjendatud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
8. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb kaebaja kahjunõude rahuldamata jätmise 11.05.2016 otsuses nr 1-13/54-2 toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning täiendavalt lisada midagi ei soovi. Nimetatud otsuse põhjenduste kohaselt ei saa jalutuskoha aedikuks nimetamist pidada õigusvastaseks ning isegi juhul, kui XXX see ebameeldivaid tundeid tekitab, ei saa seda pidada kannatuseks, mis ületab väärikust alandava kohtlemise määra, et oleks õigustatud selle eest hüvitise maksmine. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
9. Vangistusseaduse § 55 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Ei vangistusseadus ega ka justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ määratle ära, millistes tingimustes tuleb jalutuskäik võimaldada. Seega kummastki nimetatud õigusaktist ei tulene mõisteid jalutamiseks ettenähtud ala nimetamiseks. Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorras (edaspidi TVK või Tartu Vangla kodukord) on kasutatud jalutamiseks ettenähtud alade kohta väljendeid jalutusboks, jalutusaed või jalutusväljak (TVK p-d 1.7.10, 4.3, 4.4, 12.2). Seega ka Tartu Vangla kodukorras ei ole tõesti kasutatud sõna jalutusaedik.
10. Eesti keeles on aedik mitmetähenduslik sõna. Esimese tähenduse kohaselt on tegemist aia või aiakesega. Teise tähendusena on välja toodud sulg kui loomade hoidmise koht. Asja materjalidest ei nähtu, et väljendi jalutusaedik kasutamisel oleks kaebajat samastatud loomaga või et tema poole pöördumisel oleks teda nimetatud mõneks aedikus peetavaks loomaks. Vaidlust ei ole selle üle, et väljendit aedik kasutavad vanglaametnikud üksnes jalutuseks mõeldud ala nimetamiseks. Vaatamata sellele, et vanglaametnikud ei kasuta Tartu Vangla kodukorras nimetatud väljendeid jalutamiseks mõeldud ala nimetamisel, ei saa sõna aedik kui aia sünonüümi kasutamist pidada kohtu arvates õigusvastaseks.
11. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist kinnipeetava väärikuse alandamisega. Riigikohtu halduskolleegium on oma otsuse nr 3-3-1-41-10 p-s 22 aktsepteerinud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, mille kohaselt tuleb kinnipidamistingimuste hindamisel arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti. See tähendab, et kinnipeetava väärikuse alandamiseks peaks tema õigusvastane ebasoodne kohtlemine olema piisavalt intensiivse mõjuga või pika kestusega ehk teisisõnu peab see ületama teatava läve. Niisuguse läve ületamise demonstreerimiseks on Riigikohus eelviidatud otsuse p-s 23 taaskord refereerinud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, mille kohaselt on väärikuse alandamiseks peetud näiteks täielikku sotsiaalset isolatsiooni, sundtoitlustamist ilma meditsiinilise näidustuseta, põhjendamatu jõu kasutamist või ka kolmeks kuuks väiksesse kambrisse ilma jalutusvõimaluseta paigutamist. Nagu toodud näidetest nähtub, loetakse väärikuse alandamiseks juhtumeid, mis kahjustavad isiku põhiõigusi oluliselt intensiivsemalt kui XXX kirjeldatud olukord. Selliseid intensiivseid tagajärgi XXX üldsõnalisest tagajärgede kirjeldusest ei nähtu. Kohtule ei ole eluliselt usutav, et mitmetähendusliku sõna aedik kasutamine võiks põhjustada niisuguseid kannatusi, mis alandaksid XXX inimväärikust.
12. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve.
13. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vanglaametnike poolt jalutusboksi nimetamine aedikuks ei ole õigusvastane ja seda ei saa käsitleda vangla poolt väärikust alandava kohtlemisena. Seega antud juhul ei ole täidetud RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks, mistõttu jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.
14. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik