lg 1 menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist Harju Maakohtu poolt ja menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr. 216-
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kostja XXXX avaldas kohtule 11.10.2016 ekirjas, et tal ei tekkinud menetluskulusid ning tal pole hagist loobumise avaldusele vastuväiteid. Kohus leiab, et hagist loobumine XXXX osas tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus tema suhtes lõpetada.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus 2 heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus XXXX hagis XXXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks lõpetada. Hageja on taotlenud seoses hagist loobumisega riigilõivu summas 500 eurot tagastamist
Samuti on hageja taotlenud
lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel riigilõivu tagastamist summas 550 eurot seoses kompromissi sõlmimisega ja enam tasutud riigilõivuga. Hageja on tasunud 17.06.2016 menetluses riigilõivu 1050 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229. Hagihind antud juhul on 40 000 eurot. Seega kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasumisele riigilõiv summas 1000 eurot.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust 50 eurot rohkem. Kohus leiab, et riigilõiv enam tasutud osas, st 50 eurot, tuleb hagejale tagastada
lg 1 p 1 alusel.
lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi või hageja loobub hagist. Antud juhul soovib hageja kogu menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus on seisukohal, et
lg 2 mõttega ei ole kooskõlas riigilõivu tervikuna tagastamine ning ka antud juhul on põhjendatud hagejale tagastada kokku üksnes pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohus tagastab hagejale
lg 2 p 1 ja p 2 alusel 500 eurot tasutud riigilõivust.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.