Obsah (5)

§ 177§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohu Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Laura Oha Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-4151 Tsiviilasi Kor

) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt

§ 177

lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 7.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 2 275 eurot (ilma käibemaksuta). Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on kostja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud.
2. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 26.04.2016 nõupidamiseks kliendiga 30 minutit, 28.04.2016 tutvumiseks hagiavalduse ja selle lisadega 1 tund, 28.04.2016 tutvumiseks kohtumäärusega 15 minutit, 02.05.2016 nõupidamiseks kliendiga 15 minutit, 03.05.2016 hagi vastuse projekti koostamiseks 3 tundi ja 30 minutit, 04.05.2016 hagi vastuse projekti redigeerimiseks 1 tund ja 30 minutit, 06.05.2016 hagi vastus lisade komplekteerimiseks ja kohtule edastamiseks 30 minutit, 23.05.2016 hageja 19.05.2016 vastuse analüüsimiseks 30 minutit, 01.06.2016 seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks 3 tundi, 09.06.2016 hageja 08.06.2016 täpsustuste ja tõendite analüüsimiseks 30 minutit, 15.06.2016 seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks 2 tundi, 20.06.2016 17.06.2016 kohtumäärusega tutvumiseks 30 minutit, 08.07.2016 hageja 07.07.2016 määruskaebusega tutvumiseks 30 minutit ning 15.07.2016 seisukoha koostamiseks määruskaebusele ja kohtule esitamiseks 3 tundi.
3. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja 15.03.2016 esitanud hagiavalduse (tlk 2-6), 06.04.2016 täiendatud hagiavalduse (tlk 19-20) ning 14.04.2016 hagi täienduse (tlk 34-35). Kohus on 20.04.2016 määrusega hagi menetlusse võtnud (tlk 40-41). Kostja on 06.05.2016 2 esitanud hagi vastuse (tlk 44-48), millele on lisatud 4 lisa (tlk 50-53). 19.05.2016 esitas hageja enda seisukoha (tlk 58-64), millele kostja esitas 01.06.2016 seisukoha (tlk 67-71). 08.06.2016 esitas hageja täpsustused ja tõendid (tlk 77-87), millele kostja esitas 15.06.2016 seisukoha (tlk 88-91). 17.06.2016 määrusega jättis kohus hagi läbi vaatamata (tlk 94-95). 07.07.2016 esitas hageja määruskaebuse (tlk 101-104), millele kostja esitas 15.07.2016 vastuse (tlk 108-112).
4. Kohus leiab, et eelnimetatud kostja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Samuti kohus peab põhjendatuks kliendiga suhtlemist, kuna esindajal tuleb kohtumenetluses järgida esindatava seisukohti. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja poolt 28.04.2016 kohtumäärusega tutvumine on põhjendatud 5 minuti ulatuses, 06.05.2016 hagi vastuse lisade komplekteerimine ja kohtule edastamine 5 minuti ulatuses ja 17.06.2016 kohtumäärusega tutvumine 10 minuti ulatuses. Kohus selgitab, et kohtumäärustega tutvumine ei ole põhjendatud kostja esindaja poolt märgitud ajalise kulu ulatuses, kuna tegemist ei olnud õiguslikult keeruliste ning mahukate määrustega. 06.05.2016 toimingu osas märgib kohus, et esitatud lisad ei olnud mahukad ning kohtule nende edastamine ei ole olulist ajalist kulu nõudev toiming. Muid kostja esindaja tehtud toiminguid peab kohus kostja esindaja poolt märgitud ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks eelnimetatud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 16 tunni ja 35 minuti ulatuses.
5. Kostja esindaja ei nõua menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, seega tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 130 eurot on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Kohus märgib, et ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-115-14 tavapäraseks tunnitasuks lugenud 147 eurot 49 senti (käibemaksuga) võrreldes varasema praktikaga, kus kohus pidas keskmiseks tasuks 120 eurot. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht on 16 tundi ja 35 minutit ja töötunni hind 130 eurot, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta 2 155,83 eurot.
6. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 2 155,83 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust. Kohus jätab kostja menetluskulude avalduse rahuldamata 119,17 euro ulatuses. Kohus märgib, et arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14). 14.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 3 15.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. 16.

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et

§ 178lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 4