Obsah (4)

§ 184§ 182§ 116§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 18. mai 2016 3-16-163 XXi kaebus Tartu

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-16-163 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas
2. jaanuaril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse kohustada Tartu Vanglat valmistama ja väljastama ortopeedilisi talvejalatseid (tl 1). Ühes kaebusega esitas XX taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3. Tartu Vangla
4. veebruari
5. a vastusest kohtunõudele nähtub, et XXil on kohustamisnõude osas kohtueelne menetlus läbitud (tl 6).
6. Tartu Halduskohus rahuldas
7. veebruari 2016 määruse resolutsiooni p-ga 1 XXi menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel (tl 15). Sama määruse resolutsiooni p-ga 2 võttis kohus kaebuse menetlusse.
8. Vastustaja palus
9. märtsi 2016 vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda (tl-d 21-22).
10. Kaebaja märkis
11. märtsi 2016 vastuses kohtunõudele, et ei loobu esitatud kaebusest ja jääb selle juurde (tl 43).
12. Tartu Halduskohus määras
13. märtsi 2016 määrusega asja läbi vaatamise kirjalikus menetluses (tl 45). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14. Kaebaja on taotlenud Tartu Vangla kohustamist valmistada ja väljastada talle ortopeedilised talvejalatsid, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) Kaebaja on raske puudega invaliid, mistõttu ta vajab ortopeedilisi või kõrge säärega proteessaapaid. Kaebajal puuduvad ortopeedilised talvejalatsid ja ta esitas Tartu Vanglale taotluse ortopeediliste talvesaabaste valmistamiseks, kuid vangla jättis taotluse rahuldamata. 2) Kuna kaebajal talvejalatsid puudusid, oli ta sunnitud mõnda aega ratastoolis sõitma jalutusele sokkides. Ajal, mil ilmad läksid külmemaks, ei saanud kaebaja jalutuskäikudel käia, kuna jalaköndid külmusid ja tekitasid suurt valu. 3) Kaebajal on küll vangla laos õhukesed proteessaapad, kuid need on näidustatud kevad-sügis perioodiks. Neid saapaid ei ole võimalik kanda ka villaste sokkidega, kuna siis on saapad väikesed. 4) Tartu Vangla on saabaste valmistamisest keeldumisel asunud ekslikult seisukohale, et kaebajal on taotluse esitamise hetkel kambris ortopeedilised jalatsid. Selleks teostati mitmeid kordi kambris läbiotsimisi, kuid vaideotsuses osundas vangla isiklike asjade laos olevatele jalatsitele. 5) Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et talle on tagatud hädavajalik miinimum kevadsügis ortopeediliste saabaste näol.
15. Vastustaja peab esitatud kaebust põhjendamatuks ja on esitanud järgmised vastuväited. 2 3-16-163 1) Kaebajale keelduti jalanõude väljastamisest lähtudes Tartu Vangla kodukorra p-st 11.4.2 põhjusel, et tal on olemas isiklikud jalanõud, mis sobivad kandmiseks ka talvisel perioodil. Kaebusele vastamise hetkel on kaebajal olemas üks paar isiklikke jalanõusid – mustad nahast proteessaapad, mis asuvad kaebaja kambris. Nimetatud jalanõud olid kaebajal olemas (asusid isiklike asjade laos) ka jalanõude väljastamisest keeldumise ajal. Muid isiklikke jalanõusid kaebajal enam ei ole. 2) Kaebajal olemasolevad isiklikud kevad-sügis saapad on sobilikud kandmiseks ka talvisel ajal. Kaebaja jalanõud on kõrge sääreosaga, mille ülemine serv on pehmendusega. Seega ei ole jala hüppeliigese ning sääre alumine osa kaitsmata ning ilmastikutingimustele paljastatud. Jalanõude sisu on tõesti kaetud nahast voodriga. Kuna tegemist on kaebajale kohandatud jalanõudega, siis jalanõude ninaosa on täidetud vahtplasti sarnase materjaliga, mistõttu ei saa külm õhk koguneda jalanõu esiosasse. Jalanõu talda ei saa samuti pidada õhukeseks, mistõttu ei kandu maapinna jahedus sedavõrd kergelt jalatsisse. Kuna kaebaja liigub puude tõttu ratastooliga, siis jala kokkupuuted maapinnaga on minimaalsed erinevalt puudeta inimesest. 3) Kaebajal on isiklike asjade nimekirja kohaselt olemas ka villased sokid ning külmatunde vältimiseks on tal võimalik neid kasutada. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et villaste sokkidega on tema saapad väikesed. Vaidlusalused jalanõud on paiknenud laos alates
16. oktoobrist 2014 kuni
17. veebruarini
18. Seega ei ole kaebaja nimetatud saapaid pikema ajal vältel proovinud ega kasutanud ning vastustajal on raske mõista, millel kaebaja selline hinnang põhineb. Samuti näitab kaebaja soov saapad laost kambrisse saada tema soovi neid kasutada. Jalanõude tõsikindla sobimatuse korral puuduks kaebajal igasugune vajadus neid kambrisse võtta. 4) Kaebajal olemasolevad jalanõud ei saa jääda väikeseks jalanõude pikkusest lähtuvalt, kuna kaebajal on amputeeritud mõlemad jalalabad pöialaba luude keskelt. Kaebaja saapad on nööridega, mistõttu on tal võimalik villaste sokkide kandmisel sobitada jalanõu avarust vastavaks ehk kaebajal on võimalik nööride järgi andmisega tekitada jalanõus rohkem ruumi jalale ja pingutada nööre seal kus selleks on vajadus. Lisaks venib nahast jalanõu selle kasutamisel vastavalt jala kujule, muutub avaramaks ning sobitub jalaga. 5) Tartu Vangla
19. detsembri
20. a vastuses märgitakse tõesti ekslikult nagu oleks kaebajal kaks paari saapaid. Vastustaja selgitab, et
21. detsembri
22. a vastuses on tuginetud kaebaja isiklike asjade ühtsele nimekirjale, kus inimliku eksituse tõttu kajastati kaebaja üks paar musti nahast saapaid kahel erineval real ning mis lõi ebaõige ettekujutuse kaebajal olemasolevate jalanõude arvust. Siiski ei muuda need vastustaja keelduvat otsust ebaõigeks ega põhjendamatuks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
23. XX on esitanud kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks valmistada ja väljastada talle ortopeedilised talvejalatsid.
24. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
25. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama 3 3-16-163 ja see puudutab isiku õigusi. Seega eeldab kohustamisnõude rahuldamine avaliku võimu kehtiva kohustuse olemasolu ning selle väljaselgitamist. Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et vastustaja tehtud toiming on õigusvastane või on vastustaja jätnud taotletud toimingu õigusvastaselt tegemata. Seega sisaldab kohustamistaotlus endas vältimatult ka õigusvastasuse tuvastamise nõuet.
26. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajal on amputeeritud mõlemad jalalabad pöialaba luude keskelt, mistõttu sobivad kaebajale kandmiseks tema vajaduste järgi kohandatud jalanõud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebajal puuduvad sellised rahalised vahendid, mis võimaldaksid temal endal jalanõusid soetada.
27. Pooled vaidlevad selle üle, kas Tartu Vangla keeldumine kaebajale ortopeediliste talvesaabaste valmistamisest ja väljastamisest oli õiguspärane ning kas kaebaja isiklike asjade laos olevad ortopeedilised saapad on sobilikud kandmiseks talvisel ajal.
28. Saabudes
29. juulil 2012 Tartu Vanglasse, oli kaebajal kaks paari isiklikke jalanõusid – musta värvi saapad ja sinise-valgega saapad Flytex (tl 23). Sinise-valgega saapad Flytex on kaebaja isiklike asjade nimekirjast maha kantud
30. novembril 2015, kuna nimetatud saapad olid kandmiseks kõlbmatud (tl 21). Kuna kaebajal rohkem saapaid kambris ei olnud, esines vajadus uute saabaste saamiseks.
31. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 46 lõike 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust kui vangistusseadusest ei tulene teisiti. Tartu Vangla direktori
32. veebruari
33. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra (TVK) punkt 11.
34. reguleerib vähekindlustatud kinnipeetavatele riideesemete ja jalanõude väljastamisega seonduvat. Tulenevalt TVK p-st 11.4.
35. on kinnipeetaval võimalik taotleda vajadusel vanglalt riideesemeid ja jalanõusid, mis on talle vanglas lubatud, esitades selleks inspektor-kontaktisikule taotluse. Taotlust menetledes arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutamiseks olnud rahalisi vahendeid ja taotletud riideesemete ja jalanõude saamise põhjendatust (vajadust). Vastavalt TVK p-le 11.4.
36. väljastatakse kinnipeetavale vaid hädavajalik miinimum, mis on kuni 2 paari sokke, kuni 2 paari aluspükse ning kuni 2 paari jalanõusid - ühed välisjalanõud ja ühed sisejalanõud. Juhul kui kinnipeetaval on olemas üks paar sisejalanõusid või üks paar välisjalanõusid, siis teist paari sama liiki jalanõusid temale ei väljastata.
37. Tartu Ringkonnakohus on
38. veebruari
39. a määruses asjas nr 3-13-2461, p-s 14 selgitanud, et kohus ei saa vanglale ette kirjutada, milliste jalanõude kasutamisvõimalus tuleb kinnipeetavale tagada. Vanglale jääb selles osas lai valikukaalutlus, mille teostamisel on legitiimne arvestada avalike vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. Vangla peab seda kaalutlust teostades arvestama siiski sellega, et tegemist peab meie kliimavöötmes olema piisavalt soojade jalanõudega, mis tagavad tunniajalise õues viibimise õiguse realiseerimise ka pakaselise ilmaga. Kohus peab seda ringkonnakohtu seisukohta asjakohaseks ka praeguses asjas.
40. Asja materjalidega on tuvastatud, et kaebaja on Tartu Vangla poole ortopeediliste talvesaabaste saamiseks pöördunud erinevatel aegadel (nt
41. novembril 2014,
42. novembril 2015,
43. detsembril 2015 ja
44. detsembril 2015 – tl-d 7p-8, 24, 31, 34). Käesolevas asjas keeldus Tartu Vangla
45. detsembril 2015 vastusega nr 6-26/748-2 kaebaja
46. novembril 2015 esitatud taotlusest ortopeediliste talvesaabaste valmistamiseks ja väljastamiseks põhjusel, et kaebajal juba on kambris ühed saapad ning lisaks on tal isiklike asjade laos ka teine paar 4 3-16-163 ortopeedilisi saapaid (tl 32).
47. detsembril 2015 ja
48. detsembril 2015 esitatud taotluse ortopeediliste talvesaabaste valmistamiseks ja väljastamiseks rahuldamisest keeldus vangla
49. detsembril 2015 vastusega nr 6-24/9237-2, 6-24/9474-2, 2-3/5079-2 samuti põhjusel, et kaebajal on kambris ortopeedilised saapad ja lisaks on tal isiklike asjade laos isiklikud kevadsügis saapad, mis on sobilikud kandmiseks ka talvisel ajal (tl 9). Tartu Vangla on vastuses kaebusele märkinud, et kaebaja taotluste lahendamisel on keeldumisel ekslikult märgitud, et kaebajal oli 2 paari ortopeedilisi saapaid (ühed saapad asusid kambris ja teised isiklike asjade laos), kuigi tegelikult oli kaebajal üks paar ortopeedilisi saapaid, mis taotluse esitamise hetkel asusid isiklike asjade laos. Vastustaja on eksimist tunnistanud, kuid seejuures selgitanud, et kaebajal oli taotluse esitamise hetkel olemas üks paar isiklikke ortopeedilisi saapaid, mis on piisavaks aluseks taotluse rahuldamata jätmiseks TVK p-i 11.4.
50. alusel.
51. Toimiku materjalidest nähtub ja pooled ei vaidle asjaolu üle, et
52. novembri ja
53. detsembri
54. a taotluse esitamise ajal oli kaebajal isiklike asjade laos isiklikud mustad proteessaapad. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna kaebajal oli taotluse esitamise hetkel isiklike asjade laos ortopeedilised saapad, esines vanglal alus jätta kaebaja taotlus ortopeediliste talvesaabaste valmistamiseks ja väljastamiseks rahuldamata TVK p-i 11.4.
55. alusel. TVK p-i 11.4.
56. kohaselt väljastatakse kinnipeetavale vaid hädavajalik miinimum, mis on kuni 2 paari jalanõusid – ühed välisjalanõud ja ühed sisejalanõud. Kuna kaebajal olid välisjalanõud olemas, siis vangla keeldumine oli kohtu hinnangul põhjendatud ja õiguspärane.
57. Pooled vaidlevad veel selle üle, kas isiklike asjade laos olevad saapad on sobilikud kandmiseks külmal ajal. Tartu Vangla on kaebuse vastusele lisanud pildid kaebaja ortopeedilistest saabastest (tl-d 35-37). XX on kaebuses kirjeldanud, et saapad on nahast ning seest nahast voodriga, kuid õhukeste sokkidega on nende saabastega talvel väljas käia külm, kuna need on kevad-sügis saapad. Kaebaja selgitas, et ta ei saa saapaid kasutada ka villaste sokkidega, kuna siis on saapad talle väikesed.
58. Kohtu hinnangul on vangla vastusele lisatud piltidelt nähtuvad proteessaapad sobivad kandmiseks ka talvisel ajal. Tartu Vangla vastusest nähtub, et jalanõude ninaosa on täidetud vahtplasti sarnase materjaliga, mistõttu ei saa külm õhk koguneda jalanõu esiosasse. Samas, kui kaebaja jalgadel on saabastega külm, on kaebajal võimalus kanda saabaste sees villaseid sokke, mille olemasolu on kaebaja ka ise tunnistanud.
59. Kaebaja ei ole põhjendanud, milles saabaste väiksus väljendub. Tartu Vangla vastusest kaebusele nähtub, et kaebaja isiklikud proteessaapad on isiklike asjade laos paiknenud alates
60. oktoobrist 2014 kuni
61. veebruarini
62. Kaebaja on saabaste väiksusele tuginenud alles kohtule esitatud kaebuses, mis saabus kohtusse
63. jaanuaril
64. Kuna kaebaja proteessaapad asusid siis veel laos, ei ole kaebaja väide, et saapad on talle väikesed, tõsiseltvõetav, sest kaebaja ei olnud saapaid pikema aja vältel kasutanud ega proovinud.
65. Kohus nõustub vastustajaga selles, et jalanõud ei saa jääda kaebajale väikeseks lähtuvalt jalanõu pikkusest, sest kaebaja mõlemad jalalabad on amputeeritud pöialaba luude keskelt. Kohtule esitatud piltidelt nähtub, et saapad on nööridega, mistõttu on kaebajal võimalik sobitada ka jalanõu avarust endale vajalikul määral. Seega nõustub kohus vastustaja hinnanguga, et saapad on sobilikud kandmiseks ka talvisel ajal. Kuigi kaebaja isiklikud proteessaapad on poolsaapad, on kaebaja ka ise
66. novembril 2015 vanglale esitatud taotluses 5 3-16-163 märkinud, et väljastatavad saapad võivad olla poolsaapad. Seega on kaebaja ka ise möönnud, et poolsaapad on sobilikud kandmiseks ka talvisel ajal.
67. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXi kaebuse rahuldamata. Vastustaja tegevus ei ole olnud käesoleval juhul õigusvastane.
68. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 11. veebruari 2016. a määrusega (tl 15).

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6