järgi 16.05.2015 kuriteoepisoodis ja karistuseks mõistetud 2 kuud vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel, moodustades liitkaristuse eelmise s.o Harju Maakohtu 19.05.2015 otsusega mõistetud karistusega, loeti enne eelmist kohtuotsust toimepandud kuriteo eest mõistetav karistus – 2 kuud vangistust – kaetuks Harju Maakohtu 19.05.2015 otsusega mõistetud raskema karistusega – 5 kuu 4 päeva vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti 5 kuud 4 päeva vangistust, millest arvati maha Harju Maakohtu 19.05.2015 kohtuotsusega mõistetud ja ärakantud karistuse osa - 54 tundi üldkasulikku tööd, s.o 1 kuu 24 päeva vangistust ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud 10 päeva vangistust. Janar Siimann tunnistati süüdi ka
järgi 21.09.2015 kuriteoepisoodis ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust;
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 19.05.2015 Harju Maakohtu poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse 3 kuu 10 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 10 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 21.09.2015 karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati Janar Siimanni kinnipidamisest, s.o alates 21.09.2015. Kohtuotsus jõustus 06.02.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.09.2015 ja lõpeb 01.07.2017.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 28.11.2016. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Janar Siimanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör kirjeldas isiku varasemat negatiivset elukäiku ning lisas, et ka vanglas viibides ei ole Janar Siimann allunud korrale. Üheksast distsiplinaarkaristusest viis on kartseris, mis näitab isiku hoolimatut suhtumist ametnikesse ja kaasvangidesse. Prokuröri arvates ei ole sellise isiku ennetähtaegne vabastamine kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Positiivseks pidas prokurör seda, et Janar Siimann on osalenud taasühiskonnastavas tegevuses ning läbinud aktiivse rehabilitatsiooni. Vaatamata eeltoodule leidis prokurör, et Janar Siimann vajaks veel aega endaga tegelemiseks, mis oleks efektiivsem range kontrolli tingimustes. Prokurör märkis, et elu- ja töökoha olemasolu ning sotsiaalne tugi oleksid vabanemisel abiks, kui isik enda käitumist ja suhtumist muudaks, kuid seda veel toimunud pole. Suured rahalised kohustused võivad mõjutada edaspidist töösse suhtumist. Arvestades varasemat elukäiku, kuritegude toimepanemise asjaolusid, toimepandud kuritegude raskusastet, käitumist vanglas, isiku mõtlemisest, hoiakutest ja sõltuvusainete tarvitamisest tulenevaid riske ei ole võimalik prokuratuuril Janar Siimanni vabastamist toetada. Janar Siimann avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et ta on oma vigadest õppinud, tütar on talle tähtsam kui vanglas olemine. Perel on rahaliselt raske ilma temata toime tulla. Samas tunnistab kinnipeetav, et tütar oli tal olemas ka viimaste kuritegude toimepanemise ajal. Janar Siimann selgitas, et tal on vanglas raske olnud ning põhjendab sellega distsipliinirikkumisi. Kinnipeetav avaldas, et ta oleks nõus vabaduses osalema sotsiaalprogrammides, samuti oleks ta nõus mitte suhtlema narkootikume tarvitavate isikutega. Tööle on tal võimalik asuda varasemasse töökohta. 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Janar Siimann temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Janar Siimanni tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Janar Siimann on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, vanglas kannab karistust kolmandat korda. Varasemad kuriteod on olnud valdavalt varavastased. Käesolev karistus on Janar Siimannile mõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Vangla esitatud iseloomustuse kohaselt on Janar Siimann uimastisõltlane, kes on praeguseks läbinud aktiivse rehabilitatsiooni vastavalt Tartu Vangla uimastipreventsiooni kontseptsioonile. Janar Siimann on osalenud MTÜ EHPV Tervise tugigrupi kohtumisel, sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja analüüsinud töövihikut „Tagasilanguse ennetamine“ ning osalenud tööhõives majandusabitöölisena. Isik asus omandama ka puidupingioperaatori eriala, kuid katkestas õpingud. Sõnades on Janar Siimann valmis oma elu muutma ning seadma tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid. Eelkõige soovib Janar Siimann olla toeks oma perele, kuigi varasemalt ei ole pere olemasolu motiveerinud Janar Siimanni oma eluviise muutma- väidetavalt on seda teinud käesolev vangistus. Valmisolekut muutusteks ei kinnita aga Janar Siimanni käitumine karistuse kandmise ajal. Kinnipeetavale on määratud üheksa distsiplinaarkaristust, millest kehtivaid on hetkel viis. Toimepandud rikkumiste tõsidust näitab asjaolu, et karistuseks on määratud isikule korduvalt erineva pikkusega kartserit, mis on rangeim karistusviis distsipliini rikkumise eest. Kuivõrd isik ei suuda ka range režiimiga kinnipidamisasutuses kehtivaid reegleid järgida, on küsitav tema valmisolek ja motivatsioon täita nõudeid, mis kaasnevad ennetähtaegse vabastamisega. Isik, kes soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, peaks enesele teadvustama, kui oluline on korrektne käitumine ka karistuse kandmise ajal, kuid Janar Siimann ei ole seda suutnud. Asjaolu, et Janar Siimann ei ole ka varasemalt tulnud toime kriminaalhooldusnõuete täitmisega (kriminaalasjad nr 1-15-4036 ja nr 1-14-5750), näitab kohtu arvates, et kriminaalhooldus ei ole isiku puhul sobivaks meetmeks uute kuritegude toimepanemise ärahoidmisel. Kohtu hinnangul on võimalik Janar Siimanni puhul karistuse eesmärke saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.