Obsah (6)

§ 178§ 646§ 656§ 657§ 651§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2017, Tallinn Tsiviilasja

§ 178

lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

1. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused 2 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, menetluse käik ja maakohtu otsus
2. 24.08.2016 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 98 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 20.04.2016 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagi kohaselt ostis hageja Piletilevi internetiportaalist kaks piletit Eros Ramazzotti 30.03.2016 kontserdile kogumaksumusega 98 eurot. Kontserti ei toimunud. Hageja pöördus kahel korral piletite eest tasutud raha tagastamise nõudega AS-i Piletilevi poole, kes tõi vastuskirjas välja, et tegutses agendina kostja nimel. Nimetatu nähtub ka Piletilevi kasutustingimustest, mistõttu vastutab piletite müügilepingu täitmise eest kostja. Kostja on rikkunud oluliselt lepingut. Hageja taganes lepingust, esitades 20.04.2016 piletite tagasiostu avalduse. Kostja lubas ostuhinna tagastada hiljemalt 01.07.2016, kuid ei tagastanud. Hagejal õigus nõuda viivist alates 20.04.
4. Kohus võttis hagi menetlusse ja kohustas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 316 lõike 7 alusel hagejat tõlkima hagiavalduse teksti, lisad ja menetlusse võtmise määruse läti keelde. 13.09.2016 esitas hageja vajalikud tõlked.

1. Kostja sai hagimaterjalid välisriigis kätte 19.09.
2. Kostja hagile vastust ei esitanud.
3. 26.09.2016 esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kandis seoses käesoleva menetlusega kulusid summas 1668.51 eurot (sh käibemaks), so riigilõiv 75 eurot, tõlkekulud 588.82 eurot, kostja registrikaardi väljavõtte tasu 4.01 eurot ja 9h õigusabiteenuse eest tasu 1000.68 eurot.
4. 27.10.2016 tagaseljaotsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 100.71 eurot ja viivise tagastamata põhinõudelt (98 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 25.08.2016 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu 667.83 eurot ja viivise. Kohus jättis menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata 667.83 eurot ületavas osas kulude põhjendamatuse tõttu. Põhjendused otsuses puuduvad. Apellatsioonkaebus
5. Kaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis välja mõistmata menetluskulud 667.83 eurot ületavas osas ja palus mõista kostjalt välja maakohtu menetlusega seotud kulud kokku 1667.83 eurot. Kohus on jätnud menetluskulude kindlaksmääramise otsuse täiesti põhjendamata ning on kulude kindlaksmääramisel teinud diskretsioonivea. Asjaolu, et kohus tegi tagaseljaotsuse, ei 3 võimalda kohtul jätta menetluskulude osas otsust põhjendamata. Seda eriti olukorras, kus kohus ei mõistnud välja kulusid kogu hageja poolt nõutud ulatuses. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
6. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 27.10.2016 tagaseljaotsus tuleb menetluskulude kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punktid 68) tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Maakohtu otsus tuleb olulise rikkumise tõttu tühistada vaidlustatud osas kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta (

§ 646

). Asi tuleb saata menetluskulude kindlaksmääramise osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lõike 1 punkti 5 ja

§ 657lõike 2 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.

Kuivõrd hageja taotles ringkonnakohtult uue otsuse tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. 8.

§ 651

lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsust tema menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata jätmise osas. Seega hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas on maakohtu otsus jõustunud. 9. Kolleegium leiab, et kaebuse väited annavad aluse vaidlustatud osas maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 175

lõike 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt rahuldamata jätmisel ületanud diskretsioonipiire, kuna otsuses puuduvad igasugused põhjendused menetluskulude vähendamise osas. Kuivõrd maakohtu diskretsiooniotsus menetluskulude vähendamisel ei ole jälgitav, ei saa ringkonnakohus selle õigsust kontrollida. Seetõttu tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas

§ 656lõike 1 punkti 5 alusel tühistada.

10.

§ 657

lõige 2 sätestab, et kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kolleegiumi hinnangul viidatud säte antud juhul täies ulatuses kohaldamisele ei kuulu. Ringkonnakohtu arvates ei ole seadusandja soovinud, et sellisel juhul, kui hageja vaidlustab tagaseljaotsust menetluskulude kindlaksmääramise osas, on ainus võimalik tagajärg asjas tehtud tagaseljaotsuse tühistamine. Hageja suhtes oleks ebaõiglane, kui ringkonnakohus tühistaks tagaseljaotsuse täies ulatuses (st ka hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas), vaatamata sellele, et kaevatud on üksnes menetluskulude kindlaksmääramise peale ja kostja lahendit ei vaidlusta (kaja esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaeg on möödunud). Apellatsioonkaebuse esitamine ei saa halvendada hageja menetluslikku positsiooni. 11.

§ 178

lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus hagejal riigilõivu tasumine vajalik ei olnud, kuna ainult menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise korral on kaebuse hinnaks 0 eurot. 28.11.2016 tasutud riigilõivu on hagejal õigus tagasi taotleda

§-s 150 sätestatud korras. 4 Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/