3-17-186/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-186 Haldusasi A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Menetlusosalised Taotleja - A.N. RESOLUTSIOON Jätta A.N.i esialgse õiguskaitse ja menetlusabi taotlused läbi vaatamata Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Vangla esimese üksuse valvur Martin Raudsepp koostas 9.01.2017 ettekande nr 65, mille kohaselt ei allunud kinnipeetav A.N. 9.01.2017 kella 15.20 paiku antud korraldusele minna kaasa meditsiiniosakonda võimalike kehavigastuste fikseerimiseks.
2. 16.01.2017 teatisega algatas Tallinna Vangla esimese üksuse inspektor-kontaktisik Kaarel Aupaju A.N.i suhtes distsiplinaarmenetluse VangS § 67 lg 1 rikkumise kahtlustuses, kuna kinnipeetav ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele. 27.01.2017 koostas menetluse läbiviija distsiplinaarmenetluse protokolli.
3. 19.01.2017 esitas A.N. Tallinna Vanglale taotluse menetleja Kaarel Aupaju taandamiseks menetlusest, kuna isik on erapooletu.
4. 23.01.2017 otsusega nr 5-8/17/1655-2 jättis Tallinna Vangla direktor A.N.i 19.01.2017 taotluse rahuldamata.
5. Tallinna Halduskohtule saabus 30.01.2017 A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus, milles A.N. soovib kohtu kaudu asjast huvituva menetleja menetlusest eemaldamist. Taotluse kohaselt on vangla jätnud A.N.i esitatud taandamistaotluse rahuldamata 23.01.2017 otsusega nr 5-8/17/16552 ning vaie on esitatud. A.N. palub ka välja nõuda kõik tema poolt vanglale menetleja suhtes esitatud pöördumised ning märgib, et menetleja on tema suhtes negatiivselt meelestatud ja tema vihavaenlane. Taotluses soovib A.N. muuhulgas riigilõivu tasumisest vabastamist. 3-17-186
6. 30.01.2017 kohtunõudega kohustas kohus Tallinna Vanglat esitama A.N.i esialgse õiguskaitse taotluses viidatud probleemiga seonduvad haldusmenetluse materjalid, selgitama, kas A.N. on esitanud vaide ning esitama seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele.
7. Vastuseks kohtu 30.01.2017 nõudele esitas Tallinna Vangla 31.01.2017 kohtule seisukoha, milles palub jätta A.N.i esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Tallinna Vangla selgitab, et A.N. ei ole Tallinna Vangla direktori 23.01.2017 otsuse peale vaiet esitanud. Seega ei toimu vaidemenetlust ning esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav. Samuti on A.N.il õigus vaidlustada haldusmenetluse toiming koos sisulise haldusaktiga, milleks antud juhul on distsiplinaarmenetluse käskkiri, kui see antakse. Vangla ei ole veel vastavat käskkirja andnud, mistõttu ei ole A.N.il ka õigust vaidlustada menetleja taandamata jätmist.
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Seega võib enne kaebusega kohtu poole pöördumist esitada esialgse õiguskaitse taotluse üksnes juhul, kui käimas on vaidemenetlus. A.N.i sooviks on ilmselt saavutada olukord, et tema pöördumise menetlemisel täidetaks menetlusnorme, mis seisneb menetleja taandamises. Kuna temal on menetleja vastu vihavaen, siis ta on esitanud taandamistaotluse, mida ei rahuldatud. Praegusel juhul ei ole A.N. Tallinna Vanglale vaiet 23.01.2017 otsuse peale esitanud. Seega ei ole vaidemenetlust käimas ning taotlus on esitatud ennatlikult. Kuna vaiet ei ole esitatud ning vaidemenetlust ei toimu, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega tuleb taotlus jätta läbi vaatamata.
9. Kuna kohus ei lahenda esitatud esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt, jätab kohus läbi vaatamata ka menetlusabi taotluse.
10. Kohus selgitab täiendavalt, et A.N.il on küll võimalus esitada oma õiguste kaitseks esmalt vaie vanglale (kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 5), kuid vangla on põhjendatult märkinud, et taandamistaotluse lahendamine on menetlustoiming, mille iseseisev vaidlustamine on piiratud. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Taotleja õigusi saab menetluse läbiviija taandamata jätmine rikkuda üksnes juhul, kui tehakse distsiplinaakaristuse määramise kohta käskkiri ning taandamata jätmine toob kaasa karistuse ebaõige määramise. Seega saab A.N. oma õigusi kaitsta, sh esitada vastuväited menetleja taandamata jätmise kohta distsiplinaarmenetluses tehtava lõpliku haldusakti (distsiplinaarmenetluse käskkirja) vaidlustamisel. Kui aga taotleja suhtes käskkirja ei tehta, siis ei saa vastav menetlustoiming kuidagi ka taotleja õigusi rikkuda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik 2