← Eesti

2-14-51400/80

Obsah (5)§ 177§ 174§ 138§ 144§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2017, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-51400 Tsiviilasi XXXXOÜ hagi Eesti Vaba

§ 177lg 4).

Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Eesti Kaitseväe kaudu) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 8 965 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused

  1. Harju Maakohtu menetluses oli XXXXOÜ (hageja) hagi Eesti Vabariigi (Eesti Kaitseväe kaudu) (kostja) vastu võlgnevuse summas 140 646,60 euro ja leppetrahvi saamiseks. Harju Maakohtu 29.03.2016 kohtuotsuse kohaselt jättis kohus hageja hagi kostja vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
  2. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ning menetluskulud jätta kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2016 kohtuotsuse kohaselt hageja apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg 42 187,52 eurot ja viivised summas 61 066,37 eurot. Hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid hageja enda kanda. Kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis apellatsioonikohus 35 % ulatuses hageja kanda, ülejäänud osas kostja enda kanda.
  3. 30.11.2016 esitas kostja Riigikohtule kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse osaliseks tühistamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 23.11.2016 kohtumääruse kohaselt jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus käeolevas tsiviilasjas on jõustunud. 4.

§ 177

lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasjas sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. Kohus määrab käesolevas määruses kindlaks kostja esimese ja teise astme menetluskulude rahalise suuruse, jaotades kostja menetluskulud selliselt, et kostja maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad 35 % ulatuses hageja kanda, ülejäänud osas kostja enda kanda.

  1. Hageja esitas Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 28.11.
  2. Kostja esitas maakohtu menetluskulude nimekirja kohtule 14.12.2015 (IV köide tl 134-145), millele hageja esitas oma seisukohad 21.12.2015 (V köide tl 12-15). Harju Maakohus oma 29.03.2016 otsuses on kostja menetluskulud esimeses astmes rahaliselt kindlaks määranud ning otsustanud, et kostja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks esimeses astmes on 16 280 eurot (V köide tl 41-54). Käesolevas määruses kohus ei muuda Harju Maakohtu 29.03.2016 otsuses välja arvestatud kostja esimese astme menetluskulude rahalist suurust. Kohus peab kostja esimese astme menetluskulude põhjendatud rahaliseks suuruseks 16 280 eurot.
  3. Kostja esitas 08.09.2016 Tallinna Ringkonnakohtule kostja menetluskulude nimekirja apellatsiooniastmes, millele on lisatud õigusteenuse osutaja arved koos kulude aruannetega (V köide tl 102-106). Kostja apellatsiooniastme menetluskulude osas avaldas hageja esindaja 08.09.2016 toimunud kohtuistungil, et hageja nõustub kostja menetluskuludega appellatsiooniastmes (V köide tl 115).
  4. Vastavalt menetluskulude nimekirjale apellatsiooniastmes on kostja kulutused lepingulisele esindajale 6 732 eurot (lepingulise esindaja osutatud õigusabi 51 tunni eest tunnihinnaga 132 eurot). Kulud sisaldavad käibemaksu. Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. 2

(4)Kostja taotleb lisaks viivise väljamõistmist menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. 9. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, siis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 175 lg le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku § s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas advokaat, st õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

  1. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu
  2. veebruari
  3. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14 teine lõik). Kostja esindaja tasumäär on ca 132 eurot (käibemaksuga). Riigikohus on pidanud mõistlikuks esindajatasuks isegi 147,49 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu
  4. märtsi
  5. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15 p 14). Arvestades poolte esitatud dokumente ja menetluse käiku, leiab kohus, et kostja esindaja tunnitasu määr on põhjendatud. 11.

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kohtule 08.09.2016 menetlusdokumendis kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt arvestab kohus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab apellatsiooniastme menetluskulud välja koos käibemaksuga.

  1. Kostja menetluskulude nimekiri apellatsiooniastmes on kooskõlas tsiviilasja käiguga, kuid kohtu hinnangul ei ole kostja esindaja apellatsiooniastme õigusabi ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse iseärasusi arvestades kõigis positsioonides põhjendatud.
  2. Kohtu hinnang kostja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine: Nr Toiming ja ajakulu taotluses 1 2 Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta maakohtu otsusega tutvumine ja õiguslik analüüs apellatsioonkaebusega tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine 6 osaliselt põhjendatud ajakulu 3 8 osaliselt põhjendatud ajakulu 4 3 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 20 põhjendatud ajakulu 20 4 apellandi seisukohtadega tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine 3 osaliselt põhjendatud ajakulu 2 5 vastuse koostamine apellandi seisukohtadele 9 põhjendatud ajakulu 9 6 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine 5 põhjendatud ajakulu kohtuistungi 3 ettevalmistamiseks 1,5 tundi ning kohtuistungil osalemisel 1,5 tundi kokku 41 kokku 51
  3. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kostja avalduse apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramiseks õigusteenuse eest osaliselt, so 41 tunni ulatuses tunnihinnaga 132 eurot. Kostja on kandnud apellatsiooniastme õigusabikulusid kokku summas 6 732 eurot, kuid kohus peab põhjendatuks õigusteenuse kulu apellatsiooniastmes 5 412 euro ulatuses (41x132). 3

(4)15.

§ 138

lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

lg 1 p 1, p 5 ja 5¹ kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Eelnevalt on kohus leidnud, et kostja kulud õigusabile maakohtus on põhjendatud summas 16 280 eurot ning apellatsiooniastmes 5 412 euro ulatuses. Kokku on kostja põhjendatud õigusabikulude rahaline suurus maakohtus ja apellatsiooniastmes 21 692 eurot (16 280+5412).

  1. Eelneva põhjal määrab kohus kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 21 692 eurot. Harju Maakohus oma 29.03.2016 otsuses jättis rahuldamata kostja taotluse 7 645 euro saamiseks kostja maakohtu õigusabikulude osas (23 925-16 280). Käesoleva määrusega jätab kohus rahuldamata kostja taotluse 1 320 euro saamiseks kostja apellatsiooniastme õigusabikulude osas (6732-5412). Kokku jätab kohus rahuldamata kostja taotluse 8 965 euro saamiseks õigusabikulude osas (7645+1320).
  2. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esimeses kohtuastmes on 16 280 eurot, millest hagejal tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada 35% ehk 5 698 eurot ning teises kohtuastmes 5 412 eurot, millest hagejal tuleb kostjale vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada 35% ehk 1 894,20 eurot. Kokku jääb kostja esimese ja teise astme menetluskuludest hageja kanda 7 592,20 eurot (5698+1894,2). Kohus rahuldab ka kostja viivisenõude

§ 177

lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt (7 592,20 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 18.

§ 178

lg d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4). / allkirjastatud digitaalselt / Kaire Pullerits Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.