KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-12691 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2017.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Korteriühistu Kalevi 35 hagi N

§ 15

¹), so korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Alates

1. mai
2. a kuni
3. märts
4. a oli hooldustasu tariif 0,45 eurot/m² (s.o 7,00 krooni/m²) ning alates
5. aprill
6. a on tariif 0,50 eurot/m². Keskküte - see on tasu, mis on seotud soojusenergia tarbimisega. Keksküte arvestatakse talveperioodil, so perioodil, mil elamus töötab küttesüsteem. Keskküte arvestatakse lähtudes korteriomandi reaalosa üldpinnast ja kehtiva kommunaalteenuse tariifist ( põhikirja p 4.2.6.1). Külm vesi – arvestamise aluseks on korteri veemõõturi näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid. Veemõõturi näidud esitavad juhatusele korteriomanikud või korteri elanikud (põhikirja p 4.2.6.3). Üldvesi - maja üldveearvesti näidust lahutatakse kõigi korterite veearvesti näidud. Pärast seda jääb tavaliselt jagamata veekogumi jääk. Antud jääk jagatakse korteriühistu liikmete vahel (so korterite vahel) võrdselt ning arvestamise aluseks on kommunaalteenuse tariif (põhikirja p 4.2.6.9 ja 18.01.
7. a üldkoosoleku otsus nr 7). NÕUDE SUURENDAMINE Hageja esitas 11.04.
8. a avalduse nõude suurendamiseks. Hagiavaldus kostjate vastu oli esitatud 26.08.
9. a. Hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjatelt oma kasuks võlgnevus seisuga 30.06.
10. a kogusummas 1 574,70 (so põhivõlg 1 540,14 eurot ja viivis 4 34,56 eurot). Arvestades kostjatele kuuluvaid korteriomandi kaasomandi osasid (kostja 1 osa on 2/3 ja kostja 2 osa on 1/3) palus hageja välja mõista oma kasuks kostjalt 1 põhivõlgnevus 1 026,68 eurot ja viivisevõlgnevus 23,04 eurot ning kostjalt 2 põhivõlgnevus 513,46 eurot ja viivisevõlgnevus 11,52 eurot. Juulist
11. a ei maksnud kostjad võlgnevust ega maksa nõuetekohaselt hageja poolt esitatavaid jooksvaid makseid. Sellepärast suureneb nende võlgnevus. Kostjate poolt oli juulist
12. a käesoleva avalduse esitamise momendini tasutud 500 eurot. Antud maksed tegi kostja 1 seaduslik esindaja (ema) V. M.. Kostja 2 ei ole midagi maksnud. Seisuga 31.03.2016 võlgnevad kostjad hagejale osutatud teenuste eest 2 481,04 eurot (sh põhivõlg 1 997,37 eurot ja viivis 483,67 eurot). Arvestades kostjatele kuuluvaid korteriomandi kaasomandi osasid ja kostjate poolt tehtud maksed jaotub võlgnevus järgnevalt: - kostja 1 võlgnevus on 1 487,36 eurot (sh põhivõlgnevus 1 164,91 eurot ja viivisevõlgnevus 322,45 eurot). Kostja 1 poolt oli tasutud võla katteks 500 eurot, muidu tema võlgnevuse osaks oleks 1 900,00 eurot, mis on 2/3 kostja 2 võlgnevusest; - kostja 2 võlgnevus on 993,68 eurot (sh põhivõlgnevus 832,46 eurot ja viivisevõlgnevus 161,22 eurot). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Arvestades hagi hinda, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Korteriühistu põhikirja p 4.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid, punkti 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja punktides 4.2.6.1 – 4.2.6.12 on välja toodud arvestuse alused (küte, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, sooja vee energia, prügivedu, elamu remont, halduskulud, koristus, üldvesi, avariifond, laenu tagasimakse, reservfond). Seega reguleerib hageja põhikiri, kuidas erinevaid kululiike arvestatakse ning kostja 1 seisukoht, et kostja ei mõista hageja nõudeid, on alusetu. Hageja nõuded on tõendanud arvete ja viivisarvetega (I kd tl 142-159), VKG Soojus AS arveldustega (I kd tl 160), kogu elamu kuludega (I kd tl 161-206, II kd tl 1-50), KÜ Kalevi 35 üldkoosoleku protokollidega (I kd tl 80-83). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi
13. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli kohustus majandamiskulude (remondifondi, hooldustasu) eest tasuda, samuti selle kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust, kui hageja esitab tõendid mingi asjaolu tõendamiseks, lasub kostjal omakorda kohustus omapoolseid vastuväiteid tõendada. Vastavalt korteriühistu seaduse (

) § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. 5 Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse (

) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest (sh hooldustasu jne), arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti (

§ 15

1 lg 1).

§ 15

lg 1 tulenevalt koostab korteriühistu juhatus igal aastal ühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta (

§ 15lg 1 p 2 ja 3).

Korteriühistu liige on kohustatud tasuma tema poolt tarbitavate kommunaalteenuste eest (vesi, kanalisatsioon, keskküte) ning lisaks hooldustasu ja remondifondi makseid. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tuvastatud on et kostjad on maksekohustust rikkunud, st. kostja ei ole nõuetekohaselt majandamiskulusid tasunud. Kostjad ei ole käesoleval juhul tõendanud, et neil ei ole kohustust hageja ees või et nad on oma liikmesusest tulenevad kohustused hageja ees täitnud nõuetekohaselt. Seega on kostjad kohustatud tasuma võlgnevuse. Asjaolu, et kostja 1 ei saa aru, mille eest ta võlgu on, ei vabasta teda majandamiskulude tasumise kohustusest. Hageja viivisenõue. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 7

lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna kostjad ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Menetluskulud jäävad seega kostjate kanda. 6 TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, kui nende määramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Hageja taotleb kostjatelt menetluskulude katteks 1 142 euro väljamõistmist, millest 275 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 864 eurot õigusabikulu ja 3 eurot dokumentaalse tõendi kulu. Kohus rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 7