KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 25.01.2017 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-16-5354 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV Asja läbivaatamise kuupäev 18.01.2017 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Mihhail PONOMARJOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Mihhail PONOMARJOV sünd. 31.07.1989, isikukood 38907312241, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 28.01.2016 ja lõpp 07.03.2017 Jätta Mihhail PONOMARJOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus osaliselt, määrata tema poolt Mihhail PONOMARJOVILE kohtlikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (s.h. ettevalmistus 20 €, osalemine kohtuistungil 20 €, käibemaks 8 €). Välja mõista Mihhail PONOMARJOVILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Kaitsjatasu tuleb Mihhail PONOMARJOVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700056611 ning selgitus „Mihhail PONOMARJOV 1-16-5354 kriminaalmenetluse kulud“ Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Mihhail Ponomarjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mihhail Ponomarjov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.08.2016 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, §69 lg.7 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 1 kuu 21 päeva alates 28.01.
- Viru Maakohtu 12.09.2016 määrusega parandati eelnimetatud kohtuotsust ärakandmisele kuuluva karistuse osas ja Mihhail Ponomarjovile loeti lõplikuks karistuseks 1 aasta 1 kuu 7 päeva vangistust. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks, dünaamika on varieeruv, soodusteguriks on elukoha puudumine, alkoholisõltuvus ja narkootikumide tarvitamine. Vanglas töötas kinnipeetav majandustöödel koristajana. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama onupoja firmale kuuluvasse korterisse, enne vangistust elas trepikodades. Elukoha puudumisel on risk kuritegelikule teele tagasi langemiseks. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Ametlikult on kinnipeetav elus töötanud vaid mõne kuu, kõik ülejäänud tööd on olnud juhuslikud. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteerinud töökoha onupoeg enda firmas. Kinnipeetava toimetulekut mõjutavad võlad summas 6720 €, oma elukoha puudumine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Emaga kinnipeetav ei suhtle, elukaaslase suhtes on kasutanud vägivalda, kinnipeetav suhtleb vaid ühe õega. Kinnipeetava tutvusringkonnas on palju kriminaalse taustaga inimesi. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist 15 – 16-aastaselt. Kuriteod on toime pandud valdavalt alkoholijoobes. Kinnipeetaval puudub motivatsioon alkoholist loobumiseks. Kinnipeetav on nõus minema alkoholivastasele ravile. Kinnipeetaval on vanglas diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav oli vägivaldne oma endise elukaaslase suhtes, tema impulsiivsusele viitavad korduvad karistused, probleeme kinnipeetav lahendada ei oska. On ise kindel, et kui kinnipeetaval puudub elu- ja töökoht, hakkab ta taas alkoholi tarvitama. Kinnipeetav on rünnanud ja ähvardanud kahte turvatöötajat, rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, ei hooli ühiskonnas kehtivatest reeglitest. Kinnipeetava motivatsioon muutumiseks on nõrk, tema kriminaalne hoiak on välja kujunenud. Kinnipeetav on ohtlik ametnikele ja konkreetsele isikule. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 80%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 59%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava tädipojal on kinnipeetavaga head suhted. Kinnipeetava vanemad elavad xxx, kinnipeetav nendega ei suhtle. Kinnipeetava tädipoja sõnade kohaselt on kinnipeetaval normaalsed suhted oma kaksikõega. Kinnipeetaval on elukaaslasega laps, oma elukaaslase vastu on ta olnud vägivaldne. Tädipoeg ei osanud öelda, kas kinnipeetav on suhelnud karistatud või sõltuvusaineid kuritarvitavate isikutega. Kinnipeetav on sisse kirjutatud Narva linna, kuid soovib vabanemise korral asuda elama xxx. Korter kuulub tädipoja firmale, samasse firmasse on tädipoeg kinnipeetavale garanteerinud ka töökoha. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Tädipoja sõnade kohaselt on kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarvitamisega. Ühel korral oli kinnipeetavale määratud üldkasulik töö, kuid ta ei täitnud kontrollnõudeid ja ei pidanud kinni üldkasuliku töö tegemise ajakavast, karistus pöörati täitmisele. Maakohtu istung Kinnipeetav Mihhail Ponomarjov ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Prokuröri abi Margit Luga maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev palus maakohtu istungil kaaluda võimalust kinnipeetava vabastamiseks. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab juba kolmandat korda. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Viru Maakohtu 20.06.2014 otsusega anti kinnipeetavale võimalus kanda karistust vabaduses ja vangistus asendati üldkasuliku tööga. Kinnipeetav seda usaldust ei õigustanud ning karistus pöörati täitmisele, kuna ta ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja ei teinud üldkasuliku töö tunde. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja läbima nõuetekohaselt, täidab kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi ning ei pane toime uusi kuritegusid. Kinnipeetav on oma varasema käitumisega selgelt näidanu, et kriminaalhooldus ei ole piisav meede tema seadusekuuleka käitumise tagamiseks. 3 Käesoleval ajal on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vähetähtis ei ole siinkohal ka asjaolu, et distsiplinaarkaristus on määratud tööst keeldumise eest. Enne vangistust elas kinnipeetav trepikodades ja ei olnud hõivatud tööga. Peale vabanemist on kinnipeetavale taganud elu- ja töökoha tädipoeg, kes aga kinnitas kriminaalhooldusametnikule, et kinnipeetaval on probleemid alkoholija narkootikumide tarvitamisega. Seda arvamust toetab ka Viru Vangla iseloomustus, mille kohaselt hakkas kinnipeetav alkoholi tarvitama juba 15 – 16 – aastaselt ja motivatsiooni alkoholist loobumiseks kinnipeetaval ei ole. Kinnipeetaval on vanglas diagnoositud narkosõltuvus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul antud kinnipeetava puhul 80%, mida maakohus peab kõrgeks näitajaks. Arvestades ülalviidatud protsendilist näitajat, suhtumist töötamisse, narkosõltuvust ja motivatsiooni alkoholi tarvitamisest mitte loobuda, mis omakorda võib kaasa tuua elu- ja töökoha kaotamise, ei pea maakohus põhjendatuks kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 72 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks osaliselt ja määrab ettevalmistuse summaks 20 € taotluses määratud 40 € asemel. Käesolevas kohtuasjas on materjalid 11-l lehel, kaitsja lähtus maakohtu istungil kohtukõnes vaid nendest. Samuti ei esitanud kaitsja täiendavaid materjale, mille hankimiseks oleks tal kulunud aega ja vahendeid. Eeltoodu alusel määrab maakohus kaitsjatasuks 48 €, mis kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4