Obsah (8)

§ 124§ 152§ 46§ 71§ 150§ 105§ 109§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2020 Haldusasi U. L. V. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.1

§ 124lg 4; § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U. L. V. esitas 10.10.2016 (täiendatud 27.10.2016) Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.11.2015 ehitusteatise nr 1511202/02370 „Auto varjualune“ tühistamiseks. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palub peatada vaidlustatud ehitusteatise kehtivus ja ehitustegevus kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebuselt on tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse esitaja taotleb tühistamisnõude esitamisel kaebetähtaja ennistamist.
2. 08.11.2016 määrusega jättis kohus kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 08.12.2016 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.11.2016 määruse muutmata.
3. 19.12.2016 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks.
4. Kaebaja palub tühistamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ennistamist. Kaebaja leiab, et tähtaja ennistamise vajaduse on tinginud vastustaja tegevus, sest vastustaja ei arvestanud kaebaja esitatud xxxxxxx projekti aastast 1989, vaid nõudis uue kaasajastatud projekti esitamist, et kõrvaldada ehitisregistris olevad puudused seoses hoone paiknemisega. Kaebaja taotles vastustajalt uue ehitusprojekti tellimiseks ajapikendust kuni
5. a juunini. Vastustaja taotlusele ei vastanud. Halduskohtule kaebuse esitamine viibis tulenevalt kaebaja ja arhitekti koostöö katkemisest ja kaebaja rahalistest raskustest. Edasine aeg kulus kohtu poole pöördumise dokumentide kogumisele ja ettevalmistamisele. Enne käesolevat vaidlust ei teadnud kaebaja xxxxxx hoone ehitusdokumentatsiooni puudustest. Kaebajal endal puuduvad kohtu poole pöördumiseks vajalikud oskused ning ta sai kaebuse esitada tänu õigusteadmistega sugulasele. Kaebaja leiab veel, et tähtaja ennistamise tingivad vastustaja poolne uurimiskohustuse oluline rikkumine. Lisaks oli kaebajale raskendavaks asjaoluks 2012-2017 kestnud väga kurnav kohtuprotsess (asi nr 2-135635) abielu lahutusega seoses, mis muutis kaebaja peaaegu täielikult maksevõimetuks. Lisaks oli vaidluse all ka omandiõiguse küsimus aadressil xxxxxxx, mis tegi kaebajal sisuliselt võimatuks igasuguse ametliku asjaajamise seoses antud kinnistuga. Nimetatud tsiviilasi 2-13-5635 on lahendatud ja jõustus 16.01.2017, millega jäeti kaebaja xxxxxxx omanikuks. Sellest olukorrast oli teadlik ka R. S. ning kasutas seda olukorda ära, et oma naabrit survestada. Kaebaja leiab, et R. S. arvamus, et ehitis pole tuleohtlik, on täielikult vastuolus kehtivate tuleohutusnõuetega. Täiendav kivimüür (R. S. ettepanekul) ei saa olla kompromiss, sest see piiraks veel enam kaebaja eluruumide akendest sisse voogavat valgust ning loomulikult vähendaks ka kinnisasja väärtust.
6. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja tühistamiskaebus on esitatud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kaebetähtaega rikkudes ning puudub alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ehitusteatis väljastati 08.12.2015 ning selle väljastamisest teavitati ka kaebajat (kaebuse täienduse lisa 2.1). Arvestades, et kaebaja pidi vaidlustatud ehitusloast teadlik olema juba
7. aasta detsembris, on kümme kuud hiljem esitatud kaebus ilmselgelt kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja on taotlenud menetlustähtaja ennistamist ja toonud rida põhjendusi, mis takistasid tal kaebus õigeaegselt esitada. Vastustaja esitatud põhjendustega ei nõustu ning leiab, et kaebaja finantsilistesse raskustesse sattumine ning tema suhtes algatatud haldusmenetlus ei ole argumendid, mis takistaksid kaebajal õigeaegselt haldusaktile kaebus esitada. KOHTU SEISUKOHT 2 6.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 124

lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg 2.

§ 46

lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. 7.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

§ 71

lg 2 tuleneb, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse.

§ 150

lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.

1. Käesoleval juhul on vastustaja taotlenud haldusasja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebaja palub kaebetähtaeg ennistada.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebajat oli ehitusprojektiga tutvumise võimalusest teavitatud ning kaebaja esitas vastuväited ehitusprojektile 30.10.
3. Samuti puudub vaidlus selles, et vastustaja esitas 08.12.2015 kirjaga kaebajale teate ehitusprojekti kooskõlastamisest ning vastused kaebaja esitatud vastuväidetele (kd I tl 31-32). Sellest kirjast ilmnes selgelt, et vastustaja otsustas kaebaja esitatud vastuväidetest hoolimata auto varjualuse ja piirdeaia ehitusprojekti kooskõlastada ning kandis ehitusteatise nr 1511202/02370 ehitisregistrisse. Lisaks kinnitab kaebaja, et jälgis
4. a suvel auto varjualuse ehitamisega seotud ehitustööde toimumist. Seega sai kaebaja juba
5. a detsembris teada ehitusteatise kandmisest ehitisregistrisse ning nähes
6. a suvel ehitusteatisele vastavate ehitustööde toimumist, pidi kaebaja hiljemalt sel ajal ilmselgelt mõistma, et tema õigusi rikkuda võiv haldusakt on välja antud ning selle alusel on juba alanud ehitustööd. Sellest lähtuvalt on kohus jätkuvalt seisukohal, et kaebuse esitamine alles 10.10.2016 on toimunud kaebetähtaja olulise rikkumisega. Kohus leiab, et kaebuse põhjendused ei tingi kaebetähtaja ennistamist. Eeltoodu õigsust on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 08.12.2016 määruses. Kaebaja enda elamuga seonduva teise haldusmenetluse samaaegne toimumine ning õigusteadmiste puudumine ei ole sellised kaalukad põhjused, mis võiksid olla käesoleval juhul kaebetähtaja ennistamise aluseks. Selliseks aluseks ei ole ka teise kohtumenetluse toimumine. Asjaolu, et kaebaja omandiõiguse küsimus oli samuti teises kohtuasjas vaidluse all, ei saanud takistada kaebajat esitamast käesolevat kohtukaebust. Ka rahapuudus ei ole käesoleval juhul arvestatav põhjendus kaebuse tähtaegselt esitamata jätmiseks, sest kaebajal oleks olnud võimalik taotleda riigi õigusabi. Kohus selgitab, et asjaolu, et isik ei oma juriidilist haridust ei anna vastavalt kehtivale seadusele ja kohtupraktikale kohtule võimalust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaja ennistamise aluseks saab olla üksnes objektiivne takistus. Kuigi kohtupraktikas on erandlikel juhtudel arvestatud ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida, siis käesoleval juhul leiab kohus, et puudub alus kaebuse esitaja puhul tuleks sellise erandi tegemiseks lähtudes tema isikust. Tegemist ei ole ei õiguslikult ega ka reaalses elus keeruka küsimusega. Käesoleval juhul on tegemist naaberkinnistule väljastatud ehitusteatise vaidlustamisega, 3 millise väljastamise menetlusse oli kaebaja mh kaasatud ja selle resultaadist ja ehitisteatise väljastamisest informeeritud. Eeltoodut toetab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 lahend nr 3-3-1-57-02, kus Riigikohus on märkinud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-38-01- ja 3-3-1-75-08). Arvestades eelpool välja toodud asjaolusid sh seda, et kaebaja pidi tegelikult mõistma juba hiljemalt 08.12.2015, et ehitusteatis on välja antud (või vähemalt 2016 suvel, kui algas ehitustegevus), kuid kaebaja pöördus kohtu poole alles 10.10.2016, siis sellist viivitust ei saa õigustada kogenematusega õiguslikes küsimustes.
7. Kohtusse pöördumise õigusele piirangute, sh kaebetähtaja, kehtestamiseks annab aluse eeskätt Põhiseaduse §-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Võimalus vaidlustada igal ajal ükskõik kui vanu haldusakte ja –toiminguid viiks olukorrani, kus ühiskonnas ei saa tekkida mingisugust stabiilsust ja kindlust, et isikute tehtu säilib. Käesoleval juhul oleks kaebaja pidanud vastava tühistamisekaebuse esitama kohtule hiljemalt 08.01.2016 (vt ülal

§ 46lg 1).

Kaebaja vastavat kaebust seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitanud ei ole. Kaebaja ei ole kohtule esitanud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise ja kohtul tuleb haldusasja menetlus lõpetada

152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. 11. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv 15 eurot

§ 105lg 5 p-st 4 tulenevalt tagastada.

Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse käesoleva määruse jõustumisel. 12. Kohus lahendab vastavalt

§ 109lg-le 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse.

Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (

§ 108lg 4).

Vastustaja ega kolmas isik ei ole esitanud kohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel nende enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 4