← Eesti

2-16-4739/16

Obsah (12)§ 368§ 442§ 173§ 174§ 162§ 477§ 138§ 144§ 175§ 218§ 177§ 434

2-16-4739 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 06. juuni 2016 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-16-4739 Tsiviilasi R S’

§ 368

lg 1 alusel hageja taotleb, et kohus tuvastaks, et 29.02.2016.a koosolekul ei võtnud osanikud vastu ühtegi otsust. Alternatiivselt taotleb hageja, et kohus tuvastaks otsuste tühisuse või tunnistaks need kehtetuks. Hageja on kostja osa ühisomanik, mistõttu on tal õiguslik huvi osanike koosolekul tema tahteavalduseta otsustatu vaidlustamiseks. Hageja õigus nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist tuleneb ÄS § 178 lg-st

  2. Hageja arvates PärS § 147 tulenevalt kaaspärijad on pärandvara kui terviku suhtes kaasomanikud ja selles tähenduses kuulub igale neist mõtteline osa pärandvara ühisusest. Üksikute pärandvarasse kuuluvate esemete suhtes on kaaspärijad ühisomanikud. Juhatus lähtus 29.02.2016 koosoleku läbiviimisel alusetult kaasomandit reguleerivatest õigusnormidest.
  3. Osa ühised omanikud võivad ÄS § 165 lg 1 esimese lause järgi teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Hageja viidates Riigikohtu lahendi 3-2-1-65-08 punktile 28 rõhutas, et „ühiselt“ tähendab ÄS § 165 lg 1 mõttes „üksmeelselt“. Osanikud ei teinud 29.02.2016 koosolekul ühesuguse sisuga tahteavaldusi, hageja hääletas kõikide otsuste vastuvõtmise vastu. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ning hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Osanike koosolekul hääletamiseks on vajalik kõigi osa ühiste omajate tahteavaldus, ilma selleta ei loeta tahteavaldust tehtuks (häält antuks). Kuna samast ühisomandis olevast osast tulenevalt on hääletatud erinevalt, ei ole osast tulenevaid hääli antud, otsuste vastuvõtmiseks vajalikke tahteavaldusi ei ole tehtud. Hageja taotleb, et kohus tuvastaks otsuse resolutsioonis, et osanike
  4. veebruari 2016.a koosolekul ei võetud otsuseid vastu. MENETLUSE KÄIK
  5. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks.
  6. Viru Maakohtu 28.03.2016 kohtumäärusega jäeti hageja taotlus hagi tagamiseks, so OÜ Sa & Po Grupp juhatuse asendusliikmeks R R’u nimetamiseks, rahuldamata. Samuti jäeti rahuldamata ka hageja alternatiivne taotlus muu hagi tagamise abinõu kohaldamiseks kohtu omal äranägemisel. KOSTJA VASTUVÄITED
  8. aprillil 2016 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt ÄS § 165 lg-st 1 tulenevalt võivad osa ühisomanikud teostada osaga seotud õigusi ühiselt. Osaniku osaga seotud õigused on eeskätt õigus osaleda ühingu juhtimises ning kasumi jaotamisel ja ühingu lõpetamisel järele jääva vara jaotamisel. Osanikuõigusi teostab osanik läbi otsustuspädevuse ja hääleõiguse teostamise osanike koosolekul. Seega teostavad osa ühisomanikud osaniku hääleõigust, st annavad tahteavalduse, ühiselt. Kuidas ühisomanikud omavahelises sisesuhtes ühise (osaniku) tahteavalduse kujundavad, määratlevad AÕS ühise omandi kohta käivad sätted. Vastavalt AÕS § 70 lg-le 6 kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja AÕS § 72 lg-st 1 tulenevalt kokkuleppel või kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega. Sätte teise lause kohaselt võib kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. 3

(7)2-16-4739
  1. Osaühingu tegevuseks vajalike osanikuotsuste tegemine, antud juhul 29.02.2016 koosoleku protokollis väljendatud otsuste näol, on ühisomandisse kuuluva osaühingu osa kui ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse jääv küsimus (erinevalt näiteks osa võõrandamise või osaühingu ühinemise, jagunemise või lõpetamise küsimusest) ja on otsustatav ühisomanike häälteenamusega. AÕS § 72 lg 1 sätestab, et häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Notar T S 19.12.2012 koostatud pärimistunnistuse järgi on A S seadusejärgseteks pärijateks 3/16 mõttelistes osades lapsed A S, M S-V, R S ja R S ning 4/16 mõttelises osas abikaasa V S. Kuna pärandaja ja abikaasa vahel kehtis pärimistunnistuse kohaselt varaühisus, sh OÜ Sa & Po Grupp osa suhtes, on omandi osa suurustest sõltuva häälte arvu määramisel arvestatud, et pärandvarasse kuuluvast osaühingu osast ½ mõttelises osas kuulub V S ja ülejäänud ½ mõttelises osas kaaspärijatele jaotuvalt vastavalt pärimistunnistuses sätestatud proportsioonidele. Sellest tulenevalt on osade suurused ühises asjas ja häälte arv otsuste tegemisel määratud nii nagu 29.02.2016 koosoleku protokolli rakendavas osas lk-l 2 ja koosolekul osalenud osanike nimekirjas (lk 8) märgitud. HAGEJA SEIUKOHT
  3. mail 2016 esitatud seisukohas hageja leidis, et kostja seisukoht, mille kohaselt määratlevad asjaõigusseaduse ühise omandi kohta käivad sätted selle, kuidas ühisomanikud omavahelises sisesuhtes ühise (osaniku) tahteavalduse kujundavad, on vastuolus ÄS § 165 lg 1 esimese lausega. Kostja on jätnud tähelepanuta, et ühine (osaniku) tahteavaldus kujuneb iga ühisomaniku tahteavaldusest. Kui ühisomanike tahteavaldused ei ole samasisulised, ei ole ühist (osaniku) tahteavaldust tehtud. Samale järeldusele on Riigikohus jõudnud kohtuasjades nr 3-2-1-65-08 (p 28) ning 3-2-1-74-08 (p 16).
  4. Pärandvara ühisus on õiguste ja kohustuste kogum. Osad pärandvara ühisuses on kindlaks määratud pärimistunnistusel. Kõik üksikud esemed, mis kuuluvad pärandvara ühisusse on kuni pärandvara ühisuse lõpetamiseni kindlaksmääramata osades pärijate ühisomandis. Pärimistunnistused märgitud osad käivad pärandvara ühisuse kui õiguste ja kohustuste kogumi kohta, mitte üksikute pärandvara esemete kohta. KOHTUISTUNG
  5. Kohtuistungil hageja ja tema esindaja jäid hagiavalduse ja hageja seisukohas toodud põhjenduste juurde ja palusid hagi rahuldada.
  6. Kostja esindajad jäid kostja vastuses hagiavaldusele toodud põhjenduste juurde ja palusid jätta hagi rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja seisukohaga, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  8. Hagiavalduse juurde lisatud OÜ Sa & Po Grupp (kostja) registrikaardi B-osa kohaselt kostja osakapitali suuruseks on 2 276 eurot ja kuni 19.12.2012 oli kostja ainuosanikuna äriregistrisse kantud A S (I kd t.lk. 12-16). Tallinna notar T S (S) poolt 19.12.2012 väljastatud pärimistunnistuse kohaselt A S suri 20.09.2012 ja tema pärijateks on A S 3/16 mõttelises osas, M S-V 3/16 mõttelises osas, R S 3/16 mõttelises osas, R S (hageja) 3/16 mõttelises osas ja V S 4/16 mõttelises osas (I kd t.lk. 174
(7)2-16-4739 19). Kostja registrikaardi B-osa kohaselt alates 19.12.2012 kuulub kostja osa nimiväärtusega 2 876 eurot A S’e, M S-V, R S’e, R S’e ja V S’e ühisomandisse.
  1. 29.02.2016 kell 12.00 toimus kostja osanike koosolek, millel võeti vastu otsused, s.o: - kiideti heaks kostja juhatuse liikmete V S’e ja A S’e tegevus ja osaühingu nimel tehtud tehingud alates ametiaja lõppemisest 17.09.2015; - pikendati nende volitusi juhatuse liimetena kolmeks aastaks; kiideti heaks 25.10.2013 laenulepingu nr 1 sõlmimine xxxx summas 32 000 eurot intressimääraga 2% aastas, laenu tagastamise tähtajaga 26.10.2016 ja haagise xxxx, reg nr xxxx müük 01.02.2016 xxxx hinnaga 5 900 eurot, millele lisandub käibemaks; - kustutati kostja põhikirjast punkt 7.
  2. ja kiinitati kostja uus põhikiri (I kd t.lk. 30-37). Koosolekul häälte arvu määramisel ja otsuste vastuvõtmisel lähtuti sellest, et kostja osa on osanike kaasomandis ja osa pärijateks on 3/16 mõttelistes osades lapsed A S, M S-V, R S ja R S ning 4/16 + ½ mõttelises osas abikaasa V S. Kuna pärandaja ja abikaasa vahel, sh OÜ Sa & Po Grupp osa suhtes, kehtis pärimistunnistuse kohaselt varaühisus, siis omandi osa suurustest sõltuva häälte arvu määramisel arvestatud, et pärandvarasse kuuluvast osaühingu osast ½ mõttelises osas kuulub V S ja ülejäänud ½ mõttelises osas kaaspärijatele jaotuvalt vastavalt pärimistunnistuses sätestatud proportsioonidele.
  3. Hageja osales 29.02.2016 toimunud osanike üldkoosolekul esindaja vahendusel ja on hääletanud koosolekult otsuste vastu ning on esitanud otsustele protokollitud vastuväiteid, leides, et kuna kostja osa kuulub pärijate ühisomandisse, saab osast tulenevaid õigusi teostada üksnes ühiselt. Käesolevas vaidluses on hageja nõudeks osanike 29.02.2016 otsuste puudumise või alternatiivselt otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamine.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu ning kas esinevad seaduslikud alused hagi rahuldamata jätmiseks. 22. A S pärijad on pärandi vastu võtnud. Pärimisseaduse (PärS) § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Vaidlus ei saa olla selle üle, et kuna pärijad ei ole A S pärandit jaganud, kulub tema pärandvara pärijatele ühiselt. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 tulenevalt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna pooled vaidlevad ühisomandisse kuluva osaku kasutamise üle, siis vaidluse lahendamiseks peab kohus analüüsima, kas äriseadustikust (ÄS) tulenevalt on välistatud osaga seotud õiguste teostamine kaasomandi sätete kohaselt. ÄS § 165 lg 1 ls 1 sätestab, et kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Riigikohus on 29.10.2008 otsuse 3-2-1-74-08 p 16 lg 2 selgitanud, et: „hääletamiseks osanike koosolekul vajalik kõigi osa ühiste omajate tahteavaldus ning ilma selleta ei loeta tahteavaldust tehtuks“. Maakohus leiab, et ühisomandisse kuuluva osaga seotud õiguste teostamisel ÄS § 165 lg 1 ls 1 on erisäte PärS § 147 ja AÕS § 70 lg 6 suhtes ja osanike koosolekul ühisomanike otsused on vastu võetud ja kehtivad üksnes tingimusel, kui ühisomanikud hääletavad otsuse poolt ühiselt ehk väljendavad ühise (samasuguse) tahteavalduse. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja kui kostja osa ühisomanik ei hääletanud 29.02.2016 osanike koosoleku otsuste poolt. Sellepärast ei ole ka 29.02.2016 osanike otsused vastu võetud. 5

(7)2-16-4739 23. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi hagiavalduse resolutsiooni punkti 3 osas ja hageja tahteavalduste puudumise tõttu

§ 368

lg 1 alusel tuvastab, et 29.02.2016 toimunud kostja osanike koosolekul ei ole ühtegi otsust vastu võetud.

§ 442

lg 8 ls 5 alusel jätab kohus hageja alternatiivsed nõuded kostja osanike 29.02.2016 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (hagiavalduse resolutsiooni punkt 4) või kehtetuks tunnistamiseks (hagiavalduse resolutsiooni punkt 5) rahuldamata ilma rahuldamata jätmist põhjendamata. 24. ÄS § 66 ja § 178 lg 6 alusel saadab kohus jõustunud kohtuotsuse äriregistri pidajale teadmiseks. Menetluskulud 25.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

  1. Hageja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). 27.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. 28. Käesolevas asjas esindas hagejat

§ 218lg 1 p 1 nõutele vastav lepinguline esindaja.

Hageja lepinguline esindaja on esitanud kohtule hagiavalduse (I kd t. lk. 4-10, millest hagi osa koos resolutsiooniga sisuliselt 3.5 lk) ja seisukoha kostja vastusele (I kd t. lk. 168-169, sisuliselt 1 lk). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei ole tegemist keerulise vaidlusega, arvestab kohus 40 minutit ehk 0,667 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta, seega on hagejale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 3 tundi (4.5 lk x 0,667 t). Lisaks hageja esindaja on võtnud osa 27.06.2016 kohtuistungist, mis kestis 50 min (I kd t.lk. 186-192). 29. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 156 eurot koos käibemaksuga (130 eurot ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot 6

(7)2-16-4739 ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga on 551.52 eurot (3.83 t x 120) + 20%. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja esindaja sõidukulu kohtuistungile sõitmiseks sõidukulu mõistlikus ulatuses 60 eurot (100 km x 2 x 0.3 eurot) ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 300 eurot (I kd t.lk. 2). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 911.52 eurot. 30.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 31. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

  1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
  2. juuni 2016 otsus muutmata.
  3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Sa & Po Grupp kanda.
  4. Mõista OÜ-lt Sa & Po Grupp R S kasuks välja menetluskuluna maa- ja ringkonnakohtus kokku 1379,52 eurot. R S hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse kohtuotsuse jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigikohtu 15.02.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
  5. Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
  6. Tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot arvata riigituludesse.
  7. Tagastada Advokaadibüroole Sirel & Partnerid
  8. jaanuaril 2017 enamtasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 06.06.2016 kohtuotsus 2-16-4739 jõustus 15.02.2017 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Keili Rosar 7

(7)2-16-4739 Referent 8
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.