← Eesti

2-15-14222/26

Obsah (4)§ 268§ 1028§ 267§ 270

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2016. a, Tallinn, kohtu kants

) § 268 lg 1 alusel;

(2)vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks kostja nõusoleku andmiseks kohustamine tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel. Kui nõude osa
(1)pole edukas, siis puudub alus kostja kohustamiseks anda nõusolek kinnistusraamatu kannete parandamiseks. 7.

§ 268

lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda sama seaduse § 267 p-des 1–3 ettenähtud juhtudel. Kinkelepingust taganemise puhul tuleb tagastada lepingu järgi üleantu

§ 1028

lg 1 järgi, arvestades

§-des 1028–1036 sätestatut. Kuna kinge on tasuta leping, siis on sellest taganemise põhiliseks tagajärjeks kingisaaja kohustus lepingu järgi saadu välja anda. Praegusel juhul on kostja saanud hagejalt kinkelepinguga vaidlusaluste kinnistute omandi. Seega on hagejal juhul, kui kinkelepingust taganemine kehtib, võlaõiguslik nõue kostja vastu, et viimane kannaks hagejale tagasi omandi kinnistutele (vt Riigikohtu 1. detsembri 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p 17). 8. Hageja nõuete rahuldamine formaalsed eeldused on taganemisavalduse tegemine ja selle kostjale kättetoimetamine. Vaidlustamata asjaoludel on need eeldused täidetud. 9. Hageja tugineb

§ 267

p-le 1, mille järgi võib kingitud eseme koosmõjus

§ 268

lg-ga 1 tagasi nõuda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust (järgnevas p-d 10–17). Lisaks väidab hageja, et taganemise alus tuleneb ka

§ 267

p-st 3, sest kostja jättis täitmata kinkega seotud tingimuse, täpsemalt poolte kokkuleppe selle kohta, et hageja võib jätkuvalt kasutada XXXX talu aeda ja seal viibida (järgnevas p 18). 4

(7)2-15-14222 10.

§ 270

lg 1 esimese lause kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Hageja avaldas kinkelepingust taganemise tahet

  1. juulil 2015, seega tuli tal oma nõude edukuseks esile tuua ja vaidluse korral tõendada kostja käitumine, millest nähtub jäme tänamatus hageja või tema lähedaste vastu ja millest hageja sai teada või pidi teada saama alates
  2. juulist
  3. Hageja väidab, et eespool p 1 teise lõigu kolmandas taandes loetletud toimingud ja sündmused (a) – (j) jäävad nimetatud ajavahemikku. Hageja tugineb sellele, et kirjeldatud viisil käitudes ilmutas kostja jämedat tänamatust hageja suhtes. Kostja esitas algselt aegumise vastuväite lähtudes sellest, et

§ 270lg 1 sätestab aegumistähtaja.

Menetluses kostja täpsustas oma vastuväidet ja palus jätta hagi rahuldamata põhjusel, et see on esitatud pärast õigust lõpetava tähtaja möödumist. Ka kohtu hinnangul näeb viidatud norm ette õigust lõpetava tähtaja. Seega tuleb kontrollida, kas hagi alusena märgitud sündmused (a) – (j) vastavad

§ 270

lg-st 1 tulenevale ajalisele kriteeriumile.

§ 270lg-s 1 märgitud tähtaeg kulgeb iga taganemise alusel puhul iseseisvalt.

Kõnealuse normi mõju on sisuliselt selline, et hageja ei saa kinkest taganemisel edukalt tugineda alustele, mis ilmnesid enam kui aasta enne taganemisavalduse tegemist. Samas ei oma konkreetsele elusündmusele või kostja teole tuginemisel otsest tähtsust see, kas poolte suhted olid juba enne halvad või halvenesid alles hagi alusena ette heidetava käitumise tulemusel. Kohus peab võimalikuks, et jäme tänamatus

§ 267

p 1 tähenduses võib avalduda ka selliste isikute suhetes, kes juba varem ei saa omavahel väga hästi läbi või kelle vahel on ennegi olnud sarnaseid konflikte. Kostja nõustus, et sedavõrd, kui konkreetselt sündmustena (

  1. a)– (
  2. j)kirjeldatu üldse aset leidis, toimus see hagiavalduses märgitud aegadel ehk ühe aasta jooksul enne taganemisavalduse koostamist. Neil kaalutlustel leiab kohus, et hageja saab ajalisest aspektist hinnatuna tugineda kõigile alustena (
  3. a)– (
  4. j)esile toodud sündmustele ja elujuhtumitele. 11. Riigikohtu senises praktikas on

§ 267

ja 270 sisustatud kui kinkijale teatava järelemõtlemisaja andmist, mis võimaldab hinnata lepinguga soovitud eesmärkide täitumist ja millele vastab kingisaaja nn prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on „kingi vääriline”. Ka sel juhul, kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. „Jäme tänamatus” kui hinnanguline kategooria peab

§ 267

p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26–27). Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06, p 12, samuti kokkuvõtvalt
  3. aprilli
  4. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-11, p 15). Lähtudes neist kriteeriumitest hindab kohus järgnevalt, kas ja millised hageja märgitud ning tõendamist leidnud kostja teod kujutavad endast jämedat tänamatust hageja vastu.
  5. Esmalt tuleb sedastada, et jämeda tänamatusena ei saa hinnata keeldumist telefonikõnedest või hageja külaskäikudest (alused (a) ja (c)), samuti ei ole selleks talus viimise keelamine, seda ka juhul, kui keelamine avaldatakse kolmanda isiku juuresolekul (alused (b) ja (d)). Kirjeldatud käitumine ei ole objektiivselt hukkamõistetav. Kinkelepingu teksti järgi ei olnud selle eesmärgiks poolte suhete parandamine ega tagamine, samuti ei nähtu lepingudokumendist eesmärk, et hageja pidanuks saama kostjat külastada või talle helistada. 5

(7)2-15-14222 13. Kohus nõustub hagejaga, et jämedaks tänamatuseks saaks pidada äärmiselt ebaviisakate väljendite kasutamist ja füüsilist vägivalda (alus (e)). Nende puhul oleks täidetud nii objektiivse hukkamõistetavuse kui ka kinkija subjektiivse negatiivse hinnangu kriteerium. Siiski ei tuvasta kohus tõendite põhjal, et kostja oleks nimetatud teod toime pannud. Hageja vande alla antud seletusest (tl 140–144) tuvastab kohus, et hageja on kostja öeldut vähemalt kuulnud ja sellest aru saanud järgmiselt: „kui sa aru ei saa, siis palu juristi selgitust”, „kas tulid vaatama, kas olen surnud”, „sa oled ikka debiilik või, mine siit ära, see on meie kodu ja meie maa”. Ka kostja seletuse järgi (ibid) olid poolte ütlused teravad, aga pooled on erimeelsed, kelle käitumise tõttu see igal konkreetsel juhul nii kujunes. Videosalvestisest (Video 1 – 05
(1).07.2015.mp4, Video 2 – 05
(1).07.2015.mp4, e-toimikus hageja 28. märtsi 2016 dokumendi nr 17 lisad) kuuldub, et kostja küsib hagejalt: „miks sa siin oled” ja „miks sa meie koju hiilid vaikselt”. Kuigi kirjeldatud ütluste ja küsimuste väljenduslaad ei ole viisakas, siis ei ilmne selles äärmine ebaviisakus, mida võiks hinnata jämeda tänamatusena. Tõendamist ei leidnud hageja väide kostja vägivaldse käitumise kohta. Kostja võttis omaks üksnes selle, et ta on ühel korral juhtinud hageja kättpidi toast välja, mida ei saa hinnata vägivallana. Poolte vastuoluliste seletuse korral ei ole selles osas hageja vande alla antud seletus piisav vaidlusaluse asjaolu tõendamiseks. 14. Kaebused ja teated politseile ja meditsiiniasutusele (alused (
  1. f)ja (
  2. j)ning osaliselt ka alus (h)) võiksid osutuda jämedaks tänamatuseks eelkõige juhul, kui neis esitatakse ilmselgelt halvustavaid ja ebaõigeid väiteid või need esitatakse alusetult eesmärgiga põhjustada kaebustes viidatud isikule ebameeldivusi. Hageja viidatud kaebustest ega avaldustest selliseid jooni ei nähtu. Samuti ei tuvasta kohus hagejale adresseeritud pöördumiste põhjal, et kaebuste või avalduste lahendamine oleks põhjustanud hagejale olulisi ebameeldivusi. Neil kaalutlustel ei ole avaldused sel viisil objektiivselt hukkamõistetavad kui jäme tänamatus. Kohus ei hinda jämeda tänamatusena ka kostja 26. mai 2015 kirja (alus (g)), sest sellest nähtub pigem soov korrastada poolte suhteid ja pakkuda hagejale võimalust talus viibimiseks, kui on tagatud kostja eraelu puutumatus. Sellist soovi ei saa kostjale otseselt ette heita. 15. Isiku filmimine ja temast tehtud videosalvestise avaldamine sotsiaalmeedias (sh keskkonnas youtube.com, alus (h)) on hinnatavad jämeda tänamatusena eelkõige kahe eelduse korral: esiteks peaks filmimine ja avaldamine olema vastuolus isiku tahtega, teiseks aga põhjustama kas salvestamise viisi või salvestatud sisu poolest isikule teatavaid negatiivseid tagajärgi (nt mõjutama kolmandate isikute hinnangut või avaldama eraelulisi andmeid). Kohus ei tuvasta, et need tingimused oleks 5. juuli 2015 salvestiste puhul täidetud. Salvestistest ei nähtu, et hageja oleks filmimisele vastu vaielnud, samuti ei tugine hageja sellele, et tema avaldused või kujutis oleks teda mingil viisil kahjustavad. 16. Kohus nõustub hagejaga, et hageja kirjeldatud kostja reageerimine 8. juuli 2015 sündmustele (alus (i)) on hinnatav tänamatusena. Lähedase sugulase raviks vajalike ravimine apteegist toomine paari päeva jooksul, kui selleks ei ole otsest takistust, kuulub mõistliku perekondliku hoolitsuse hulka. Sellest keelduja käitub teise pereliikme suhtes tänamatult ja sellist käitumist saab isikule objektiivselt ette heita. Hageja on põhjendanud ja vande all antud ütlustega ka usutavaks muutnud, et poja keeldumine ravimite toomisest mõjus talla subjektiivselt halvasti. Kostja küll eitas sündmuste sellist kulgu, aga ei selgitanud oma vande alla antud seletuses, et kõnealune vahejuhtum oleks lahenenud kuidagi teisiti – eelkõige, et ta oleks haigestunud emale kohast abi pakkunud. Siiski ei anna eelmises lõigus märgitu alust hagi rahuldada. Nimelt eeldab

§ 267p 1 kvalifitseeritud ehk jämedat tänamatust.

Pelgalt perekondliku kohustuse täitmata jätmine ei ole hinnatav jämeda tänamatusena selle sätte tähenduses, vaid üksnes tänamatusena. 6

(7)2-15-14222
  1. Kokkuvõtvalt sedastab kohus p-de 12–16 põhjal, et tõendamist ei leidnud kostja selline käitumine perioodil
  2. juulist 2014 kuni
  3. juulini 2015, mida saaks hinnata jämeda tänamatusena

§ 267p 1 tähenduses.

18. Teise võimalusena tugineb hageja

§ 267

p 3 alusel sellele, et kostja jättis täitmata kinkega seotud tingimuse täpsemalt poolte kokkuleppe selle kohta, et hageja võib jätkuvalt kasutada XXXX talu aeda ja seal viibida. Kohus ei tuvasta, et pooled oleksid sellises tingimuses kokku leppinud. Kinkelepingut sisaldava lepingudokumendi p 7.1 kohaselt on notar hagejale selgitanud võimalust seada kinkelepingu esemele isiklik kasutusõigus. Leping ei sisalda aga kokkulepet isikliku kasutusõiguse ega muu sarnase tingimuse osas. 19. Kuna kohus ei tuvasta, et kostjal oleks kohustus tagastada kingiks saadud vaidlusalused kinnistud hagejale (nõude osa

(1)), siis puudub kostjal ka kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks (nõude osa
(2)). Hagi jääb tervikuna rahuldamata.
  1. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni lahendamata taotlused ja rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagas kohus hageja taotlusel hagi
  2. oktoobri
  3. aasta määrusega. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb tagamine TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada ja hageja kasuks seatud eelmärked kustutada. Pooled vaidlesid kohtuistungil menetluslikus küsimuses, kas kostja
  4. septembri 2016 seisukohale lisatud dokumenti tuleks käsitleda dokumentaalse tõendina. Kohus hindas poolte väiteid varem esitatud tõendite põhjal. Eelviidatud dokument kajastab sisuliselt üksnes vahepealse lepitusmenetluse käiku ja seda ei ole vaja hinnata dokumentaalse tõendina. Lahendamata on veel hageja
  5. oktoobri 2016 taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Protokoll kajastab õigesti ja piisavalt istungi käiku ja sellel tehtud avaldusi, st vastab TsMS § 50 lg 1 tingimustele. Hageja taotletud parandused on täpsustavat laadi ega muuda hageja seletuse sisu.
  6. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul erandlikud asjaolud, mis võimaldavad kalduda kõrvale TsMS § 162 lg 1 järgsest kulude jaotamise üldreeglist. Hageja on üle 65 aasta vana, st eakas inimene. Vaidlusaluste kinnistute kostjale kinkimisega loobus hageja niigi juba kostja oma väärtuslikest varaesemetest, lisaks on hageja aidanud tasuda kostja õppelaenu. Hageja tõi esile, et ta selg on kahjustatud ja tal ei tarvitse olla võimalik edaspidi saada töist sissetulekut, st ta ei tarvitse olla võimeline oma töö ja tegevusega teenima raha kostja menetluskulude hüvitamiseks. Kostja on hageja poeg, kellel on perekonnaseaduse § 96 järgi niigi kohustus hoolitseda hageja toimetuleku eest. Neil asjaoludel oleks kulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane, st need on piisavalt erandlikud TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 ja otsustatud menetluskulude jaotusest määrab kohus kindlaks, et pooltel ei tule teineteisele maakohtus kantud menetluskulusid hüvitada. Seetõttu ei ole vaja käsitleda poolte menetluskulude nimekirju ega lahendada nendega seonduvaid taotlusi ja vastuväiteid. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.