§-de 201 lg 2, 224 lg 2, 223 lg 1 järgi ning karistada
S § 66 lg 2 alusel määrata, et Aleksandr Dmitrijev tasub talle määratud rahatrahvi ositi, 12 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on mitte vähem, kui 91,50 eurot, viimase osamakse suurus on 93,50 eurot.
lg 3, § 90 lg 1 p 3, § 46 lg 1 ja pani toime
29.11.2016 otsuses leidis kohtuväline menetleja, et väärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad A. Dmitrijevi süüd – isikul tuvastati joove tõendusliku alkomeetriga; sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju. Kohtuväline menetleja märkis, et ei arvesta karistuse määramisel A. Dmitrijevi poolt süü tunnistamist kergendava asjaoluna, teod olid ohtlikud. Menetleja leidis, et isikule tuleb määrata üle sanktsiooni keskmise määra küündiv karistus. A. Dmitrijevile määrati KarS § 63 lg 1 sätestatut arvesse võttes
S § 66 lg 2 alusel määrati, et rahatrahv tuleb tasuda 5 kuu jooksul, igakuise osamakse suurus on 220,00 eurot; KarS § 82 lg 2 p 3 alusel loeti otsuse täitmise aegumine peatatuks alates 24.12.2016-24.05.2017. Kohtule esitatud kaebuse sisu, kaebaja taotlus: A.Dmitrijev esitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse, milles märgib, et tal ei ole võimalik maksta 220,00 euro suuruseid osamakseid pere kehva materiaalse olukorra tõttu. Kaebaja märgib, et saab täiel määral aru oma teo tõsidusest, ta väga kahetseb ning ei ürita ennast kuidagi õigustada. Kaebaja hinnangul on ta võimeline maksma ca 50,00 euro suurust osamakset. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja leidis, et asja võib arutada kirjalikus menetluses ning esitas kohtule kirjaliku seisukoha ja väärteoasja toimiku. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebajale määratud rahatrahvi võib ajatada tasumiseks 12 kuu jooksul. Ülejäänud osas taotles kohtuväline menetleja otsuse muutmata jätmist. Kohtu seisukoht: VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VtMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kaebaja ei vaidlustanud väärteoprotokollis esitatud faktilisi asjaolusid ning tema esitatud kaebusest nähtuvalt tunnistab ta ennast talle inkrimineeritavates väärtegudes täielikult süüdi ja kahetseb. LÕ akti nr 2301 kohaselt tuli 04.11.2016 kella 09.13 teade selle kohta, et Harjumaal Tallinnas Pärnu mnt 230A juures liiklusõnnetus, milles osalesid XXXXjuhitud sõiduauto Toyota Hilux r/n XXXXja A. Dmitrijevi juhitud sõiduauto Dacia Logan r/n XXXX. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduauto Toyota Hilux tagumine põrkeraud (mõlkis) ning sõiduauto Dacia Logan esiosa. Sündmuskohta vaadeldi, koostati liiklusõnnetuse skeem; sündmuskoha protokollile on lisatud fototabel, millel olevatel fotodel on kujutatud sündmuskoht (fotod 1-2, 5-6), sõidukite paiknemine (fotod 3-4, 7), sõiduauto Dacia kahjustused (fotod 8-12) ja sõiduauto Toyota kahjustused (fotod 13-16). Tunnistaja XXXXütluste kohaselt oli ta 04.11.2016 kella 09.00 ajal kaasreisija sõiduautos Toyota Hilux r/n XXXX. Sõiduk liikus piki Pärnu mnt-d linna poole. Pärnu mnt 230A vastas seisma jäädes sõitis Toyotale tagant sisse Dacia Logan r/n XXXX. Dacia juht hakkas sõidukist väljudes pakkuma kokkulepet, kuid töökaaslane helistas politseisse. Enne politsei saabumist jõudsid nad ummikus seista ca 1min. Patrulli saabumiseni oli Dacia juhiga pidev silmside, selle aja jooksul alkoholi ei tarvitanud. Dacia juht haises alkoholi järele. Enne kokkupõrget tulid nad Statoili bensiinijaamast ja suundusid koheselt paremasse ritta. Tunnistaja XXXXütluste kohaselt sõitis ta 04.11.2016 kella 09.12 Pärnu mnt 230A juures, kui tagant sõitis otsa Dacia Logan r/n XXXX suunaga kesklinna poole. Ees oleva ummiku tõttu jõudis ta parempoolses esimeses reas seista ca 1min esimese patrulli saabumiseni. Otsa sõitnud juhiga oli kogu aeg silmside ning sellel ajal ta mingeid alkohoolseid jooke ei tarbinud, alkoholilõhnad olid isikul eelnevalt juures. Ta väljus enne kokkupõrget Statolist ja reastus koheselt teisest reast esimesse ritta. Kaebaja A. Dmitrijevi menetlusaluse isikuna antud ütluste kohaselt tarvitas ta 03.11.2016 õhtul koos sõbraga alkoholi. Järgmisel hommikul (s.o 04.11.2016) tuli jutuks, et sõber jääb lennujaama hiljaks. Ta lubas sõbra ära viia. Ta sõitis ilusasti kuni Järve Selverini, selleks et suunduda Pärnu mnt-le. Sõidukiirus oli ca 20 km/h, ta hoidis pikivahet. Tema ees sõitis džiip, mis esialgu pidurdas, ta jõudis samuti pidurdada. Pärnu mnt-l hakkas ta uuesti lennujaama poole sõitma, kui ees sõitnud džiip järsku pidurdas. Pikivahe oli piisav ning ta kasutas ka käsipidurit, kuid tee oli libe ning sõiduk libises džiibile tagant otsa. Tema sõidukil sai viga pamper. Ta pakkus teisele juhile kokkuleppe võimalust, kuid kutsuti politsei. Ta tunnistab süüd ja väga kahetseb, et läks üldse autot juhtima – ta arvas, et midagi ei juhtu, kuid juhtus ning ta kahetseb. Sõiduki juhtimiseks tal õigust ei ole, kuid ta arvas, et sõidab korra ja midagi ei juhtu, kuid juhtus. Tal on kaks ülalpeetavat (7.a ja 5.a lapsed), ta on pere ainuke ülalpidaja. Saab aru, et ta käitus mõtlematult ja valesti. Kohtu hinnangul on õnnetuses osalenud sõidukijuhtide ning Toyotas viibinud kaasreisija ütlused riimuvad: kõik isikud kirjeldavad sündmuste käiku ühte moodi. Fakt, et Dacia sõitis Toyotale tagant sisse, nähtub ka sündmuskoha vaatlusprotokollist, sellele lisatud skeemist ning fototabelist. Liiklusõnnetuse tekkemehhanism ning selle asjaolud on kohtu hinnangul käesolevas väärteoasjas selged.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene surma, vigastada või tekib varaline kahju. RKKKo on oma lahendites korduvalt märkinud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (vt siinkohal 3-1-1-23-13, 3-1-1-85-12, 3-1-1-2-05, 3-1-1-79-06) ning nentinud oma lahendis nr 3-1-1-23-13, et liiklusõnnetuste puhul vabaneb hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest eeskätt juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja A. Dmirijevile põhjendatult ette heitnud
§-des 69 lg 3, 90 lg 1 p 1, 3 ja 46 lg 1 sätestatud kohustuste rikkumist.
lg 3 kohaselt ei tohi nootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Käesolevas väärteoasjas üle kuulatud tunnistajad XXXXja XXXXmärkisid oma ütlustes, et Dacia juhist hoovas alkoholilõhna. A. Dmitrijev ei eitanud, et oli eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi. A. Dmitrijevil tuvastatud joobeseisund on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja sellele lisatud väljatrükiga, mille kohaselt mõõdeti A. Dmitrijevil võimalikku joovet 04.11.2016 kella 09.36 seadmega Dräger Alcotest 7110 EST seerianr ARDM-0095. Seadme lõplik lugem peale laiendmääramatuse maha arvestamist oli 0,59 mg/l kohta.
lg 1 p 1, 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud juhtimiselt vastavalt
§-le 91. Käesoleval juhul on A. Dmitrijev märkinud, et tal ei olnud juhiluba. 04.11.2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati A. Dmitrijev sõiduki juhtimiselt
lg 2 p 2, 3 alusel – isikul puudus vastava kategooria juhiluba ning on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. A. Dmitrijevi karistusregistri õiendi kohaselt karistati isikut kohtuvälise menetleja 07.07.2016 otsuse alusel
§-de 224 lg 2, 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toime panemise eest rahatrahviga 900,00 eurot.
lg 1 kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Käesolevas väärteoasjas on tunnistajate ja kaebaja ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga tõendatud, et A. Dmitrijev
Kaebaja selgituste kohaselt oli kokkupõrge tingitud libedast teest – kaebaja ütlustest nähtuvalt kasutas ta nii jalg- kui ka käsipidurit, kuid vaatamata sellele libises sõiduk edasi. Kaebaja märkis, et tema ees sõitnud Toyota pidurdas järsult. Kohtu hinnangul ei oma see asjaolu tähtsust: taga sõitval juhil on kohustus valida tee- ja ilmastikuoludele ning sõidukiirusele kohane pikivahe; antud juhul ei arvestanud A. Dmitrijev libedate teeoludega ning eksis seetõttu sobiva pikivahe valikul. Kahtlemata ei saa õnnetuse tinginud tegurite kogumist välistada ka A. Dmitrijevil vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise loa puudumist ning tema keelatud seisundit. Kohus märgib, et isikule vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omistamine eeldab nii teooria- kui praktilise õppe läbimist ja eksamite sooritamist, mille käigus veendutakse, et juhil on olemas kõik sõiduki juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Samuti loeb kohus üldteada asjaoluks, et joobes juhi reaktsioonikiirus erineb kaine juhi omast. Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul tõendatud, et A. Dmitrijev oli isikuks, kes põhjustas 04.11.2016 liiklusõnnetuse. Teise osapoole – tunnistaja XXXXsüüd õnnetuse tekkimises kohus ei tuvastanud. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud varaline kahju on käesolevas väärteoasjas tõendatud osapoolte ütlustega, LÕ aktiga ning sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabeliga. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja järeldusega selles, et A. Dmitrijevi tegevus tuleb kvalifitseerida
lg 1 järgi, mis näeb ette mootorsõidukijuhi vastutuse liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju. Seega on Kohtu hinnangul on A. Dmitrijevi teod õigesti kvalifitseeritud ka
§-de 224 lg 2, 201 lg 2 järgi. Käesolevas väärteoasjas on vaidlusteta tõendatud, et A. Dmitrijev juhtis 04.11.2016 sõidukit olles joobeseisundis, isikul tuvastati 1 liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,59 mg/l kohta.
lg 2 järgi kvalifitseeritakse mootorsõiduki juhi tegu juhul, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Käesolevas väärteoasjas on vaidlusteta tõendatud, et A. Dmitrijev juhtis 04.11.2016 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust; isikut on eelnevalt karistatud
lg 1 järgi.
lg 2 järgi kvalifitseeritakse mootorsõiduki juhi tegul, kui ta juhib sõidukit vastava kategooria juhiloata ning ta on varem juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 31-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja põhjendatult lähtunud KarS § 63 lg 1 sätestatust, mille kohaselt mõistetakse juhul, kui isik on toime pannud mitmele eri süüteokoosseisule vastava teo, talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul juhtis juhtimisõiguseta ja joobes A. Dmitrijev mootorsõidukit ning põhjustas liiklusõnnetuse. Seega pani ta ühe teoga (sõiduki juhtimine) toime 3 eri väärteokoosseisule vastavat tegu.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuks;
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest;
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt puuduvad A. Dmitrijevi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. A. Dmitrijev on oma ütlustes, e-kirjades menetlejale kui ka kohtule esitatud kaebuses oma tegu kahetsenud. Kohtu hinnangul on kahetsus siiras ja läbiv ning seega võib kahetsust võtta arvesse karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 p 3 alusel. Samas ei tingi kohtu arvates kergendava asjaolu ilmnemine A. Dmitrijevile kohtuvälise menetleja otsuse alusel mõistetud karistuse leevendamist. Kohus märgib, et isiku süü on suur: ta juhtis joobeseisundis olles Tallinna kesklinnas, tiheda liiklusega teel, hommikuse tipptunni ajal mootorsõidukit, mille juhtimiseks tal puudus juhiluba ning lisaks eeltoodule põhjustas ka avarii. Olukorras, kus isik on menetluse esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud teokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks (RKKKo nr 3-1-1-58-13). A. Dmitrijevi puhul ei saa mööda vaadata isiku karistusregistri õiendist, mille kohaselt karistati teda sarnaste väärtegude eest (s.o
§-d 201 lg 1, 224 lg 2) kohtuvälise menetleja 07.07.2016 otsuse alusel. Uued väärteod pani A. Dmitrijev toime vähem, kui poole aasta möödudes. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus (s.o 275 ühiku suurune rahatrahv) vastab täielikult isiku süü suurusele ning teda iseloomustavatele andmetele. Kohtuvälise menetleja otsuse alusel on A. Dmitrijevile mõistetud karistus KarS § 66 lg 2 alusel ajatatud tasumiseks 5 kuu pikkuse perioodi jooksul. Kohtuväline menetleja märkis oma kirjalikus seisukohas, et ei vaidle vastu, kui kohus ajatab isikule mõistetud karistuse maksimaalseks ajaks, s.o 12-ks kuuks. A. Dmitrijev on oma kaebuses taotlenud sama. Kohtul ei ole võimalik lähtuda kaebaja märgitud maksimumsummast, s.o igakuise osamakse suurusest 50,00 eurot, kuivõrd KarS § 66 lg 2 võimaldab kohustuse ajatada üksnes 12-ks kuuks. Eeltoodu alusel tuleb kohtu hinnangul tühistada kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.11.2016 otsus väärteoasjas nr 2302,16,015865 osaliselt ja teha asjas uus otsus. A. Dmitrijev tuleb süüdi mõista
§-de 201 lg 2, 224 lg 2, 223 lg 1 järgi ning karistada
S § 66 lg 2 alusel määrata, et A. Dmitrijev tasub talle määratud rahatrahvi ositi, 12 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on mitte vähem, kui 91,50 eurot, viimase osamakse suurus on 93,50 eurot. Rahatrahvi esimene osamakse tuleb tasuda 1 kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest; rahatrahvi tasumiseks vajalik informatsioon on ära näidatud kohtuvälise menetleja 29.11.2016 otsuses. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.