← Eesti

2-13-59427/51

Obsah (4)§ 179§ 187§ 175§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-59427

§ 179lg-d 5 ja 9).

  1. XXXX(isikukood XXXX) peab kohtumääruse täitma jõustumisest alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele viitenumbriga
  3. Toimetada kohtumäärus kätte pooltele.
  4. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele (registrikood 70007340). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne

(15)päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie
(5)kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 1
(3)Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolud

  1. Harju Maakohtu 15.06.2016 määrusega jäeti läbi vaatamata XXXX(hageja) hagi XXXX(kostja) vastu raha tasumise nõuetes ning menetluskulud jäeti hageja kanda. Harju Maakohtu 15.06.2016 määrus jõustus 24.09.
  3. Kohus 20.02.2014 määrusega rahuldas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks käesolevas tsiviilasjas ning andis kostjale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Harju Maakohtu 29.04.2016 määrusega riigi õigusabi osutaja Advokaadibüroo T.M.Hiob OÜ (registrikood 10825606) vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (riigi õigusabi osutaja) vahetati ja tal lubati lõpetada riigi õigusabi osutamine alates uue riigi õigusabi osutaja nimetamisest. 11.01.2016 esitas kostjale riigi õigusabi osutaja Tiina Mare Hiob kohtule tasu taotluse ning 28.04.2016 vormikohase taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. 01.07.2016 esitas kostjale uus riigi õigusabi osutaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Harju Maakohtu 10.01.2017 määrusega määrati kostja esindaja vandeadvokaadi Tiina Mare Hiobi riigi õigusabi tasu suuruseks 220 eurot, millele lisandub käibemaks 44 eurot, kokku 264 eurot. Sama määrusega määrati kostja esindaja vandeadvokaadi Natalia Lausmaa riigi õigusabi tasu suuruseks 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot, kokku 144 eurot.
  4. Eelnevalt Harju Maakohtu 03.05.2016 määrusega rahuldati hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Harju Maakohtu 15.06.2016 määrusega kohustati menetlusosalisi esitama kohtule menetluskulude nimekiri ja menetluskulusid tõendavad dokumendid 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ja menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohus küsis hagejalt 07.10.2016 määrusega seisukohta kostja menetluskulude kohta. Hageja 16.10.2016 menetlusdokumendis palub menetluskulude hulka mitte arvata taotluses märgitud vandeadvokaat Tiina-Mare Hiob poolt 23.09.2013 ja 26.09.2013 osutatud õigusabi tsiviilasjas nr 2-13-33451 summas 144 eurot, sest see ei ole käesolev tsiviilasi ning ei oma puutumust käesoleva tsiviilasjaga. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
  5. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Seetõttu lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel hagi esitamise ajal (s.o 06.01.2012) kehtinud sätetest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2009 määrus kohtuasjas nr 32-1-87-09 p-d 14 ja 15). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 175 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 175

(hetkel kehtiv redaktsioon) lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, 2

(3)mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule.

§ 190

lg 4 (hetkel ja hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

  1. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Kolleegium on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
  4. detsembri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13; Riigikohtu
  6. mai
  7. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-43-10, p 19).
  8. Harju Maakohtu 15.06.2016 määrusega (määrus jõustus 24.09.2016) jäeti läbi vaatamata hageja hagi kostja vastu ning menetluskulud jäeti hageja kanda. Hageja ja kostja on saanud menetlusabi menetluskulude kandmisel ning hagi jäi läbi vaatamata, mistõttu hagejalt tuleb menetlusabi menetluskuludelt (sh kostja menetlusabi menetluskuludelt) riigituludesse täies ulatuses välja mõista. Hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ja menetluskulusid tõendavaid dokumente. Harju Maakohtu määrusega määrati kostja esindaja vandeadvokaadi Tiina Mare Hiobi riigi õigusabi tasu suuruseks 220 eurot, millele lisandub käibemaks 44 eurot, kokku 264 eurot. Harju Maakohtu määrusega määrati kostja esindaja vandeadvokaadi Natalia Lausmaa riigi õigusabi tasu suuruseks 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot, kokku 144 eurot.
  9. Kohus küsis hagejalt seisukohta kostja menetluskulude kohta. Hageja vaidles osaliselt kostja menetluskuludele vastu.
  10. Kohus tutvus advokaadi taotlustega riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning leiab, et taotlused on kooskõlas riigi õigusabi seaduse ja justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“. Taotlustes märgitud ajakulud on põhjendatud vastavalt maakohtu määrusele, milles määrati kindlaks riigi õigusabi tasude suurus. Hagejalt tuleb kostja riigi õigusabi tasu 408 (264 + 144) eurot riigituludesse täies ulatuses välja mõista. Hageja võimalikud vastuväited ei anna alust jätta riigi õigusabi tasu 408 (264 + 144) eurot hagejalt riigituludesse täies ulatuses välja mõistmata. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus välja mõista hagejalt riigi õigusabi tasu 408 eurot riigituludesse.
  11. Kohus mõistab hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

Hageja peab raha riigituludesse tasuma määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul (

§ 179lg 5). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.