3-15-3076/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Kohtuasja number 3-15-3076 Määruse kuupäev

1. mai
2. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Kenert-Ranner Reva kaebus Tartu Vangla
3. septembri
4. a käskkirja nr 6- 1/1278 ja
5. novembri
6. a vaideotsuse nr 1-11/752-2 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm
7. aprill
8. a, kohtuistung Menetlusosalised Kaebaja Kenert-Ranner Reva Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller Resolutsioon Edasikaebamise kord
9. Jätta kaebus rahuldamata.
10. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o
11. juunini
12. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
13. Tartu Vangla 27.08.
14. a teatisega algatati K.-R. Reva suhtes distsiplinaarmenetlus ebaviisaka käitumise süüdistuses seoses Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 rikkumisega (tl 17). Tartu Vangla 18.09.
15. a käskkirjaga (tl 12) tunnistati K.-R. Reva süüdi Tartu Vangla kodukorra p 1.6.
16. rikkumises ja määrati karistuseks noomitus. Tartu Vangla 10.11.
17. a vaideotsusega nr 1-11/752-2 (tl 11) jäeti K.-R. Reva 16.10.
18. a vaie Tartu Vangla 18.09.
19. a käskkirja nr 6-2/1278 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ning tagastati vaie ettekande nr 4343 kehtetuks tunnistamise nõudes.
20. Kenert-Ranner Reva esitas 08.12.
21. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu, nõudes Tartu Vangla 10.11.
22. a vaideotsuse nr 1-11/752-2 tühistamist, 18.09.2015 käskkirja nr 6-2/1278 tühistamist ning 21.08.
23. a ettekande nr 4343 tühistamist.
24. Tartu Halduskohtu 15.12.
25. a määrusega (tl 39) tagastati kaebus osaliselt, s.o Tartu Vangla 21.08.
26. a ettekande nr 4 343 tühistamise nõudes. Kaebaja nõue
27. Kaebuse kohaselt on distsiplinaarmenetluse protokolli, vaidlustatud käskkirja, vastuse kaebaja märgukirjale ja vaideotsuse koostanud üks ja seesama isik ( Erge Viiklaid, mis on vastuolus hea halduse tava ja muuda väärtustega, mille tulemusel on vaideotsuses kaebajat alusetult süüdistatud H. Laasi allkirja võltsimises. Vaideotsuses on õigusvastaselt kajastatud asjaolusid, mida varasemas menetluses ei kajastatud. Menetleja on mõjutanud tunnistaja H. Laasi. Vaidlustatud käskkirjas kaebajale süüks arvatud teos ei ole kaebaja süü tõendamist leidnud. Kuna Markko Kapp ei ole oma ütlusi allkirjastanud, ei saa nendega tõendada kaebaja süüd. Vastustaja vastuväited
28. Vastustaja ei pea kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja õigusi ei ole rikutud distsiplinaarmenetluses ega vaidemenetluses, mille tõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht
29. Käesolevas asjas on kaebaja kaebus suunatud suures osas menetluslike minetuste vastu kaebaja distsiplinaarasja läbivaatamisel ja vaidemenetluses, taotledes eelkõige vaideotsuse tühistamist. Kuid lõppkokkuvõttes taotleb kaebaja siiski ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist.
30. Kuna kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga reguleerib kinnipeetava kaebeõigust vaidemenetluses vaidlusaluses küsimuses eelkõige vangistusseadus (VangS), mille § 11 lg 1 kohaselt, käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Sama paragrahvi lg 41 teise lause kohaselt, vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid.
31. Halduskohus nõustub kaebajaga, et käesoleva kaasuse raames ei saa esmapilgul tõdeda, et vastustaja poolt läbi viidud menetlus vastaks hea halduse tavale. Nimelt on kogu kaebajale koormava haldusakti (käskkirja) menetlus tuginenud suures ja määravas osas inspektorkontaktisik Erge Viiklaiu menetlustoimingutele ja otsustele: 1) Inspektor-kontaktisik Erge Viiklaid on 27.08.
32. a teatisega (tl 17) teavitanud kaebajat tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlusest; 2) Inspektor-kontaktisik Erge Viiklaid on koostanud asjas läbiviidud menetlustoimingute protokollid (tl 18 p, 19-20, 20 p, 21, 21 p) ja teostanud kaebaja kõneeristuste otsingu (tl 24); 3) Inspektor-kontaktisik Erge Viiklaid on viinud läbi distsiplinaarmenetluse ja allkirjastanud 16.09.
33. a distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 14-16) ning tutvustanud seda kaebajale (tl 16); 4) Inspektor-kontaktisik Erge Viiklaiu 18.09.
34. a käskkirjaga (tl 12) on tunnistatud kaebaja süüdi distsipliinirikkumises ja karistatud noomitusega. Samuti on inspektor-kontaktisik Erge Viiklaid koostanud 10.11.
35. a üksuse juhi Merlys Toomi allkirjastatud vaideotsuse (tl 11) ning on koostanud 30.10.
36. a üksuse juhi Merlys Toomi allkirjastatud vastuse kaebaja märgukirjale (tl 36).
37. Kaebaja heidab vastustajale ette ühe ametniku poolt kaebaja distsiplinaarkorras karistamisega päädinud haldusmenetluse ja sama ametniku poolt sisuliselt läbi viidud vaidemenetluse ning sama ametniku poolt eelnimetatud menetlustega seonduva märgukirjale vastuse koostamise vastuolu hea halduse põhimõttega.
38. Halduskohus käsitab käesoleval juhul hea halduse tava vastandina halduse omavoli ja kontrollib, kas vastustaja on eksinud hea halduse maksiimi vastu. 2 Halduskohus konstateerib õigusemõistmisele (milleks on tingimuslikult ka vaidemenetlus) omast üht põhimõtet, mille kohaselt menetlus mitte ainult ei pea olema õiglane, vaid peab ka näima õiglane. Halduskohus on kaebaja etteheiteid analüüsides seisukohal, et käesoleval juhul ei ole menetluslikud küsitavused hea halduse tava järgimisel üle kasvanud halduse omavoliks, sest vastustaja menetlus on toimunud kooskõlas objektiivse õiguse normidega. Kaebaja etteheited menetlusele on kokku võetavad pelgalt tõdemusega, et käesoleval juhul ei näi menetlus õiglane, mis ei tähenda aga tegelikku ebaõiglust vastustaja poolt kaebaja poolt käesolevas kohtuasjas vaidlustatud menetluste läbi viimisel.
39. Vaidealluvuse üldine regulatsioon on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lõikes 1, mille kohaselt, kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust vaidealluvust, esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Käesoleval juhul on seadusega sätestatud teistsugune vaidealluvus. Nimelt sätestab eelpool osundatud VangS § 11 lg 41 teine lause seaduse tasemel vaidealluvuse, mille kohaselt vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Halduskohtu hinnangul pole kahtlust, et üksuse juhi puhul, kelleks käesoleval juhul on Merlys Toom, on tegemist vanglateenistuse ametnikuga, mistõttu ei esine vaidlustatud vaideotsuse (tl 11) andnud isiku osas vastuolu VangS § 1 1 lg 4 1 teisest lausest tuleneva vaidealluvusega. Vaidlust ei ole ka selles, et inspektor-kontaktisik Erge Viiklaid on käesolevas asjas muuks vanglas töötavaks isikuks, kes on andnud haldusakti VangS § 11 lg 41 mõttes.
40. VangS § 105 lg 11 esimese lause kohaselt, valdkonna eest vastutav minister määrab ülesannete jaotuse Justiitsministeeriumi ja vanglate vahel. Sama lõike
41. lause kohaselt, ülesannete jaotuse ja ülesannete ülemineku korra vanglate ja Justiitsministeeriumi vahel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vanglate sisekorraeeskiri“ (VskE) § 97 lg 1 kohaselt, kui kinnipeetavat süüdistatakse distsipliinirikkumises, koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll. Sama paragrahvi
42. lõike p 9 kohaselt, protokolli märgitakse (muuhulgas) põhjendatud ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta ja punktide 12 ja 14 kohaselt, protokolli koostanud vanglateenistuse ametniku nimi ja ametinimetus ning distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustanud vanglateenistuse ametniku nimi ja ametinimetus. Sama paragrahvi
43. lõike kohaselt, protokollile kirjutab alla selle koostanud vanglateenistuse ametnik.
44. Seega on kehtiva õigusega kooskõlas kaebaja menetlustoimingute tegemine ühe ja sama ametniku poolt. poolt ebaõiglaseks peetud
45. HMS § 73 lg 2 lubab vaide lahendada ka haldusakti andnud ametnikul endal, mistõttu ei ole vastuolus seadusega ka käesolev olukord, kus E. Viiklaid on koostanud üksuse juhi poolt antud vaideotsuse. Kohtu arvates on see põhjendatav eelkõige menetlusökonoomia printsiibiga. Vaideotsus sisaldab viidet selle koostanud ametnikule, mis tagab vaidemenetluse läbipaistvuse ja välistab printsiibis võimaliku kallutatuse.
46. Vastustaja on käesoleval juhul järginud ka VskE § 98 p 2 sätestatut, mille kohaselt lisatakse protokollile distsipliinirikkumise avastanud teenistuja ettekanne. Käesoleval juhul on nimetatud teenistujaks Tartu Vangla IV üksuse vanemvalvur Hehta Kruusla, kes on koostanud 3 ettekande nr 4343 (tl 13), milles avaldatud delikt on lõppkokkuvõttes viinud kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseni.
47. Halduskohus on seisukohal, et eelpool viidatud faktilised ja õiguslikud asjaolud ei anna alust vaideotsuse tühistamiseks, kuna kaebaja suhtes on menetlus läbi viidud kooskõlas objektiivse õiguse sätetega. Vanglateenistuse kolme erineva sõltumatu ametniku osalemisega menetluses on tagatud ka kaebajale õiglane menetlus, millise põhimõtte vastu eksimine asjas kogutud tõenditega tõendamist ei ole leidnud.
48. HMS § 72 lg 1 p 1 kohaselt võib vaidemenetluse korras nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist. Kaebaja ongi 16.10.
49. a registreeritud vaides (tl 26) nõudnud Tartu Vangla 18.09.
50. a käskkirja (tl 12) tühistamist distsiplinaarsüüteo koosseisu puudumise tõttu.
51. Vaidlustatud käskkirja osas on poolte vahel vaidlus tõendamise küsimuses ehk kaebaja seab kahtluse alla, kas vastustaja on tõendeid hinnates jõudnud kaebaja süü osas õigele järeldusele. Kaebajale süüks arvatud Tartu Vangla Kodukorra p 1.6.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas.
52. Kaebaja karistamiseni viinud IV üksuse vanemvalvur Hehta Kruusla 21.08.
53. a ettekande nr 4343 (tl 13) kohaselt, ütles samal päeval kella 19.15 ajal kinnipeetav KenertRanner Reva väga ülbelt ja üleolevalt ettekande koostajale, et need ei ole õiged telefonikõnede registreerimise blanketid, neil pole peal rekvisiite ning need võid endale koju WC-sse viia. Seda kuulsid teised kinnipeetavad. Vanemvalvur tundis ennast sellest solvatuna.
54. Kaebaja poolt kohtuistungil toimunust avaldatud versiooni kohaselt ei öelnud ta vanemvalvurile, et ta võib need endale koju WC-sse viia, vaid ütles, et: „vangla poolt antav WC paber näeb ka sirgem välja, kui see blankett, mis te andsite mulle“. Vastustaja esindaja jääb vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses toodu juurde, ehk vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja on vanemvalvur Hehta Kruusla 21.08.
55. a ettekandes nr 4343 kirjeldatud teoga käitunud ebaviisakalt.
56. Kohtu ülesandeks olukorras, kus pooltel on toimunu faktilistes asjaoludes erinev versioon, on hinnata vastuolulisi tõendeid kogumis ning otsustada millised tõendid on kohtu jaoks veenvad, ning selgitada, miks kohus neid veenvaks peab ja miks ta need otsuse tegemisel aluseks võtab. Samuti tuleb põhjendada, miks kohus ei pea veenvaks kõrvale jäetud tõendeid (vrdl nt RKHKo nr 3-3-1-32-09 p 18-19, nr 3-3-1-73-10 p 21-24, nr 3-3-1-83-13 p 13-14). Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (vrdl nt Tartu Ringkonnakohtu 17.09.
57. a otsuse nr 3-13-1595 p 11).
58. Vaidlustatud käskkirja kohaselt on vastustaja tuginenud distsiplinaarmenetluse protokollis kajastatud tõenditele. Kaebaja rõhub asjaolule, et tunnistajana vastustaja poolt ülekuulatud Hannes Laas on kaebaja andmetel oma vastustajale antud ütlustest taganenud. H. Laasi on mõjutatud kaebaja vastu tunnistama.
59. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja on distsiplinaarmenetluse protokollis (tl 14-15) andnud asjas kogutud tõenditele (tl 17p-25) asjakohase hinnangu, mis on olnud omakorda aluseks kaebaja vaidlustatud käskkirjaga karistamisel. Kaebuse väidete kontrollimiseks määras halduskohus omaalgatuslikult tunnistajana kohtus ära kuulata H. Kruusla ütlused ja kaebaja kohtuistungil antava seletuse. 4 Kaebaja K.-R. Reva võtab kohtuistungil antud seletuses õigeks, et ta võrdles H. Kruusla antud blankette vangla poolt kinnipeetavatele väljastatava WC paberiga, kuid jääb selle juurde, et ta ei öelnud, et H. Kruusla võib need endale koju WC-sse viia. Tunnistaja H. Kruusla ütluste kohaselt tuli K.-R. Reva pärast tunnistajalt blankettide saamist ärritununa kambrist välja ja ütles kõrgendatud häälel, et see ei ole õige blankett, sest see ei ole õiges formaadis ja rekvisiidid puuduvad, mida kuulsid kaks kinnipeetavat. Tunnistaja ütluste kohaselt käskis K.-R. Reva need blanketid viia tunnistajal koju WC-s kasutamiseks.
60. Kaebaja K.-R. Reva on distsiplinaarmenetluses hoidunud temale distsiplinaarmenetluse algatamise teates (tl 17) süüks arvatava teo suhtes sisuliste ütluste andmisest (tl 16, 17p-18) keskendudes seletuses (tl 17p-18) vangla ja H. Kruusla poolsetele minetustele. K.-R. Reva võtab 22.08.
61. a seletuses (tl 25) omaks, et ta võrdles H. Kruusla antud blankette vangla poolt väljastatava tualettpaberiga. Kaebaja võtmetunnistaja Hannes Laasi ütluste kohaselt vanglale (tl 21) ei mäleta ta mida K.-R. Reva H. Kruuslale täpselt ütles, igatahes ta ei karjunud. Ta ka ei ropendanud. H. Kruusla poolt kohtuistungil antud ütlused ühtivad tema poolt koostatud ettekandes tooduga, samuti on ta kohtuistungil antud ütlustega samasisulisi ütlusi andnud vanglale (tl 19-20). Kaebaja K.-R. Reva on nii kohtuistungil antud seletuses kui vanglale antud kirjalikus seletuses võtnud omaks blankettide võrdlemise tualettpaberiga. Kohus jätab tõendina kõrvale kaebaja poolt esitatud H. Laasi kirjaliku vastulause (tl 16p), kuna vangla on seadnud kahtluse alla küsimuse, kas vastulause on kirjutatud ja allkirjastatud selle isiku poolt, kes on vastulauses selle koostajaks ja allkirjastajaks märgitud. Kohus ei pea vajalikuks H. Laasi kohtus tunnistajana üle kuulamist, kuna vastustaja ei ole kasutanud H. Laasi seletust kaebajat süüstava tõendina distsiplinaarmenetluses.
62. Tartu Vangla Kodukorra seletuskirjas on vangla kaebajale süüks arvatud p 1.6.3 osas pidanud vajalikuks selgitada, et kinnipeetav on kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas - kuigi viisakus on suhteline mõiste ja viisakusnormid erinevad kultuuriti on kinnipeetavad siiski kohustatud ühiskonnas välja kujunenud viisakusnormide ja nõuete alusel välja näitama viisakust teiste isikute suhtes.
63. Kohus, hinnates visuaalselt kaebaja poolt kohtule tõendina esitatud telefoninumbrite kirjapanemiseks H. Kruuslalt saadud blanketi valguskoopiat (tl 22), on seisukohal, et puudub alus blanketi võrdlemiseks tualettpaberi omadustega, ega viimase omaduste eelistamiseks kaebajale vanglateenistuja poolt antud blanketiga. Blankett on kasutatav eesmärgipäraselt vanglale info edastamiseks. Videosalvestise vaatlusprotokolliga (tl 18p) ja kinnipeetav Markko Kappi ütlustega vanglale (tl 20p), aga ka tunnistaja J. Kruusla ütluste ning K.-R. Reva enda seletusega kohtuistungil on tõendatud, et kaebaja oli temale antud blankettide kvaliteedist ärritatud ning tunnistaja H. Kruusla vastu agressiivselt meelestatud. Kohus loeb tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates tõendatuks kaebaja poolt H. Kruusla ettekandes kajastatud ütluste andmise.
64. Kaebaja on 38 aastane meesterahvas, tunnistaja H. Kruusla on temast peaaegu 20 aastat eakam naisterahvas. 5 Halduskohus on seisukohal, et õhtumaades ei ole tavaks ja heaks tooniks meesterahva poolt daamiga kõrgendatud toonil rääkimine, eriti veel olles subordinatsiooni suhtes ja ametiasutustes andmete esitamiseks kasutatavaid blankette võrrelda omadustelt tualettpaberiga, isegi kui blankett on pisut kortsunud ja ühest küljest rebitud äärega. Kaebaja kui kinnipeetava süü vangla teenistujaga ebaviisakas käitumises on tõendatud. Kaebajale määratud karistus on proportsionaalne kaebaja toimepandud teoga.
65. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb kaebus rahuldamata.
66. Kaebaja oli kaebus esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud (tl 39). Kuna vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulu väljamõistmist, jäävad mõlema poole menetluskulud seoses kaebuse rahuldamata jäämisega nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 6