Obsah (9)

§ 142§ 187§ 317§ 407§ 468§ 174§ 138§ 139§ 3

Tsiviilasi nr 2-16-115879 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende es

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. OÜ Koduliising esitas Tartu Maakohtule hagi T. S. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.01.2016 laenulepingu nr 0254601080, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 719 eurot, Comberra OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti lõpptähtajaga 14.01.2018, intressimääraga 20% aastas. 12.01.2016 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 0183601122, mille kohaselt väljastas laenuandja laenusaajale laenu 328,90 eurot, Onoff Jaekaubanduse OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 12.01.2018, intressimääraga 20% aastas. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on tasunud vaid laenulepingu nr. 0254601080 sissemakse 10 eurot ja laenulepingu nr. 0183601122 sissemakse 5 eurot. Rohkem laekumisi pole nimetatud laenulepingutele tehtud, maksegraafikujärgsed osamaksed on tasumata. Hageja ütles laenulepingu nr 0183601122 üles alates 16.07.2016 ning laenulepingu nr 0254601080 alates 19.07.
2. Lepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist lepingus ettenähtud intressimäära ulatuses. Seisuga 17.10.2016 on laenulepingu nr 0254601080 viivis 40 eurot 89 senti ja laenulepingu nr 0183601122 viivis 19 eurot 19 senti, kokku 60 eurot 08 senti. Hageja palub välja mõista kostjalt 1320,75 eurot, millest laenu põhiosa võlg on 1032,90 eurot, intress 169,77 eurot, viivis 60,08 eurot, lepingutasu 15 eurot ning sissenõudmiskulu 43 eurot.
3. Hagiavalduse järgsel aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kostjale saadetud materjalid on kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 62). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 56). Lõuna Prefektuuri õiendi kohaselt (tl 66) on võetud ühendust Meremäe Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku ja referendiga, kes väitsid, et aadressil Allikas 2 Võmmorski küla Meremäe vald Võrumaa ammu kedagi ei ela; samuti ei teata, kus T. S. võib viibida; politsei andmebaasi järgi on T. S. lahkunud Eesti Vabariigist 16.10.2016 Koidula piiripunkti kaudu Vene Föderatsiooni. Samuti puuduvad Tartu Linnavalitsusel ja Meremäe Vallavalitusel andmed T. S. tegeliku viibimiskoha kohta (tl 44, 46). Tolli- ja Maksuameti andmebaasis (tl 68) puuduvad andmed T. S. teostatud maksustatavate väljamaksete kohta. Menetlusdokumentide kättetoimetamine e-aadressidel severikov@list.ru ja severikova.tatjana@yandex.ru ei õnnestunud (tl 59, 60). Kostja eeldatav tel nr 56060598 ei ole kasutusel. Kuna kohtul puuduvad andmed T. S. asukoha kohta, ta ei ela registris märgitud 2 aadressil ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, toimetas kohus menetlusdokumendid T. S. kätte dokumendi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 11.11.2016 ning loetakse vastavalt

§ 317lg-le 5 kättetoimetatuks.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 4. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1320,75 eurot, millest laenu põhiosa võlg on 1032,90 eurot, intress 169,77 eurot, viivis 60,08 eurot, lepingutasu 15 eurot ning sissenõudmiskulu 43 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 5. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 200 eurot.

§ 138

lgtest 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 200 eurot. Tulenevalt

§ 3

162 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulu summas 200 eurot kostja kanda ja kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4