KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-2124 Haldusasi A. N., A. L., M. P., A. L., J. K., V. Z.,

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD

1. A. N., A. L., M. P., A. L., J. K., V. Z., A. R., A. K., A. M., J. K., K. R., S. P., M. M., L. N., J. T., R. T., A. M., R. H., A. M., A. T., P. P., A. S., I. A., S. G., E.V., I. L., V. L., I. P., A. G., F. H., A. S., D. B., V. F., J. O., M. S., A. A., A.-E. K., I. T., A. T., N. T., K. P., R. P., A. L., R. L., M. L., V. Š., V. T., E. N., U. K., A. T., R. U., V. H. ja D. A. (kaebajad) esitasid 24.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebused vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 esimese lause ja lg 5 põhiseadusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajad palusid arvestada õiguskantsleri 07.01.2014 ettepanekuga nr
2. Riigikogu ei ole 2 aasta jooksul seadust muutnud. Vaidlus puudutab kõikide kinnipeetavate subjektiivseid õigusi, kuna vanglasse saabudes viibitakse reeglina vahistatu staatuses. VangS viidatud sätted rikuvad vanglas kinni peetavate isikute põhiõigusi. Õigusvastasuse tuvastamise põhjuseks on faktilise asjaolu kindlakstegemine ja ka 3-16-2124 hilisem kahjunõude esitamise soov. Vaidlustatud sätted riivavad kaebajate Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 11, § 19 lg-s 1 ja §-s 26 sätestatud õigusi. Samuti paluvad kaebajad vabastada neid riigilõivu tasumisest. KOHTU PÕHJENDUSED 2.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega lahendab halduskohus konkreetseid vaidlusi menetlusosaliste vahel, mitte ei teosta abstraktset normikontrolli. 3.

§ 5

lg 1 ja § 37 lg 2 sätestavad halduskohtu volitused ja nõuded, mida saab halduskohtule esitada. Viidatud sätetest nähtuvalt saab tuvastamiskaebuse esitada haldusakti või toimingu peale, samuti haldusakti tühisuse tuvastamiseks või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks. Kaebajad vaidlustavad õigustloovat akti, seega mitte haldusakti

§ 6lg 1 tähenduse ega toimingut.

Kaebustest nähtuvalt ei ole kaebuste esemeks mingi konkreetne vaidlus, vaid kaebajate eesmärk on saavutada VangS § 90 lg 3 esimese lause ja lg 5 PS-vastaseks tunnistamine. Järelikult ei ole tegemist avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemise vaidlusega, vaid põhiseaduslikkuse järelevalve kaebusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1 kohaselt on õigustloova akti või selle andmata jätmise PS-le vastavuse kontrollimine Riigikohtu, mitte halduskohtu pädevuses. Halduskohtul on küll

§ 158

lg 4 kohaselt õigus jätta asja lahendamisel kohaldamata seadus või muu õigustloov akt, kui see on PS-ga vastuolus, kuid see eeldab konkreetse vaidluse lahendamist, mille lahendamisel oleks võimalik PS-ga vastuolus olevat normi kohaldamata jätta. Praegusel juhul ei ole kaebajad mingit konkreetset vaidlust algatanud, mida kohus saaks asuda lahendama. Seega ei ole praeguste kaebuste lahendamine halduskohtu pädevuses.

1. Kuigi PSJKS §-st 4 nähtuvalt ei ole Eesti õigussüsteemis ette nähtud üksikisiku õigust algatada õigustloova akti või selle andmata jätmise peale põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, on kaebajatel võimalik taotleda sellise õiguse puudumise PS-le vastavuse kontrollimist. Kui Riigikohus peaks leidma, et sellise õiguse puudumine ei ole PS-ga kooskõlas, saab ta lahendada ka kaebajate kaebused VangS viidatud normide peale. Kui Riigikohus aga leiab, et individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebuse esitamise õiguse puudumine ei ole PS-ga vastuolus ja jätab sellest tulenevalt kaebused VangS peale läbi vaatamata, on kaebajatel õigus pöörduda halduskohtu poole konkreetse vaidlusega (nt hüvitamiskaebus) ja taotleda selle raames VangS viidatud normide PS-vastaseks tunnistamist. Kohus saab sellise vaidluse raames hinnata normide PS-pärasust ja vajadusel esitada PSJKS § 4 lg 1 alusel Riigikohtule taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
2. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kohtul puudub pädevus esitatud kaebuste lahendamiseks, mistõttu tuleb kaebused kaebajatele

§ 121lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.

6. Kohus ei pea antud juhul võimalikuks jätta kaebusi käiguta, et anda kaebajatele võimalus kaebuste nõudeid muuta ja kaebusi täiendavalt põhjendada, sest VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt kehtib kinnipeetavatele vangistusega seotud küsimustes kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus ja neil ei ole võimalik pöörduda kaebusega otse halduskohtu poole (

§ 47lg 1).

7.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2