Obsah (5)

§ 162§ 174§ 138§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-7767 Tsiviilasi XXXXh

) § 329 lg-st 1, et pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Antud juhul ei toonud kostjad välja ühtegi põhjendust, miks neil ei olnud võimalik tasuta kasutamise lepinguga seotud vastuväiteid varasemalt esitada, mistõttu kohus jätab kostjate poolt 15.12.2015 istungil välja toodud avalduse tähelepanuta. Kohus selgitab, et vastasel korral oleks hagejalt võetud võimalus esitada kostjate väitele vastuväiteid ning neid ümber lükata. Täiendavalt peab kohus tarvilikuks märkida, et ka juhul, kui kohus arvestaks kostjate väidet, et hageja ja kostjate vahel oli tasuta kasutamise leping, siis kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kõnealune leping kehtiks ka käesoleva menetluse ajal. Nähtuvalt käesolevas asjas esitatud hagist on ilmne, et hageja ei soovi, et kostjad hagejale kuuluvat korteriomandit tasuta valdaksid.

1. Kostjad on esitanud vastuväite, et esitatud hagi ei ole võimalik rahuldada, kuna kinnistusraamatu dokumentide järgi ei ole võimalik kindlaks teha, kus asub XXXX hoones hagejale kuuluv korter
2. Kohus kostjate vastuväitega ei nõustu. XXXX hoone on korteriomanditeks jagatud 25.02.2012 lepinguga (kd I lk 145-200, kd II lk 1-6). Lepingu punkti 5.3 kohaselt on muuhulgas tekkinud korteriomand nr 29, mille omanikuks on saanud OÜ XXXX(kd I lk 180), kes on kinnistu hiljem võõrandanud hagejale. Samuti on lepingule lisatud plaanid, mis on ka kinnistusosakonnas kinnitatud. Plaanidel on muuhulgas ära näidatud, kus asub korter nr 29 (kd II lk 80). Seega on põhjendamatu kostjate väide, et kinnistusraamatu dokumentide alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kus asub XXXX hoones korter nr
4. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja hageja kasuks tuleb kostjate ebaseaduslikust valdusest välja mõista Tallinnas XXXX asuv korteriomand ning kostjaid tuleb kohustada eluruumi valduse hagejale üle andmiseks. Juhul, kui kostjad korteriomandi vabatahtlikust üleandmisest keelduvad, tuleb kostjad koos neile kuuluvate esemetega korterist välja tõsta.
5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 132 lg-st 1 on hagihind 3500 eurot. 4 Menetluskulud 21.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb tsiviilasja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel jätta võrdsetes osades kostjate kanda.

22.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 23.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Hageja on kohtumenetluses tasunud riigilõivu haginõudelt 300 eurot (kd I lk 10). Kohus leiab, et riigilõivu tasumine 300 euro ulatuses on tõendamist leidnud ja see kuulub kostjatelt väljamõistmisele.
2. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on hageja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud hagejale õigusabi kokku 14,5 tundi, samuti on hageja esindajal kulunud eraldiseisvalt aega hagiavalduse ettevalmistamiseks. Kohus peab hageja esindaja nimetatud menetlustoiminguid ja nende ajalist mahtu põhjendatuks. Hageja esindaja on vastavad toimingud menetluses teinud, s.o esitanud kohtule asjakohaseid tõendeid ja sisulist analüüsi sisaldavaid menetlusdokumente. Samuti ei ole kostjad esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid.
3. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja esindaja töötunnid on kokku põhjendatud 14,5 tunni ulatuses. Hageja ei ole nõudnud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, seega mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja töötunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja on advokaat ja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 14,5 tundi ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 120 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta 1740 eurot. Sellele lisanduvad hageja esindaja kulud seoses hagiavalduse ettevalmistamisega, mida hageja esindaja teostas kokkuleppehinnaga 288,75 eurot. Kokku on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 2028,75 eurot.
4. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud 2328,75 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 2028,75 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivust 300 eurot.
5. Hageja taotleb menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist.

§ 177

lg 4 alusel tuleb kostjate menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kristi Rickberg 5 /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6