1-14-10120/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-10120 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2017 määrus Andrei Mistjurini (ik 36608212216) vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Andrei Mistjurin, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. märtsi 2015 otsusega tunnistati A. Mistjurin süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
6. juuni 2014 ja karistusaja lõpp saabub
7. juunil
9. Viru Vangla esitas
10. detsembril 2016 Viru Maakohtule materjalid A. Mistjurini tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
11. Viru Maakohus jättis oma
12. jaanuari 2017 määrusega A. Mistjurini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
13. Kohtu hinnangul ei kaalu A. Mistjurinit positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. A. Mistjurinit on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja vangistuses viibib teist korda. Kuritegude toimepanemine ei ole juhuslik, varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud.
14. A. Mistjurinil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Seega ei ole isik ka vanglas range järelevalve all viibides suutnud alluda korraldustele ning järgida kehtestatud nõudeid.
15. Positiivsena tõi kohus välja vabanemisjärgse elukoha olemasolu, regulaarsed psühhiaatrilised konsultatsioonid vangistuses, A. Mistjurin on läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi ja töötab vanglas majandustöödel. Vabanemisel töökoht puudub, A. Mistjurin on invaliidsuspensionär, kuid sissetulekust varasemalt ei piisanud ja pani kuriteod toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad negatiivselt A. Mistjurini tasumata nõuded ligikaudu 4200 euro ulatuses. Samuti isikul on diagnoositud narkosõltuvus, kuid süüdimõistetu ise end sõltlaseks ei pea.
16. Uue üldise kuriteo toimepanemise riski hindas kohus suhteliselt madalana, kuid leidis, et isiku ennetähtaegne vabanemine oleks käesoleval hetkel ennatlik, kuna A. Mistjurinil on jäänud kanda mõistetud karistusest üle 2 aasta ja 5 kuu. A. Mistjurini puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mistõttu tuleks süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastada. MÄÄRUSKAEBUS
17. Viru Maakohtu
18. jaanuari 2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Mistjurin, kes palub tühistada Viru Maakohtu määruse ning uue määrusega vabastada A. Mistjurin elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega.
19. Kaebaja leiab, et maakohus ei ole kohtumäärust piisavalt motiveerinud. Maakohus on jätnud arvestamata positiivsed faktorid – isiku poolt reaalselt ärakantud vangistusaja pikkus, kinnipeetava isiku ja väljaspool kinnipidamisasutust kinnipeetavat eesootavad elutingimused ning võimalused oma elu korraldamiseks kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Samuti on kohus jätnud arvestamata A. Mistjurini tervisliku seisundi – süüdimõistetul on ajukahjustus ja psüühiline haigestumine pärast peatraumat, esinevad mälulüngad. Arvestada tuleb, et kanepiga hakkas süüdimõistetu tegelema pärast seda, kui sai psühholoogilise trauma.
20. Üksnes kuriteo tehiolud ei saa välistada ennetähtaegset vangistuses vabastamist. Sotsiaalprogrammi läbimine ja töötamine koristajana viitavad sellele, et A. Mistjurin on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo toimepanemise risk – 12% - on madal. Elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve võimaldavad varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida.
21. Elektrooniline valve on tugeva kontrollimehhanismiga, see aitab isikul esialgu kohaneda eluga vabaduses. Isikule tuleb anda võimalus näidata, et käitumine ja hoiakud on vangistuse jooksul muutunud. Katseajal on võimalik hinnata A. Mistjurini püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade järgimisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Viru Maakohtu
23. jaanuari 2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Viru Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
24. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis, järgides KarS § 76 lg-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivset, mistõttu ei ole maakohus A. Mistjurinit ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. A. Mistjurini ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige A. Mistjurini varasem elukäik, käitumine vangistuse ajal ja süüdlase isik ehk A. Mistjurini vabaduses viibides olevad käitumismustrid. Viru Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on A. Mistjurini puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.
25. Kaebaja on määruskaebuses toonud välja A. Mistjurinit iseloomustavad positiivsed tegurid – isiku poolt reaalselt ärakantud vangistusaja pikkus, kinnipeetava isik ja eesootavad elutingimused vangistusest vabanemisel. Samuti sotsiaalprogrammi läbimine ja vangistuses töötamine koristajana, 2 2 uue kuriteo toimepanemise madal risk, elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve kontrollivõimalus. Ka maakohus on eelnimetatud tegureid kogumis hinnanud, kuid toonud positiivsete tegurite kõrval välja ka negatiivse – A. Mistjurinil on kehtiv distsiplinaarkaristus, A. Mistjurinit on varasemalt karistatud kriminaalkorras neljal korral, viibib teist korda vangistuses. Kuritegude toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine ja soodusteguriks narkootiliste ainete tarvitamine. Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et A. Mistjurinil on üle 4000 euro tasumata rahalisi nõudeid, kuna rahaliste nõuete tasumisel isegi igakuiste osamaksetena võivad tal tekkida majanduslikud raskused, mille lahendamiseks võib ta hakata toime panema uusi kuritegusid. A. Mistjurinil puudub vabanemisel töökoht, mis veelgi enam võib mõjutada isikut kuritegelikule teele, samuti on A. Mistjurinil diagnoositud narkosõltuvus.
26. Kohtu hinnangul tuleb seejuures arvestada, et A. Mistjurin on korduvalt toime pannud varguseid, käesolev kuritegu seisneb narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 12%, kuid seejuures on maakohus võtnud õigesti arvesse, et kuna A. Mistjurinil on jäänud kanda mõistetud karistusest üle 2 aasta, oleks eelnevat arvestades A. Mistjurini ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
27. Kaebaja hinnangul tuleb arvesse võtta A. Mistjurini tervislikku seisundit – süüdimõistetul on ajukahjustus ja psüühiline haigestumine pärast peatraumat. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et käesoleval juhul ei ole tegemist KrMS § 425 olukorraga, mille kohaselt tuleb isik vanglast ennetähtaegselt vabastada haiguse tõttu. A. Mistjurini puhul ei esine käesoleval ajal sellist seisundit, et ta tuleks tervislikel põhjustel vabastada vangistusest ennetähtaegselt. Vanglas on arstid ja psühhiaatrid, kelle abi on võimalik kasutada oma haiguste ravimiseks ja kontrolli all hoidmiseks.
28. Kohus, hinnanud KarS § 76 lg-s 4 toodud materiaalseid eeldusi tingimisi ennetähtaegsest vangistusest vabanemise hindamiseks, leiab, et A. Mistjurini karistuse kandmise eesmärk ei ole käesolevaks hetkeks eesmärki täitnud ning ei esine erandlikke asjaolusid, et vabastada A. Mistjurin ennetähtaegselt vangistusest. Seetõttu jääb ringkonnakohus maakohtu seisukoha juurde ning leiab, et A. Mistjurinil tuleb vangistuses oma karistuse kandmist jätkata. Kuna tal on veel üle kahe aasta karistust kanda, siis saab ta oma käitumist positiivselt näidata ja seda saab arvestada järgmisel tema tingimisi ennetähtaegsest vangistusest vabanemise hindamisel.
29. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Aarne Sarjas