Obsah (6)

§ 172§ 6§ 138§ 144§ 175§ 477

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Kohtujurist Kaia Hälvin 24. jaanuar 2017.a, Tallinn Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-15-11345 Kohtuasi Ta

§ 172

lg 1 jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud võlgniku XXXXOÜ kanda, kuivõrd võlgnik vaidlustas kohtutäituri kinnisasja arestimise aktis määratud hinna ning kohtutäituril tuli pöörduda kohtusse eksperdi määramiseks.

§ 6

kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. OÜ XXXX menetluskulud sisalduvad 09.12.2016 menetlusdokumendis, kus ta palub välja mõista 210 eurot (käibemaksuta), mis koosneb õigusabikuludest. Talle on õigusabi osutatud 1 h ulatuses (seisukoha koostamine menetluse peatamise taotlusele) tunnihinnaga 130 (km-

1. ta)eurot ja kohtuekspertiisi analüüsimise ja kohtule koostamise eest 0,8 h (100 eurot/h). Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 (p 25) leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja tunnitasumäär 100 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega, kuid 130 eurone tunnihind liiga kõrge ja seda tuleb vähendada 10 euro võrra. Vastava kulu kandmine OÜ XXXX poolt on tõendatud. Kohtu hinnangul on ajakulu seisukoha koostamine menetluse peatamise taotlusele (1
2. h)põhjendatud, kuid kohtuekspertiisi analüüsimise ja vastuse kohtule koostamise eest 0,8 h on põhjendamatu. Kohus vähendab seda kulu 0,25 h-ni. Seega mõistab kohus võlgnikult XXXXOÜ-lt OÜ XXXX kasuks välja menetluskulud 145 eurot ning kohus jätab rahuldamata OÜ XXXX taotluse 65 euro suuruse menetluskulu (õigusabikulu) väljamõistmiseks XXXXOÜ-lt. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 2