KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 31 lg-st 5 tulenevat piirangut. 2. Ravimiamet kohustas 03.12.2015 ettekirjutusega nr JUR-4.2/15/29 Terve Pere Apteek OÜd tegutsemiskohas Apotheka Viru Keskuse Apteek eemaldama müügist kogu dekoratiivkosmeetika (s.h juuksevärvid) hiljemalt ettekirjutuse kättesaamisele järgneval päeval. Ettekirjutuse kohaselt tuvastas Ravimiamet 19.11.2015 läbi viidud inspektsiooni käigus, et apteegis on müügil dekoratiivkosmeetika, nagu puudrid, põsepunad, huulepulgad ja läiked, lauvärvid, kosmeetilised pliiatsid ja ka mõned juuksevärvid (inspekteerimisakt nr IN212/15/196), millega Terve Pere Apteek OÜ rikkus

§ 31lg-st 5 tulenevat piirangut.

1. Terve Pere Apteek OÜ esitas 02.12.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Ravimiameti 03.11.
2. a ettekirjutus nr JUR-4.2/15/
3. Kaebuse põhjendused: Ettekirjutus ei ole selge ega üheselt mõistetav. Jääb arusaamatuks, mida mõtleb Ravimiamet dekoratiivkosmeetika all. Mõistet „kosmeetikatoode“ tuleb defineerida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 30.11.
4. a määruse nr 1223/2009 art 2 lg 1 p a järgi. Ettekirjutusest ei nähtu, milles seisneb ravimite müügi või valmistamise takistamine, mis oleks

§ 31lg 5 kohaselt piiranguks toodete müümisel.

Ettekirjutuses ei ole näidatud seost faktiliste asjaolude ja

§ 31lg 5 vahel.

Ravimiamet on rikkunud uurimiskohustust, kuna pole välja selgitanud vaidlusaluste kosmeetikatoodete omadusi. Rikutud on menetluse avalikkuse põhimõtet, kuna inspekteerimisakt nr IN-2-12/15/180 on kaebajale edastatud alles pärast ettekirjutuse tegemist. Kuna ettekirjutuse täitmiseks oli aega 1 ööpäev ja kaebajale saadetud märgukirjas ei olnud tähtaega antud märgukirjale vastamiseks, siis on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-st 1 tulenevalt ärakuulamise põhimõtet ja hea halduse tava.

§ 31lg 5 ega muu õigusakt ei välista kosmeetikatoodete müüki apteekides.

Ravimiameti tõlgendus ei vasta Euroopa riikide tõlgendusele ja praktikale. Kosmeetikatoodete müük apteegis ei riiva kellegi õigusi.

1. Terve Pere Apteek OÜ esitas 18.12.2015 taotluse kaebuse muutmiseks, milles ta palus täiendavalt tühistada Ravimiameti 03.12.
2. a ettekirjutus nr JUR-4.2/15/29 ning kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada Ravimiameti 03.11.
3. a ja 03.12.
4. a ettekirjutuste kehtivus. Kaebaja põhjendused: Rikutud on määratletuse põhimõtet ja ettekirjutus on põhjendamata. Ravimiamet on rikkunud uurimispõhimõtet (HMS § 6), kuna ei ole välja selgitanud vaidlusaluste kosmeetikatoodete omadusi, vaid on piirdunud nende nimetamisega „dekoratiivkosmeetikaks“. Ravimiamet ei ole pööranud tähelepanu, kas minimaalse suurusega BioNike toodete stend takistab ravimite müüki või valmistamist, nagu sätestab piiranguna

§ 31lg 5.

Ravimiamet on rikkunud ka HMS § 40 lg-st 1 tulenevalt ärakuulamise põhimõtet ja hea halduse tava, kuna ootamata ära kaebaja seisukohti tegi talle juba 03.12.2015 ettekirjutuse. Ettekirjutus piirab kaebaja ettevõtlusvabadust (PS § 31).

1. Terve Pere Apteek OÜ esitas 09.06.2016 täiendava seisukoha, milles ta leidis, et kaebuse läbivaatamata jätmise aluseid ei esine ning kaebusega on võimalik saavutada selle eesmärk tühistada ettekirjutused, millega keelatakse kaebajal õigusvastaselt teostada ettevõtlusvabadust.
2. Tartu Halduskohus jättis 22.12.
3. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
4. Tartu Halduskohus jättis 30.06.
5. a otsusega rahuldamata Ravimiameti taotluse jätta 2 Terve Pere Apteek OÜ kaebus läbi vaatamata ning jättis Terve Pere Apteek OÜ kaebuse täielikult rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Dekoratiivkosmeetika müük apteegis ei ole seaduslik ega täida apteegiteenuse osutamise eesmärki. Apteegi müügisaalis kosmeetikastendil olnud tooted on kosmeetikatooted ning neil ei ole midagi ühist meditsiini- ja hügieeniotstarbeliste toodetega, samuti ei ole nimetatud tooted toidulisandid ega loodustooted, mis tähendab, et

-i järgi ei ole dekoratiivkosmeetika müük apteegis lubatud. Sotsiaalministri 23.02.2007. a määruse nr 21 „Nõuded kosmeetikatoodetele ja nende käitlemisele“ lisas 1 on loetletud kosmeetikatoodete põhirühmad. Kuna dekoratiivkosmeetika tooted ei ole meditsiini- ega hügieeniotstarbega tooted ja nende müügikoht ei ole apteegis, siis puudus vastustajal vajadus analüüsida, kuidas need takistavad ravimite müüki või valmistamist apteegis või miks on nende müük apteegis keelatud. Ettekirjutustes välja toodud kosmeetikavahendid ei ole tooted apteekides müümiseks. Seega rikkus kaebaja

§ 31lg-t 5.

Vastustaja 12.10.2015. a märgukirjas nr IN-2-1/2896 juhiti tähelepanu, et dekoratiivkosmeetika müümine on vastuolus

§ 31lgga 5.

Seega sai kaebaja teada, et Ravimiamet ei aktsepteeri dekoratiivkosmeetika müüki apteekides. Käesoleval juhul ei rakendu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 6, kus on sätestatud märgukirjale vastamise tähtaeg. Samas oleks saanud kaebaja oma arvamuse Ravimiametile esitada, mida ta aga ei teinud ei enne 03.11.

1. a ettekirjutuse tegemist ega ka pärast. Kaebaja suhtes ei ole rikutud HMS § 40 lgs 1 sätestatud ärakuulamise põhimõtet. 2) Ettekirjutus tuli täita selle kättesaamisele järgnevast päevast. Ettekirjutuse täitmise aeg võis olla kohene ja kiire, kuid mitte võimatu. Vastustaja poolt esitatud fotolt nähtuvalt on kosmeetikavahendid ühel stendil, mille eemaldamine müügisaalist ei saa olla aeganõudev ega raske. Mõlema ettekirjutuse juurde kuulus inspekteerimisakt, kus on lahti kirjutatud üksikasjalikult kogu inspekteerimise käik ja tulemus. Kuna ka mõlemas ettekirjutuses on viidatud inspekteerimisaktile, on see ettekirjutuse lahutamatu osa ning need on omavahel koostoimes, mistõttu ei pidanud ettekirjutustes inspekteerimisaktis kirjeldatut dubleerima. Kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud menetluse avalikkuse põhimõtet (HMS § 7), ei ole põhjendatud. Kuna ettekirjutused on põhjendatud ning isegi kui esineb haldusaktides mõningate menetlus- või vorminõuete rikkumist, ei ole see saanud viia vastustajat valele otsustusele. Ettekirjutused koos inspekteerimisaktiga on piisavalt motiveeritud, arusaadavad, selged ja üheselt mõistetavad, seega vastavad HMS § 55 lg 1, § 56 lg 2 ja § 54 nõuetele. Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Kaebaja viidatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1223/2009, mis puudutab kosmeetikatoote definitsiooni, ei ole asjakohane, kuna selles ei ole kirjet apteegis lubatava müüdava kauba kohta. 3) Ravimiamet ei ole rikkunud kaebaja suhtes uurimispõhimõtet ega hea halduse tava põhimõtet. Juba 12.10.
2. a märgukirjas on vastustaja tähelepanu juhtinud sellele, et dekoratiivkosmeetika müük apteegis ei ole kooskõlas

§ 31lg-ga 5.

Vastutaja on piisava tähelepanuga viinud läbi menetlused, olles välja selgitanud kõik olulised asjaolud. Isegi kui Ravimiamet on asja menetlemisel rikkunud uurimispõhimõtet, ei saanud see viia valele otsusele, kuna müügil olevad puudrid, põsepunad, huuleläiked ja -pulgad, lauvärvid, kosmeetilised pliiatsid ja juuksevärvid ei oma meditsiini- või hügieeniotstarvet. Kaebaja väide, et vaidlusaluste kosmeetikatoodete müük apteegis ei riiva kellegi õigusi, on iseenesest õige, kuid Ravimiamet on lähtunud

-ist, kuna Ravimiametil on õigus ravimite käitlemisnõuete rikkumise korral panna ravimite käitlejale ettekirjutusega ravimite käitlemisnõuete rikkumise kõrvaldamise kohustus. Piiratud ei ole ettevõtlustegevust, vaid on tehtud kohustuseks eemaldada apteegi müügisaalist dekoratiivkosmeetika. Ettekirjutusega ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna Ravimiamet on tuvastanud ravimite käitlemisnõuete rikkumise ja pannud ravimite käitlejale käitlemisnõuete rikkumise kõrvaldamise kohustuse, mitte ei ole piiranud ettevõtlust. Menetlusnormide eiramist kaebaja suhtes ei ole täheldatud. 3 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 8. Terve Pere Apteek OÜ esitas 27.07.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.06.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus ei ole selgitanud, mida ta peab

§ 31lg-s 5 nimetatud meditsiini- ja hügieeniotstarbelisteks toodeteks.

Kohus on jätnud analüüsimata ettekirjutusega keelatud toodete olemuse ja seosed

§ 31lg-ga 5. Ettekirjutustes keelatud Bio

Nike tooted on kosmeetikatoodeteks, mis on samaaegselt ka meditsiini- ja hügieeniotstarbelised tooted

§ 31lg 5 mõttes, kuid kohus ei ole seda kaebaja põhiväidet analüüsinud.

Seetõttu on kohus jõudnud valele järeldusele, et ettekirjutustes etteheidetavate BioNike toodete müük peaks olema apteekides keelatud. Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (RKPJKo 28.04.2000, nr 3-4-1-6-00). Seega riivavad ettekirjutused kaebaja ettevõtlusvabadust. 2) Arusaamatuks jääb kohtu viide sotsiaalministri 23.02.

1. a määrusele nr 21, kuna see on kehtetu alates
2. a lõpust ja kohus ei ole seostanud määrust oma põhjendustega. Küll kinnitab viidatud määrus, et osad kosmeetikatooted saavad olla samaaegselt ka meditsiini- ja hügieeniotstarbelisteks toodeteks, mille müük apteekides on

§ 31

lg 5 kohaselt lubatud.

§ 31

lg 5 eesmärk on tagada apteekide töö nii, et apteegikülastajatele oleks hõlpsalt kättesaadavad apteegis müüdavad ravimid ja muud tooted, ilma et apteegi olemusega mitteseotud kaubad takistaksid apteegikülastajate mugavat võimalust jõuda enda jaoks vajalike ravimite ja apteegikaupadeni. BioNike apteegikosmeetikastend sellist takistust apteegikülastajatele ei loo ning sellega on nõustunud ka kohus. 3) Kohus on ebaõigesti leidnud, et ettekirjutuste formaalne õigusvastasus ei saanud mõjutada asja otsustamist. Ettekirjutustes ega inspekteerimisaktides ei ole välja toodud keelatud BioNike toodete olemust ega nende seoseid

§ 31lg-ga 5, mis on põhjendamiskohustuse rikkumine.

Riigikohtu praktikale tuginedes tuleks ettekirjutused põhjenduste puudumise tõttu tühistada, arvestades, et kohtumenetluse käigus põhjenduste puudumist asendada ei saa (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-57-0, p 18). Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, arvestades, et ei ole välja selgitanud Ravimiameti inspekteerimisaktide sisu. 4) Ravimiamet pidanuks andma kaebajale 30 päeva märgukirjale vastamiseks. Ei nõustu kohtu väitega, et kaebajale pidanuks piisama ühest päevast, et vastata Ravimiameti inspekteerimisaktile nr IN-2-12/15/

1. Kaebaja ei saanud ette näha, et tema vastust ära ei oodata ning kaks päeva pärast inspekteerimisakti esitamist tehakse talle ettekirjutus. Ei nõustu kohtu seisukohaga, et 03.12.
2. a ettekirjutus oleks olnud sama, olenemata sellest, kas kaebaja sai seisukohad esitada või mitte. Kohtul ei ole võimalik tagantjärele seda tõsikindlalt väita. 5) Ettekirjutustes on rikutud ka määratletuse põhimõtet, kuna ei selgu, mida on silmas peetud „kogu dekoratiivkosmeetika“ all, mis tuleks müügist eemaldada. Riigikohtu praktikast tulenevalt on haldusorganil kohustus määratleda täpselt, mida ja mille alusel ta keelab ning motiveerida seda haldusaktis (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-54-02, p 14).
3. Ravimiamet esitas 30.08.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Kohus on otsuses selgitanud, et tegemist on dekoratiivkosmeetika toodetega, millel ei ole midagi ühist meditsiini- ja hügieeniotstarbeliste toodetega, samuti ei ole nimetatud tooted toidulisandid ega loodustooted

§ 31lg 5 mõistes.

Üksnes asjaolu, et mõni toode on loodud erivajadustega tarbijatele, ei muuda toodet meditsiini- ega hügieeniotstarbeliseks. BioNike dekoratiivkosmeetika kasutamise põhieesmärgiks on enesekaunistamine, seega ei oma asjas tähtsust, kas BioNike dekoratiivkosmeetika müük apteegis takistab ravimite müüki 4 ja valmistamist või mitte. Ei rikuta kaebaja ettevõtlusvabadust, kuna rahva tervise kaitse tagamiseks sätestatud nõuded on kehtestatud seadusega, mille täitmist ettekirjutusega nõutakse. 2) Isegi kui vaidluse all olevad ettekirjutused oleksid rohkem motiveeritud, ei muudaks see fakti, et BioNike toodete puhul on tegemist dekoratiivkosmeetikaga, mitte meditsiini- ega hügieeniotstarbeliste toodetega ning nende müük apteegis oleks jätkuvalt

§ 31lg 5 alusel keelatud.

Asjaolu, et puudrid, põsepunad, huulepulgad ja -läiked, lauvärvid, kosmeetilised pliiatsid, juuksevärvid jms ei teeni kasutamisel meditsiinilist ega hügieenieesmärki, ei vaja täiendavat selgitamist ega põhjendamist. Kaebaja on talle kuuluvas internetiapteegis kasutanud nimetust „dekoratiivkosmeetika“, mille alajaotuse alusel turustatakse peitepulki, jumestuskreeme, puudreid, lauvärve ja palju teisi dekoratiivkosmeetika tooteid. Eeltoodust nähtub, et kaebajale oli ettekirjutuse saamisel selge, mida tähendab mõiste „dekoratiivkosmeetika“, kuivõrd kaebaja kasutab vastavat mõistet oma majandustegevuses. 3) Kohus ei ole tuginenud sotsiaalministri 23.02.

1. a määrusele nr 21, vaid on kosmeetikatoote tähenduse selgitamiseks sellele üksnes viidanud. Sisult vastab kehtetu määruse kosmeetikatoote mõiste kehtivale Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1223/2009 art 2 lg 1 p-s a esitatud kosmeetikatoote definitsioonile. Seega ei oleks saanud kohus jõuda teistsugusele järeldusele, kui oleks viidanud tõlgenduse andmisel kehtivale õigusakti sättele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
3. Käesolevas asjas vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas ravimiseaduse (

) § 31 lg 5 (09.06.2014 jõustunud redaktsioonis) lubab üldapteegis vaidlustatud ettekirjutustes keelatud BioNike kosmeetikatoodete müüki. Ettekirjutustega kohustati kaebajat eemaldama oma kahest tegutsemiskohast müügist kogu dekoratiivkosmeetika, mida viimane turustas BioNike kaubamärgi all. Nimelt eksponeeris kaebaja Viimsi vallas Haabneeme alevikus Sõpruse tee 15 asuva haruapteegi müügisaalis BioNike kosmeetikastendi puudrite, põsepunade, huulepulkade ja läigete, lauvärvide, kosmeetiliste pliiatsite ja muu sarnasega (vt Ravimiameti 30.10.2015. a inspekteerimisakt, tl 14p). Kaebaja Tallinnas Viru Keskuses asuvas apteegis oli aga BioNike kosmeetikastend puudrite, põsepunade, huulepulkade ja –läigete, lauvärvide, kosmeetiliste pliiatsite ja juuksevärvidega (vt Ravimiameti 19.11.2015. a inspekteerimisakt, tl 28p). 12.

§ 31

lg 5 sätestab: „Üldapteegis võib lisaks ravimitele müüa ja valmistada ainult meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid, kaasa arvatud toidulisandeid ja loodustooteid, tingimusel, et nende müük ja valmistamine ei takista ravimite müüki ega valmistamist. Üldapteegi tegevusloa omaja peab nimetatud toodete valmistamise alustamisest teavitama Ravimiametit. Veterinaarapteegis võib müüa ainult veterinaarravimeid ning loomade hooldusja muid loomapidamisel kasutatavaid tooteid“ (RT I, 06.06.2014, 14, jõust. 09.06.2014). 13. Kehtiva ravimiseaduse eelnõu (360 SE) seletuskirjas selgitati

§ 31

lg 5 osas, et sätte eesmärgiks on välistada apteegi muutumist pudupoeks, kus ravimitele jääb muu kauba kõrval üha vähem ruumi ja tähelepanu ning tõdeti, et varasema seaduse sõnastus tekitas praktikas mitmeid vaidlusi. Nimelt sätestas varasema ravimiseaduse (RT I 1996, 3, 56) § 9 lg 5 järgmist: „ Apteegis võib müüa lisaks ravimitele teisi meditsiiniotstarbelisi tooteid (hügieeni-, desinfektsiooni-, haigepõetusvahendeid jmt.) tingimusel, et nende müük ei takista ravimite müüki.“ Tänu meditsiiniotstarbeliste toodete näitlikustamiseks esitatud avatud loetelule võis varasema 5 ravimiseaduse kehtivuse ajal seetõttu hea tahtmise korral meditsiiniotstarbeliste toodete alla paigutada ka mis tahes muid seaduses täpsustamata tooteid. Seadusi omavahel kõrvutades on ilmne, et seadusandja on kehtivas seaduses soovinud oma varasemat viga vältida, piirdudes kinnise loeteluga ning lisades selle ette sõna „ainult“. 14.

§ 31

lõiget 5 koosmõjus seaduseelnõu seletuskirjaga hinnates nõustub ringkonnakohus seetõttu poolte seisukohaga selles, et sättes sisalduva piirangu eesmärgiks on tagada apteekide töö selliselt, et apteegikülastajal oleks hõlpsasti kättesaadavad apteegis müüdavad ravimid ja muud ainult meditsiini- ja hügieeniotstarbelised tooted, ilma, et apteegi olemusega mitteseotud kaubad takistaksid apteegikülastajate mugavat võimalust jõuda enda jaoks vajalike ravimite ja apteegikaupadeni. Seega tuleb

§ 31

lõiget 5 tõlgendada kitsendavalt ning neid tooteid välistavalt, mille nimetusi või otstarbeid seaduses selgelt kirjas ei ole. Ringkonnakohus märgib, et

§ 31

lõike 5 kohaselt võib üldapteegis müüa lisaks ravimitele, toidulisanditele ja loodustoodetele AINULT meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid. Seega on sätte kohaselt müügist välistatud kõik muude otstarvetega tooted, sh tooted, millel on inimese välimust muutev või dekoreeriv eesmärk. Ringkonnakohus ei välista, et mõnda meditsiini- või hügieeniotstarbelist toodet võib tarbijal olla võimalik kasutada ka mõnel muul eesmärgil, mida tootja ei ole ette näinud. Ka sellisel juhul liigitub taoline toode

§ 31

lõike 5 mõttes siiski meditsiini- või hügieeniotstarbelise toote alla, kuna kauba tootjal ega turustajal pole võimalik tagada, et toodet ka ettenähtud eesmärgil kasutatakse. Teistsugune on olukord siis, kui tootja ise on tootele ette näinud ka mõne muu otstarbe, mis ei ole meditsiini- või hügieeniotstarve, näiteks enese jumestamise otstarbe. Selliseid tooteid

§ 31lõikes 5 sätestatud piirangu kohaselt üldapteegis müüa ei tohi.

1. Kaebaja on olnud käesolevas haldusasjas läbivalt seisukohal, et BioNike tooted on nii meditsiini- kui ka hügieeniotstarbelised (09.06.
2. a seisukoha p-d 2.6.5 ja 2.1.2 seisukoha leheküljel 8) ning pidanud BioNike toodete vastava mõju kindlakstegemist haldusasja lahendamise seisukohalt oluliseks. Ringkonnakohus märgib esmalt, et oma väidet toodete hügieeniotstarbelise mõju kohta on kaebaja tõendanud vaid viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1223/2009 art 2 lg 1 ps a toodud kosmeetikatoote mõistele, millest lähtudes saab pidada kõiki kosmeetikatooteid hügieeniotstarbelisteks. BioNike kosmeetikatoodete meditsiiniotstarve ilmneb kaebaja arvates sellest, et need tooted on ette nähtud allergikutele ja tundliku nahaga inimestele, kuna need ei sisalda tootja kinnituse kohaselt (tl 12) säilitus- ja lõhnaaineid ega gluteeni ning on nikli suhtes testitud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kriteeriume aluseks võttes võiksid üldapteegis turustatavate kaupade alla kuuluda praktiliselt kõik kosmeetikatooted, millisel viisil üldapteegi sortimendi laiendamine ei saanud kindlasti olla seadusandja eesmärk.
3. Samas ei oma ringkonnakohtu hinnangul kaebaja väide toodete meditsiini- ja hügieeniotstarbelisuse kohta käesoleva haldusasja raames ka tähtsust, kuna kaebaja ei vaidle selle üle, et BioNike vaidlusaluste kosmeetikatoodete otstarbeks on välimuse muutmine. Kaebaja on seda ise korduvalt kinnitanud (vt apellatsioonkaebuse p 2.2.4, p 2.2.5 koos joonisega, p 2.2.8) ning see ilmneb selgelt ka kaebaja kosmeetikastendi kajastavalt fotolt (tl 44). Ühtlasi peab ringkonnakohus üldiselt teadaolevaks seda, et jumestuskreemid, peitepulgad, puudrid, kulmupliiatsid jmt on toodetud esmajoones inimeste ilustamise eesmärgil. Ostjal puuduks selliste kaupade järgi vajadus, kui ta ei sooviks enda välimust muuta/ilustada. Asjaolu, et BioNike tooted ei sisalda säilitus- ja lõhnaaineid, gluteeni ega muid allergeene, lisab neile potentsiaalse jumestaja silmis väärtust, kuid ei muuda fakti, et allergiku jaoks, kes end jumestada ei soovi, on vastavad tooted kasutud. Nimetatu põhjal nõustub ringkonnakohus vastustaja ja halduskohtu seisukohaga selles, et BioNike toodete näol on tegemist esmajoones enese jumestamiseks ehk ilustamiseks mõeldud 6 dekoratiivkosmeetikaga
4. Seega tunnistab kaebaja ise, et tootja on BioNike toodetele olenemata nende võimalikust kaasnevast meditsiini- või hügieeniotstarbelisusest ette näinud ka otstarbe, mida

§ 31lõige 5 ei loetle.

Kaebaja poolne

§ 31

lg 5 laiendav tõlgendus, mille järgi lubab ravimiseadus üldapteegis turustada kõiki kosmeetikatooteid olenemata nende muudest otstarvetest ka juhul, kui nendega haakub kasvõi mingisugune meditsiini- või hügieeniotstarve, tooks kaasa olukorra, mida seadusandja soovis kehtiva ravimiseaduse vastuvõtmisega vältida. Kuna nimetatud tõlgendus on vastuolus ringkonnakohtu poolt

§ 31lõikele 5 eelnevalt (p-s 14) antud tõlgendusega, on õige vastustaja seisukoht, et Bio

Nike toodete müük üldapteegis on

§ 31lõike 5 järgi keelatud.

17. Eeltoodust lähtudes ei pidanud halduskohus asja lahendamisel eraldi välja selgitama, millised on meditsiini- ja hügieeniotstarbelised tooted, vaid kontrollima ainult seda, kas BioNike toodetel võib lisaks väidetavale meditsiini- ja hügieeniotstarbele esineda mõni täiendav seaduses nimetamata otstarve. Halduskohus on õigesti kindlaks teinud, et toodete domineerivaks otstarbeks oli iluotstarve ehk tooted liigitusid ühegi kahtluseta dekoratiivkosmeetika alla. Sellest piisas

§ 31

lg 5 alusel toodete müügi keelamiseks üldapteegis, mistõttu on Ravimiameti ettekirjutused materiaalselt õiguspärased. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et antud asjaoludel ei pidanud halduskohus enam täiendavalt kontrollima, kas toodete müük takistab ravimite müüki ja valmistamist. Selline kontrollikohustus olnuks halduskohtul vaid siis, kui tooted omanuks ainult meditsiini- ja/ või hügieeniotstarvet. Halduskohtu viide sotsiaalministri kehtetule määrusele oli küll ebaõige, kuid see ei muuda ringkonnakohtu järeldust

§ 31lõikest 5 tuleneva müügikeelu kohaldatavuse osas kaebaja poolt turustatavatele Bio

Nike kosmeetikatoodetele.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et ettekirjutused on motiveerimispuudustega. Dekoratiivkosmeetika ei ole mõiste, mida Ravimiamet pidanuks ettekirjutustes täpsemalt avama. Mõlema ettekirjutuse põhjendustest on võimalik aru saada, et rikkumiseks peeti apteegi müügisaali kosmeetikastendil dekoratiivkosmeetikavahendite nagu puudrite, põsepunade, huulepulkade ja –läigete, lauvärvide, kosmeetiliste pliiatsite jne müüki (tl 9, 25). Ettekirjutustes viidatakse ka kaebaja suhtes koostatud inspekteerimisaktidele. Seega oli kaebajal kahtluse korral ettekirjutuste motiivides võimalik tutvuda ka ettekirjutuste aluseks olevate inspekteerimisaktide põhjendustega.
2. Kaebaja selgitustest koosmõjus Ravimiameti vaneminspektor M. Dubova 04.11.
3. a ekirjaga (tl 66) saab järeldada, et kaebajale tehti eelviidatud kuupäeval teatavaks nii 30.10.2015 inspektsiooni alusel koostatud inspekteerimisakt kui ka digiallkirjastatud 03.11.
4. a ettekirjutus. Ka oli kaebaja 03.12.
5. a ettekirjutuse teatavakstegemisel teadlik 19.11.2015 inspektsiooni alusel koostatud inspekteerimisaktist. Inspekteerimisaktides on samuti kaebaja rikkumistena märgitud, et apteegi müügisaalis oli üks kosmeetikastend, millel olid müügil kosmeetikavahendid nagu puudrid, põsepunad, huulepulgad ja –läiked, lauvärvid, kosmeetilised pliiatsid jne. Inspekteerimisaktide lisadeks on fotod kosmeetikastendist, millel oleva kauba müüki vastustaja

§ 31lõikega 5 vastuolus olevaks pidas.

Seega kinnitavad inspekteerimisaktide põhjendused ettekirjutustes kaebajale ette heidetud rikkumiste sisu.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et enne ettekirjutuste tegemist edastas Ravimiamet kaebajale ka 12.10.
2. a märgukirja (tl 59), milles leidis, et Apotheka apteegikettide
3. a trükises 1 http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=dekoratiivkosmeetika&F=M 7 reklaamitud plaan, hakata müüma dekoratiivkosmeetikat, ei ole ravimiseadusega kooskõlas. Nimelt edastati trükises muu hulgas järgmist teavet: „Kuna ükski ilunurk ei ole täielik ilma dekoratiivkosmeetikata, pakub Bionike lisaks nahahooldustoodetele ka laia valikut jumestuskreeme, päikesepuudreid, huuleläikeid ja kõike muud, mida ideaalse meigi saavutamiseks tarvis“. Eeltoodust nähtuvalt ei ole ringkonnakohtu jaoks usutav, et kaebajal puudus ettekirjutusi saades teadmine sellest, milles tema rikkumine seisnes ning mida pidada dekoratiivkosmeetikaks. Kuna dekoratiivkosmeetikaks saabki pidada „kõike seda, mida ideaalse meigi saavutamiseks tarvis“, ei nõustu ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ettekirjutuste määratletuse põhimõtte rikkumise osas. Määratledes keelatuks kogu dekoratiivkosmeetika, ei pidanud Ravimiamet hakkama ettekirjutuses iga üksikut toodet nimetama, kuna ettekirjutustest ning seaduse tekstist ei tulene, et kaebajal oli õigus mingeid dekoratiivkosmeetika tooteid jätkuvalt müüa.
4. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et ettekirjutuse täitmise ühepäevane tähtaeg on rohkearvulise kaubasortimendi müügist eemaldamiseks reeglina liiga lühike. Samas kui silmas pidada, et kaebaja pidi ostjatele nähtavast müügist eemaldama vaid konkreetse stenditäie kosmeetikakaupu (vt foto tl 70), oli ettekirjutuse täitmise tähtaeg realistlik ja ülemääraste pingutusteta saavutatav. Seega ei saa ettekirjutuste täitmise ühepäevast tähtaega käesoleva haldusasja asjaolusid arvesse võttes õigusvastaseks pidada. Ühtlasi ilmneb vastustaja poolt halduskohtule antud seletusest, et kaebaja täitis mõlemad ettekirjutused tähtaegselt (Ravimiameti 25.01.
5. a seletuse p 19). Kuna sellega ettekirjutuste õiguslik mõju kaebajale lõppes (vt HMS § 61 lg 2), on kaebaja vastuväited ettekirjutustele seonduvalt nende täitmise tähtajaga ainetud. Kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas väitnud ka seda, et tal tekkis ettekirjutuste ettenähtud tähtajaks täitmisest eraldiseisev rahaline kahju ning ettekirjutuste täitmine oli võimalik vaid kaebaja varaliste õiguste kahjustamise hinnaga, kuna kaebaja pidi ettekirjutuste täitmiseks palkama abitööjõudu vms.
6. Seonduvalt kaebaja väidetega selle kohta, et vastustaja ei tohtinud 03.11.
7. a ettekirjutust teha enne 30 päeva möödumist 12.10.
8. a märgukirja teatavakstegemisest, nõustub ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu otsuse p 10 põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Märgukirjast ei nähtu, et see oli mõeldud kaebajale vastamiseks, vaid kaebaja teavitamiseks võimalikust rikkumisest. Ka ei olnud vastustaja märgukirja saatmise hetkeks veel kaebajat võimaliku rikkumise osas inspekteerinud. Kui kaebaja soovis vastustaja märgukirjale sellest hoolimata vastata, oleks ta pidanud vastustajat sellest viivituseta teavitama. Seega on käesoleva vaidluse kontekstis oluline pigem see, kas kaebajal oli võimalik Ravimiameti inspekteerimisaktidele, millele tuginesid ka vaidlustatud ettekirjutused, vastuväiteid esitada. Sellest sõltub, kas kaebaja sai haldusmenetluses realiseerida oma ärakuulamisõigust või mitte. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 2 järgi peab haldusorgan enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
9. Haldusasja materjalidest nähtub, et 30.10.2015 teostatud inspektsioonist lähtuv inspekteerimisakt koostati 02.11.2015 ning saadeti kaebajale e-posti teel paranduste tegemiseks 03.11.2015 kell 1:36 PM palvega, teha parandused hiljemalt samal päeval. Viimsi Keskuse Apteegi 03.11.2015 kell 5:16 PM saadetud e-kirjas Ravimiametile selgitatakse: „Bionike dekoratiivkosmeetika kohta annab Teile vastuse meili teel tänase päeva jooksul Terve Pere Apteek OÜ juhtkond“ (tl 61). Kuigi vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja 03.11.2015 vastustajale inspekteerimisakti kohta parandusi ega märkusi ei esitanud, ei saa kaebajale vastuväidete ja paranduste esitamiseks võimaldatud paari tundi tööpäeva teises pooles pidada kaebaja piisavaks ärakuulamiseks enne inspekteerimisakti allkirjastamist ja vaidlustatud 8 ettekirjutuse tegemist, mis mõlemad toimusid 04.11.2015 ja saadeti kaebajale korraga. Sama kehtib 19.11.2015 teostatud inspektsioonist lähtuva inspekteerimisakti puhul, mis koostati 20.11.2015, saadeti kaebajale e-postiga tutvumiseks 01.12.2015 ning digiallkirjastati 02.12.
10. Inspekteerimisaktile tuginev ettekirjutus tehti kaebajale teatavaks juba 03.12.
12. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga ka selles, et mõlemad vaidlustatud ettekirjutused on kaebajale teatavaks tehtud veel enne inspekteerimisaktides Ravimiameti teavitamiseks ette nähtud tähtaega. Ravimiameti inspekteerimisaktide kohaselt pidi kaebaja teavitama Ravimiametit aktides nimetatud mittevastavuste kõrvaldamisest ja esitama kirjaliku tegevuskava, mida on ette võetud/võetakse aktis märgitud mittevastavuste vältimiseks vastavalt hiljemalt 23.11.2015 ja 15.12.2015 (tl 15p ja 30p). Vaidlust ei ole selle üle, et ettekirjutused dekoratiivkosmeetika müügilt eemaldamiseks tehti kaebajale teatavaks 04.11.2015 ja 03.12.
13. Nimetatud olukorras puudus kaebajal reaalne võimalus dekoratiivkosmeetika apteegist müügilt eemaldamise kohta vastuväidete esitamiseks. Ravimiameti halduskohtumenetluses esitatud väide, mille kohaselt pidas Ravimiamet inspekteerimisaktides kaebajale vastamistähtaegade andmisel silmas kaebaja teisi rikkumisi, ei ole veenev, kuna inspekteerimisaktides ei ole selgelt märgitud, et Ravimiamet ootab kaebajalt vastust vaid teiste rikkumiste kohta, olgugi et aktid kajastasid ka kaebaja dekoratiivkosmeetika müüki puudutavat ravimiseaduse rikkumist. Seega võis kaebaja inspekteerimisakte lugedes eeldada, et temalt oodatakse vastust kõikide rikkumiste kohta. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et Ravimiamet rikkus haldusmenetlust kiirkorras läbi viies kaebaja ärakuulamisõigust, kuna ei jätnud viimasele piisavalt aega oma seisukoha ja vastuväidete esitamiseks.
14. Kaebaja taotleb käesolevas haldusasjas Ravimiameti ettekirjutuste tühistamist. Ringkonnakohus leiab, et vastavad nõuded on olenemata kaebaja poolt ettekirjutuste täitmisest kaebaja õiguste kaitseks kohased, kuna ettekirjutuste tühistamine võimaldaks kaebajal dekoratiivkosmeetika müüki oma kahes tegevuskohas jätkata. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja haldusmenetluses ära kuulamata jätmine ei mõjutanud lõppkokkuvõttes siiski asja otsustamist, kuna ka halduskohtumenetluses ei ole kaebaja esile toonud ühtegi mõjuvat argumenti, millest ilmneks, et Ravimiamet on kaebaja tegutsemiskohtades müüdavate BioNike kosmeetikatoodete otstarvet valesti määratlenud. Olukorras, kus formaalsete rikkumiste tõttu haldusaktide tühistamine tooks kaasa samasisuliste haldusaktide teistkordse andmise, kuna ettekirjutused on materiaalselt õiguspärased, ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ning kaebuse rahuldamiseks.
15. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.06.
16. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Ravimiamet ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda. 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel