Obsah (4)

§ 184§ 65§ 68§ 871

Kriminaalasi nr 1-12-9284 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2017. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-9284 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja talle on mõistetud karistuseks 4 aastat 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Sergei Jelaginile mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.01.2009. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Sergei Jelaginile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Sergei Jelagini karistuse kandmise aja algus 11.01.

1. a ja lõpp 11.03.
2. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Sergei Jelagini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla ei toeta Sergei Jelagini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Prokurör leiab, et Sergei Jelagini suhtes on täidetud formaalsed alused käitumiskontrolli kohaldamiseks. Prokurör osundab, et süüdimõistetule on vangistuse jooksul määratud distsiplinaarkaristusi ja Sergei Jelagin sotsiaalprogrammides ei ole tahtnud osaleda. Sergei Jelaginil on eesmärk vabanemise korral leida endale töökoht, et hakata maksma elatist ja tasuma võlgnevusi. Ühtlasi on Sergei Jelaginil olemas elukoht. Prokurör leiab, et Sergei Jelagini suhtes tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. Kaitsja palus kohtul jätta Sergei Jelagini suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kaitsa hinnangul on Sergei Jelagini puhul isikuga, kes on otsustanud jätta kuritegeliku maailma seljataha ja elada edaspidi õiguskuulekat elu. Kaitsja leiab, et kui Sergei Jelagin läheb koos emaga Hispaaniasse elama, siis on tõenäosus väiksem, et vanad sõbrad otsivad Sergei Jelagini ülesse ja seeläbi tekivad Sergei Jelaginil uuesti kontaktid kriminaalkorras karistatud isikutega. Süüdimõistetu palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Sergei Jelagin soovib karistuse kandmiselt vabanemise korral minna onu juurde tööle Hispaaniasse, et hakata maksma elatist ja hagisid. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Sergei Jelagini, tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et Sergei Jelagini suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
4. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused Sergei Jelagini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega. Sergei Jelagin kannab karistust Harju Maakohtu 05.10.2012. a otsuse alusel. Nimetatud otsusega tunnistati Sergei Jelagin süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Sergei Jelaginile mõistetud karistust 2 Harju Maakohtu 12.01.2009. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

§ 68lg 1 alusel loeti Sergei Jelagini karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Varasemalt on Sergei Jelagin süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.01.2009. a otsusega

§ 184

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 5 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti Sergei Jelagini karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Eeltoodust tulenevalt on Sergei Jelaginit Harju Maakohtu 05.10.2012. a otsusega karistatud tahtliku kuriteo eest üle 2 aasta pikkuse vangistusega (karistus

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi).

Sergei Jelaginil saab talle mõistetud karistus kantuks 11.03.

1. a. Enne nimetatud kohtuotsust on Sergei Jelaginit karistatud Harju Maakohtu 12.01.
2. a otsusega vangistusega üle ühe aasta (karistus

§ 184lg 2 p 2 järgi).

Sellega on kohtu hinnangul Sergei Jelagini suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3.

§ 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 3.1 Sergei Jelaginit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemalt Sergei Jelaginit karistatud varavastase süüteo ja korduvalt ka narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab Sergei Jelagin karistust kuriteo eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud - narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Eelneva karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 12.01.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-0816390 mõistetud karistus) vabanes Sergei Jelagin 04.03.
2. a tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses käitlemise pani Sergei Jelagin toime katseajal (katseaja lõpp 04.03.
3. a, uus kuritegu ajavahemikul märts
4. a - 11.01.
5. a). Kohus, hinnates Sergei Jelagini varasemat elukäiku, leiab, et Sergei Jelagini käitumises on välja kujunenud ilmselge kuritegeliku käitumismuster, mida ei ole mõjutanud varasemalt mõistetud karistused. Sergei Jelaginit on kriminaalkorras karistatud kokku 4-l korral (2 karistust kustunud) ja vangistuses viibib Sergei Jelagin juba kolmandat korda. Kohus peab oluliseks, et Sergei Jelaginit on varasemalt tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt ka vabastatud, kuid Sergei Jelagin on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist katseajal. Vaatamata sellele, et Sergei Jelagin on korduvalt kandnud karistust vangistuses, on tema väitel ta just sellel korral aru saanud muudatuste vajadusest. 3.2 Kohus leiab, et Sergei Jelagini käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Sergei Jelaginil on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Sergei Jelaginile on kolmel korral (s.o 22.01, 21.07 ja 17.10.
6. a) määratud distsiplinaarkaristus vanglaametniku suhtes solvavate ning ebatsensuursete väljendite kasutamise eest, lisaks määrati 17.10.
7. a Sergei Jelaginile karistus nimesildita liikumise eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Sergei Jelagin ajavahemikul 01.09.
8. a 28.09.
9. a õppinud Tartu Kutsehariduskeskuse vahendusel keevitaja eriala ning ajavahemikul 19.11.
10. a - 29.02.
11. a osales vangla tööhõives koristajana. 01.11.
12. a toimus Sergei Jelaginiga eelvestlus seoses individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammis Õige Hetk osalemisega, kuid Sergei Jelagin ei olnud osalemisest huvitatud. 3.3 Kohus on seisukohal, et Sergei Jelagini vabanemisjärgsed elutingimused on positiivsed. Sergei Jelaginil on vabanemise korral toetav lähivõrgustik (ema, õde, onu, alaealine poeg) ja kindel elukoht ema juures (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus peab positiivseks sedagi, et Sergei Jelaginil on vabanemise korral Eesti Vabariigis tagatud töökoht onule kuuluvas ettevõtteszzzzzzzzzzz dispetšerina. Sergei Jelagini selgituste kohaselt soovib ta aga koos emaga 3 elama asuda ema venna juurde Hispaaniasse, et seal onule kuuluvas suveniirikaupluses tööle hakata. Kohtu hinnangul suurendab lähedaste teotus võimalusi, et Sergei Jelaginil oleks piisava tahte ja motivatsiooni korral võimalik kohaneda ühiskonnas ning seada endale edasiseks õiguskuulekad eesmärgid ja vastavalt kohandada oma käitumist. Kindla töökoha olemasolu võimaldab Sergei Jelaginil vabanemise korral saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. See võimaldab omakorda äraelamist ja panustada perekonna majanduslikku heaolusse, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Tartu Vangla andmetel on Sergei Jelaginil rahalisi nõudeid summas 6080 eurot ja vabanemisfondis 1290 eurot. Teatav sissetulek on Sergei Jelaginil tagatud ka töövõimetuspensioni näol.
13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi Sergei Jelagini suhtes esinevad mitmed asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise, ei ole Sergei Jelagini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Kuigi Sergei Jelagin on korduvalt toime pannud samalaadseid kuritegusid, ei ole kohtu arvates alust pidada Sergei Jelaginit selliseks kalduvuskurjategijaks, kelle suhtes esineb käesoleval ajal piisavalt suur oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ja keda ei ole olnud võimalik mõjutada õiguspärasele käitumisele muude karistusõiguslike meetmetega. Kohus, võttes arvesse Sergei Jelagini selgitusi ja vabanemisjärgseid elutingimusi, leiab, et käesoleval juhul puudub alus arvata, et Sergei Jelagini suhtes ei ole ärakantud karistus täitnud eesmärki. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolu oluline, kuna esmajärjekorras on oluline isikut mõjutada edasiste kuritegude toimepanemisest hoiduma just mõistetavate karistustega (karistuse eripreventiivsed eesmärgid), mitte karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Kriminaalmenetluse kulud Sergei Jelagini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamise kohtuistungist võttis kaitsjana osa vandeadvokaat Marina Valge Advokaadibüroost Valge & Uiga. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 110,16 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 110,16 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 110,16 eurot. Käesoleval juhul jätab kohus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina Sergei Jelagini suhtes käitumiskontrolli kohaldamata. Seega kannab tekkinud menetluskulud riik (Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-1-16). /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4