1 Kriminaalasi nr 1-16-6188 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6188 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 751

lg 3 p 1 määrata Ivar Otsa elektroonilise valve tähtajaks 3 (kolm) kuud.

§ 76

lg 5, 78 p 2 määrata Ivar Otsale katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 10.09.2017. Kohustada Ivar Otsa katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Ivar Otsa katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,7,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Ivar Ots kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Ivar Ots karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ivar Otsa elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ivar Ots kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 18.07.2016 kohtuotsusega nr 1-16-6188 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 4231 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Ivar Otsa kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.-18.07.2016, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 11.05.2016 ja Võru kohtumaja 16.05.2016 otsustega mõistetud karistuste ärakandmata osa, s.o kokku 6 kuu ja 27 päeva võrra ja mõisteti Ivar Otsale lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Ivar Ots kannab nimetatud karistust alates 16.09.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kõik karistused on mõistetud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuriteod on toime pandud peamiselt eesmärgiga saada teravaid elamusi ning grupi mõjul. Isikule ei ole koostatud individuaalset täitmiskava. Karistuse kandmise ajal on isikuga vesteldud põhjustest, mis viisid kuriteo toimepanemiseni ja neid analüüsitud. Isiku käitumine vanglas on olnud hea, rikkumisi ei ole esinenud. 3 Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 kuud ning kanda jääb tal veel 7 kuud vangistust. Distsiplinaarkaristused kinnipeetaval vangistuse jooksul puuduvad. Enne vangistust oli kinnipeetava püsivaks elukohaks xxxx linnas olev üürikorter, kus ta elas koos sõbraga. Vestlusel selgitas isik, et aeg-ajalt elas ta ka ema A juures aadressil xxxx. Käesolevaks ajaks on üürikorter üles öeldud ja kinnipeetav soovib ennetähtaegselt vabaneda elektroonilise järelevalve alla isa I O juurde aadressile xxxx, kus ta omab sissekirjutust. Mõlemad vanemad (isa ja kasuema) on andnud oma nõusoleku ja taganud kinnipeetavale alalise elukoha. Haridusteed alustas isik xxxx, mille lõpetas rahuldavate tulemustega. Seejärel asus kinnipeetav edasi õppima xxxx automaatika erialale, kuid viimasel kursusel tekkisid probleemid politseiga ja kooliga ning seetõttu jäi kool lõpetamata. Isik elatus vabaduses olles peamiselt juhutöödest. Ennetähtaegse vabanemise korral on perekond garantiikirjaga taganud kinnipeetavale töökoha autoremondilukksepana xxxx, mille omanikuks on kinnipeetava isa I O. Isikul on enda sõnul ligikaudu 3000 euro ulatuses maksmata nõudeid. Kinnipeetav on motiveeritud neid tasuma ning soovib seda teha esimesel võimalusel. Kinnipeetava Ivar Otsa päritolu perekonda kuuluvad ema A P ja isa I O. Hilisematest abieludest on emal A P kaks poega (D P xxxx a. ja T P xxxx a.). Peale lahutust sai ema A lapse hooldusõiguse ning koos emaga elades kolisid nad pidevalt ühest linnast teise. Isa I O perekonda kuuluvad elukaaslane K T ja xxxx-aastane tütar M O. Suhted isa ja isa elukaaslase K. T on kinnipeetava sõnul alati olnud head ja toetavad. Vabaduses olles oli kinnipeetava käitumine impulsiivne ning ta tunnistas vestluse ajal, et sattus valesti valitud sõprade seltskonda, kus laskis ennast nende poolt mõjutada. Vabaduses olles suhtles Ivar Ots enamasti kriminaalse elu- ja mõtteviisiga sõpradega. Käesolevaks ajaks on suhted nendega katkenud. Vestlusel kinnitas kinnipeetav, et on teinud omad järeldused ning hoidub edaspidi vabaduses olles suhtlemast kriminaalse mõtteviisi ja elustiiliga sõprade/tuttavatega. Isikut on karistatud joobes juhtimise eest ühel korral väärteokorras. Kinnipeetav joob peamiselt seltskonnas koos sõpradega. Ei ole tõendeid, et isik käituks alkoholi tarvitanuna vägivaldselt. Kinnipeetav arvab, et tema jaoks ei ole probleem alkoholi tarvitamine lõpetada kriminaalhoolduse ajaks. Vangla meditsiiniosakonna andmetel narkosõltuvust ei esine ning sekkumist seoses narkootikumidega kinnipeetav ei vaja. Isikut on ühe korra väärteokorras karistatud narkootikumide väikses koguses valdamise eest. Kinnipeetav tunnistab, et võib impulsiivselt käituda ja see on viinud ka õigusrikkumisteni. Kinnipeetaval ei esine probleeme teiste seisukohtade mõistmisega. Isikul on kindel plaan peale vabanemist tööle asuda. Kinnipeetav on tunnistanud kuritegude toimepanemist ja neid kahetsenud. Kriminaalhooldusel ei ole Ivar Ots varem olnud. Ametiisikutesse suhtub ta positiivselt. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 41%. Arvestades isiku ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla Ivar Otsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist III üksuse järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise järelevalve alla, teeb kriminaalhooldusametnik Merlin Hurt ettepaneku määrata Ivar Otsale 1-2 kuud elektroonilist valvet 12 kuulise katseajaga. Katseajaks määrata Ivar Otsale KarS § 75 lg 2 p 2,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava bioloogilised vanemad olid abielus kuus aastat, lahutuse põhjuseks oli ema A P liigne alkoholi tarvitamine ja erinevad suhteprobleemid. Mõlematel vanematel on uued perekonnad ning suheldakse omavahel vaid telefoni teel ja pojaga seotud küsimustes. Kinnipeetava sõnul olid tal vabaduses olles väga pingelised ja keerulised suhted emaga, omavaheline läbisaamine ei olnud hea ning seetõttu elas 4 ta enne vanglasse sattumist koos sõbraga xxxx linnas asuvas üürikorteris. Vangistuses olles on kinnipeetaval säilinud kontakt ema A P, kasuisa E P, bioloogilise isa I O ja tema praeguse perekonnaga, suheldakse põhiliselt telefoni teel. Kinnipeetav ei ole ise soovinud, et isa koos perega teda vanglasse vaatama tuleks ja seetõttu vangistuse ajal pere kinnipeetavat külastanud ei ole. Vangistuse ajal on isa I O koos perega kinnipeetavat toetanud majanduslikult ja olnud talle toeks. Isa koos elukaaslasega on nõus toetama ja abistama kinnipeetavat vabanemisel elektroonilise valve alla. Vabaduses suhtles kinnipeetav rohkem eakaaslastega, kellega koos veetis tulutult aega, tarvitades alkoholi ning tegeledes erinevate kuritegude ja õigusrikkumiste toimepanemisega. Kuritegude toimepanemise põhjused olid kinnipeetava sõnul erinevad, kuid peamiselt pani ta kuritegusid toime ikkagi kamba vaimu, sõprade poolse mõjutuse, alkoholi liigtarvitamise ja kohati hoolimatu elustiili tõttu. Kinnipeetav on vangistuse ajal mõelnud oma tegude tagajärgedele ning on motiveeritud vabaduses käituma seaduskuulekalt. Kriminaalhooldusel Ivar Ots ei ole olnud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning väärteokorras viiel korral. Enne vangistusse sattumist oli kinnipeetava püsivaks elukohaks xxxx linnas olev üürikorter. Vestlusel selgitas ta, et aeg-ajalt elas ka ema A juures, kuid kuna suhted kolmanda kasuisa A P ei olnud kuigi head ja ema hoidis rohkem abikaasa poole, siis võib tema alaliseks elukohaks lugeda ikkagi elamist üürikorteris xxxx tänaval. Käesolevaks ajaks on üürikorter üles öeldud ja kinnipeetav Ivar Ots soovib ennetähtaegselt vabaneda elektroonilise järelevalve alla isa I O juurde xxxx. Pere majanduslikku seisu hindab isa I O heaks ning nad on suutelised kinnipeetavat majanduslikult toetama, kui ta vabaneb. Perekonna rahalised sissetulekud on stabiilsed. Perekond elab eramajas, mille omanikuks on isa I O. Maja on küll remondijärgus, kuid elamiskõlblik. Majas on olemas renoveeritud neli tuba. Vabanedes tagab perekond kinnipeetavale eraldi toa (varasemalt isa juures olles/elades oli tagatud talle oma tuba) koos vajaliku sisustusega. Elamistingimused on head. Vabaduses olles ei omanud kinnipeetav alalist töökohta. Ivar Ots kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve alla. Ta on nõus sellistest sõpradest loobuma, kes on talle negatiivset mõju avaldanud. Sellised sõbrad olid tal valdavalt xxxx. Alkoholi tarvitamisest on ta kindlasti suuteline hoiduma. Ta on teinud vaid juhutöid, kuid nüüd isa garanteerib talle töökoha. Tal on autoremondilukksepana töötamise kogemus, sest ta on seda tööd varem teinud. Ta lihtsalt ei soovinud, et isa teda vanglasse vaatama tuleb. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Ivar Otsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 23.12.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur toetab Ivar Otsa ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Nagu nähtub vangla iseloomustusest on I. Otsa käitumine vangistuses olnud hea, distsipliinirikkumisi ei ole esinenud, mis viitab sellele, et kinnipeetav on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Varem ei ole I. Ots kriminaalhooldusel olnud. Käesolev vanglakaristus on tal esimene. Vabanemisel on I. Otsale garanteeritud töökoht autoremondilukksepana. Samuti on tal olemas elukoht isa I O juures, mis on sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 10.09.
2. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks I. Ots jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada elektroonilise valve kohaldamisega, süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste 5 valiku kohta. Ühtlasi teeb prokurör kohtule ettepaneku määrata I. Otsa katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ning samaks ajaks allutada ta kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Elektroonilise valve pikkuseks palub prokurör määrata 3 kuud. Eeltoodu alusel toetab prokuratuur Ivar Otsa vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja märkis, et Ivar Otsa isa võttis temaga ühendust vahetult peale seda, kui poeg sattus vanglasse. Samas oli isal ka kontakt kriminaalhooldusametnikuga ja tegelikult pere alustas omapoolset tööd poja vanglast väljasaamiseks juba enne seda, kui poeg vanglasse sattus. See on tal esimene vangistus ja sellises olukorras on mõistlik anda talle võimalus vabaduses viibida ja allutada ta käitumiskontrollile. Sõprade teema, mis läbi käis, peaks saama lahenduse läbi selle, et Ivar Otsa elukoht muutub. Isa tal ei tarvita üldse alkoholi ja kaitsja loodab, et selline nulltolerants jääb ka kodus kehtima. Ivar Otsa tingimisi enne tähtaega vabastamisel ei teki kriminaalhoolduse läbimisega probleeme. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi, ta on näidanud üles soovi tingimisi enne tähtaega vabanemiseks. Kaitsja palus talle see võimalus anda. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ivar Otsa võib 3 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Ivar Otsa käitumine vangistuses on olnud laitmatu, millele viitab eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabaduses on Ivar Otsal olemas kindel elukoht isa ja isa elukaaslase juures, kellega suhted on head ja toetavad ning kes on valmis poega vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht isale kuuluvas xxxx autoremondilukksepana, mis aitab vabanemisel majanduslikult toime tulla ning võlanõudeid tasuda. Kuritegude toimepanemise peamiseks põhjuseks on olnud grupi mõju, kuid Ivar Ots on seda mõistnud ning ei soovi enam endale sõpru, kes talle negatiivset mõju avaldavad. Vanadest kriminaalse elu- ja mõtteviisiga sõpradest aitab hoiduda ka elama asumine teise linna. Vangla ja prokuratuur toetavad Ivar Otsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 10.09.
3. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Ivar Ots viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada kinnipeetava käitumiskontrollile allutamisega ning talle KarS § 75 lg 2 p 2,7,9 sätestatud kohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Ivar Otsa elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus leiab, et Ivar Otsale tuleb anda võimalus näidata seda, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda ning kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi täita. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega 6 vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik