Obsah (9)

§ 40§ 96§ 98§ 131§ 136§ 120§122§ 1361§ 130

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-130 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toim

) § 10 lg 2 p 3 alusel OÜ Audacer (registrikood 11512559) maksustamisperioodidel detsember 2014 kuni mai 2015 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustuse sissenõudmine. Äriühingu maksuvõlg seisuga 19.01.2017 on kokku 28 474,88 eurot, millest põhivõlg moodustab 20 569 eurot ja intress 7 905,88 eurot. Maksuhaldur on edastanud OÜ-le Audacer maksuvõla tasumiseks 12.03.2015 korralduse nr 13-11/12155, 23.03.2015, korralduse nr 13-11/12348, 29.05.2015 korralduse nr 13-11/38259, 17.06.2015 korralduse nr 1311/40489 ja 29.06.2015 korralduse nr 13-11/

1. Kuna maksukohustusi ei tasutud eelnimetatud korraldustes sätestatud tähtaegade jooksul, algatas maksuhaldur maksuvõla sundtäitmise ja väljastas Swedbank AS-ile OÜ Audacer arvelduskonto arestimiseks ja kontolt raha ülekandmise kohta Maksuja Tolliameti arvelduskontole järgmised korraldused: 04.06.2015 korraldused nr 13-2.7/262981, nr 13-2.7/262993 ja nr 13-2.7/262992, 25.06.2015 korralduse nr 13-2.7/293329, 03.07.2015 korralduse nr 13-2.7/305917 ning 14.07.2015 korralduse nr 13-2.7/
2. Teistes krediidiasutustes äriühingul arvelduskonto puudub. Swedbank AS-i vastuste kohaselt oli OÜ Audacer konto jääk kuupäevadel 05.06.2015 ja 08.06.2015 4,59 eurot, kuupäeval 25.06.2015 0 eurot ning kuupäevadel 03.07.2015 ja 15.07.2015 -2,24 eurot. 2.
3. Alates maksuvõla tekkimisest on OÜ Audacer poolt deklareeritud maksude katteks toimunud laekumisi kokku summas 2173,60 eurot, ent tasumata on maksuvõlg summas 28 474,88 eurot. Maksuhalduri poolt sooritatud päringute alusel e-kinnistusraamatust, Ehitisregistrist ja Maanteeameti liiklusregistrist nähtuvalt ei kuulu OÜ-le Audacer kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu. Samuti puudub äriühingul maksuhaldurile teadaolevalt muu register- või vallasvara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda. Tulenevalt sellest ei ole maksuhaldur täitemenetluse algatamiseks pöördunud kohtutäituri poole. Maksuhaldur on teinud OÜ Audacer maksuvõlgade sissenõudmise eesmärgil võimalikud toimingud, kuid need on osutunud edutuks, sest äriühingul puudub vara ja rahalised vahendid, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga tasuda. 2.
4. Taotluse esitamisega kohtusse alustab MTA OÜ Audacer endise juhatuse liikme (oli juhatuse liige perioodil 23.01.2015-3.06.2015) I.L. suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 alusel.

Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla I.L. solidaarne vastutus koos OÜ-ga Audacer maksustamisperioodidel detsember 2014 kuni aprill 2015 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustuse 17 294,69 euro ning sellelt arvestatud intressi 520,82 euro eest. Tuginedes äriühingu pangakonto analüüsi tulemustele, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et I.L. tegevuse ja OÜ Audacer maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada äriühingu

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise eest solidaarselt OÜ-ga Audacer. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et I.L. on OÜ Audacer juhatuse liikmena rikkunud

§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamiseks tema suhtes

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1 tähenduses.

OÜ Audacer arvelduskonto väljavõtte kohaselt on perioodil 23.01.2015 kuni 03.06.2015 tehtud äriühingu arvelduskontolt järjepidevalt sularaha väljamakseid kokku summas 28 670 eurot. Antud perioodil kujunes ka äriühingu maksuvõlg ning I.L. oli äriühingu juhatuse liige. Lisaks on nimetatud perioodil tehtud dividendi väljamakseid I.L.le kokku summas 1700 eurot. Maksuhaldur peab vajalikuks märkida, et sularaha väljamaksed ja dividendid ületavad kogusummas OÜ Audacer maksuvõla suuruse. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingu arvelduskontolt väljavõetud raha ei kasutatud ettevõtluse tarbeks; kui I.L. oleks nimetatud raha kasutanud ettevõtluse tarbeks ning deklareeritud maksete tasumiseks, ei oleks äriühingul tekkinud ka maksuvõlga. Lisaks olukorras, kus äriühingul on maksuvõlad, kuid samal ajal tehakse dividendi väljamakseid, lahkutakse juhatuse liikme ametikohalt ja võõrandatakse äriühing maksuhalduri andmetel probleemsele isikule, on ilmne, et tegemist on teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega. 2.4.

§ 96

lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: OÜ-l Audacer on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud.

§ 98

lg 1 kohaselt on 2 maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata või kinnipidamata jätmise korral on maksusumma määramise tähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Käesoleval juhul ägab maksusumma aegumistähtaeg

1. a detsembrikuu KMD esitamise ja tasumise tähtpäevast, milleks oli 20.01.
2. Võttes aluseks kolmeaastast aegumistähtaega, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine
3. aasta jaanuaris. Võttes aluseks viieaastast aegumistähtaega, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine
4. a jaanuaris. Seega ei ole maksusumma määramise tähtaeg möödunud. 2.
5. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt oli I.L.
6. a keskmiseks kuusissetulekuks tulumaksuga maksustavate väljamaksete alusel 1421 eurot (bruto). Seejuures ei ole alates oktoobrist isikule töötasu väljamakseid deklareeritud. Lisaks nähtub rahvastikuregistri andmetest, et I.L.l on üks ülalpeetav. Seega ei saa maksuhalduri hinnangul olla kindel, et isikul on piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. I.L. käitumine, mis seisnes äriühingu pangakontolt raha väljavõtmises ja dividendide maksmises, jättes samal ajal maksukohustused täitmata, iseloomustab maksuhalduri hinnangul I.L. suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Lisaks nähtub, et I.L. astus OÜ Audacer juhatuse liikme ametikohalt tagasi kaks nädalat pärast aprillikuu käibedeklaratsiooni esitamist, misjärel sai uueks juhatuse liikmeks välisriigi kodanik, kelle näol on maksuhalduri andmetel tegemist probleemse isikuga. Pärast juhatuse liikme vahetust lõppes ka äriühingu majandustegevus, st alates juunikuust ei ole OÜ Audacer deklareerinud käivet ega töötasu väljamakseid. Maksuhalduri hinnangul eeltoodud tegevusmuster ilmestab seda, et I.L. on astunud samme äriühingu maksujõuetuks muutumiseks ja vastutusest vabanemiseks. Maksuhalduri arvates on tõenäoline, et sarnaselt võib I.L. suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse. Seetõttu ning arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, on haldustoiminguks loa andmine vajalik ja proportsionaalne. 2.
7. Kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt ei kuulu I.L.le kinnisasju ning Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu isikule ka sõidukeid ega väikelaevu. Samuti ei ole Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel I.L. nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot. Seega ei oma I.L. kinnisvara ega vallasvara. MTA hinnangul on põhjendatud I.L. pangakonto(de) arestimine. Maksuhaldur on seejuures seisukohal, et üksnes I.L. pangakonto(de) arestimine ei ole piisav, et tagada isikule võimaliku vastutusotsusega tasumisele kuuluvat vastutuskohustust, s.o kokku summas 17 815,51 eurot. Igati põhjendatud on seada arest ka I.L. võimalikele hoiustele kogusummas 17 815,51 eurot. Maksuhaldurile teadaolevalt on hoiukonto omanikul õigus taotleda krediidiasutuselt, kelle juures hoiukonto avatud on, rahaliste vahendite väljastamist kolmandate isikute kasuks. Seega ei ole välistatud, et juhul, kui I.L.l on lisaks pangakonto(de)le ka hoiukonto(d), milledel olevaid rahasid soovib isik kasutada, ei kanta automaatselt neid I.L. pangakontole. Maksuhaldurile ei ole teada, millistes krediidiasutustes on I.L.l avatud panga- ja/või hoiukontod. Maksuhalduril puudub alus seda küsida I.L.lt (lisaks ei ole tegemist tõendiga, mis omaks vastutusmenetluses asjaolude tuvastamisel tähendust). Seega palub maksuhaldur, et kohus annaks loa väljastada panga- ja hoiukontode arestid kõikides krediidiasutustes, kui täitmist tagava sooritusena. Täitetoimingu sooritamisel väljastatakse korraldus panga- ja hoiukonto arestimiseks kõikidesse Eesti krediidiasutustesse. Korraldustega kohustatakse krediidiasutust teatama panga- ja hoiukonto olemasolust või nende puudumisest ning nende jääk 3 arestimise hetkel. Nii on võimalik saada informatsiooni, mille alusel teha vastavad toimingud (nt panga- ja hoiukonto arestitava summa vähendus), et tagada maksuhalduri nõue.

§ 131

lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhaldurile teadaolevalt on I.L.l üks ülalpeetav. 2.7. Tulenevalt

§ 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur I.L.

vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§122

). Maksuhaldur hindab kooskõlas KTS § 34 lg 3 p-ga 4 ja § 35 lg 2 p-ga 7 käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 19 583,44 eurot (17 815,51 + 1204 + 1647,93). Kui I.L. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 17 815,51 eurot. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.
2. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 5.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130

lg 1 p 3).

§ 131

lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses. 6.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda 4 ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 7.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 8. Maksuhaldur on sisse nõudmas OÜ Audacer maksuvõlga (korraldused maksuvõla tasumiseks tl 1120 ja arvelduskonto arestimiseks tl 21-31), mis on tekkinud maksustamisperioodidel detsember 2014 kuni mai 2015 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustusest. Maksuhaldur on vastutusmenetluse algatanud halduskohtule esitatud loataotlusega (tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-st 3 algab haldusmenetlus esimese menetlustoiminguga). Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur leiab, et I.L. on OÜ Audacer juhatuse liikmena rikkunud

§-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

I.L. oli maksuvõla tekkimise ajal OÜ Audacer juhatuse liige. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on perioodil, mil kujunes maksuvõlg, tehtud sularaha väljamakseid kokku summas 28 670 eurot. Samuti on sel perioodil tehtud dividendi väljamakseid I.L.le kokku summas 1700 eurot, kusjuures sularaha väljamaksed ja dividendid ületavad kogusummas äriühingu maksuvõla suuruse. Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et arvelduskontolt välja võetud raha ei kasutatud ettevõtluse tarbeks, sest kui I.L. oleks kasutanud raha deklareeritud maksete tasumiseks, poleks tekkinud ka maksuvõlga. Lisaks viitab teadliku maksuvõla tekitamisele ja tasumata jätmisele ka dividendide väljamaksmine olukorras, kus äriühingul on maksuvõlad, samuti juhatuse liikme ametikohalt lahkumine ja äriühingu võõrandamine probleemsele isikule. Maksuvõla kujunemist näitab maksuhaldur maksukohustuslase kohta tehtud saldopäringu väljavõttes seisuga 19.01.2017 ning taotluse täpsustuse lisas 1 (tl 7-8). Intressi kujunemine on nähtav taotluse lisast 2 (tl 9-10). Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt maksukohustust tekitava vastutusotsuse tegemine. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu, sj on I.L. juhatuse liikmena tegutsedes jätnud maksed tasumata, kuigi võib mõista, et nende tasumine oli võimalik, kuid raha kasutati tahtlikult isiku kasuks nii, et äriühingul tekkis maksuvõlg. Seega on võimalik I.L. vastutus äriühingu maksuvõla eest. Täidetud on

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 9. Samuti on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et I.L. eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab I.L. varasem käitumine OÜ Audacer juhatuse liikmena (maksuvõla tekitamine, selle tasumisest hoidumine ning äriühingust raha väljaviimine) ehk selline tegevus näitabki ennekõike isiku enda suhtumist avalikõiguslike kohustuste täitmisesse; samas annab alust põhjendatud kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist. 5 10. Taotleja on selgitanud, et OÜ Audacer maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud – maksuhaldur alustas sissenõudmisega 12.03.2015 korraldusega nr 13-11/12155 (tl 11-12). Sissenõudmise käigus on ilmnenud, et äriühingul registervara puudub ning pangakontodel maksukohustuse katteks vahendeid ei ole. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 98

). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine

§ 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning OÜ Audacer õigusvõime ei ole lõppenud.

1. Kohus leiab, et valitud abinõu – I.L. panga- ja hoiukontode arestimine 17 815,51 euro ulatuses (sh tasumata jäetud maksukohustus summas 17 294,69 eurot ja sellelt arvestatud intress 520,82 eurot) - on põhjendatud. Maksuhaldur on tuvastanud, et I.L.l maksukohustust kattev registervara puudub. Maksuhalduri andmetel ei tehta I.L.le töötasu väljamakseid ühestki äriühingust (viimati oktoobris 2016). Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine ainus viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks.
2. Taotluses on märgitud, et tulenevalt

§ 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur I.L.

vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Asendustagatise esitamisel tuleks taotluse kohaselt arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122

). Maksuhaldur hindab asendustagatise väärtuseks kohtutäituri seaduse § 34 lg 3 p-i 4 ja § 35 lg 2 p-i 7 alusel 19 583,44 eurot (17 815,51 + 120 täitemenetluse alustamise tasu + 1647,93 kohtutäituri põhitasu) Kui I.L. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 17 815,51 eurot. 13. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue tuleks tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks. Arvestades I.L.le määratavat tulevast võimalikku maksukohustust, sundtäitmise kulude hinnangulist suurust, I.L.l registervara ja püsiva sissetuleku puudumist, on maksuhalduri taotlus selles märgitud ulatuses põhjendatud ja proportsionaalne /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik 6