KOHTUMÄÄRUS kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg 28.detsember 2016, Rapla Kriminaalasja number 1-16-8772 Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus üks

§ 74

lg 1 ja 3 kohaselt ei pööratud vangistust täitmisele, kui Vladislav Gorbik 1 (ühe) aastase ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid.

Lisakohustuseks määrati

§ 75

lg 2 p 2 alusel Vladislav Gorbikule katseajal mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustati teda katseajal osalema sotsiaalprogrammis.

Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt esmakohtumine pidi V. Gorbikuga toimuma 28.10.2016, kuid ta kohale ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik helistas V. Gorbiku mobiilile. V. Gorbiku sõnul ei olnud ta saanud kätte talle aadressile xxxxx xxxxx, xxxxx alevik, xxxx maakond saadetud kutset, sest elab xxxxxxxxxx xxxxxx mnt xxxxxx. Nimetatud aadress oli kirjas ka kohtuotsuses. V. Gorbiku puhul oli kohtuotsuses elukohaks määratud mõlemad eelpoolnimetatud aadressid. 31.10.2016 toimus V. Gorbikuga esimene kohtumine, kus tutvustati õigusi ja kohustusi ning võeti võeti allkiri selle kohta, et need on talle arusaadavad. Eraldi käsitleti kohtumisel alkoholi tarvitamise vältimise vajalikkust, kuna V. Gorbikule on katseajaks määratud lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. V. Gorbikule rõhutati, et alkoholi tarvitamise keeld on absoluutne ja ka kodus olles ei tohi alkoholi tarvitada. 31.10.2016 toimunud registreerimisel V. Gorbik otsustas, et ta soovib enda kindlaks määratud elukohaks võtta xxxxx mnt xxxxxx, xxxxxxxx. Sellest tulenevalt esitas ta taotluse kriminaalhoolduse üleviimiseks Tallinna. 01.11.2016 edastas kriminaalhooldusametnik V. Gorbiku elukoha kontrolli ja kriminaalhoolduse üleviimise taotluse Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. 11.11.2016 saabus Ida-harju Kriminaalhooldusosakonnalt vastus, milles selgus, et V. Gorbikul ei ole võimalik elada xxxxxx mnt xxxxx. Korteri üürile võtjaks oli V. Gorbiku elukaaslane KP, kes ei soovinud enam V. Gorbikuga koos elada ning ei olnud nõus võtma teda elama oma elukohta. 07.11.2016 teavitas Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna uurija kriminaalhooldusametnikku, et V. Gorbik on 06.11.2016 kell 19:05 kinni peetud. Tema suhtes algatati kriminaalmenetlus

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi.

Politsei poolt oli tuvastatud, et V. Gorbik oli kuriteo toime panemise ajal alkoholijoobes. Sellega on tuvastatud V. Gorbiku poolne katseaja lisakohustuse s.o mitte tarvitada alkoholi, rikkumine. Harju Maakohtu 08.11.2016 määruse nr 1-167828 alusel vahistati V. Gorbik kuni kaheks kuuks. V. Gorbik pani uue samalaadse kuriteo toime katseaja esimese kuu jooksul, rikkudes seda tehes katseajaks määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. V. Gorbik õigustab oma tegevust, arvab, et tema puhul ei ole tegemist ohtliku kurjategijaga. Tema käitumist iseloomustab hoolimatus ja vastutustundetus. V. Gorbik ei pea kriminaalhooldust enda jaoks vajalikuks, see vaid piirab tema elu. Ühiskonna reegleid tunnistab siis, kui see puudutab tema õigusi. V. Gorbikut on karistatud korduvalt tingimisi vangistusega, kuid see ei ole andnud tulemusi ega avaldanud mõju tema käitumisele ja hoiakutele. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja kandmata jäänud karistuse osa, s.o 7 kuud ja 28 päeva vangistuse täitmisele pööramist. 28.12.2016 toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja Reet Langi esitatud erakorralise ettekande juurde. V. Gorbik vaidleb karistuse täitmisele pööramise vastu. Kohtu seisukoht 3 Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Vladislav Gorbik rikkunud talle kohtu poolt määratud lisakohustust, s.o katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi. Nimelt nähtub erakorralisest ettekandest, et Vladislav Gorbiku suhtes on algatatud üks kriminaalasi kehalise väärkohtlemise eest, lisaks tuvastati politsei poolt Vladislav Gorbikul kahtlustatavana kinnipidamisel 06.11.2016 alkoholijoove. Pärnu Maakohtule on edastatud süüdistusakt V.Gorbiku kohta, milles teda süüdistatakse 5 kuriteoepisoodi toimepanemises aastatel 2013-

1. Harju Maakohus jättis rahuldamata V.Gorbiku taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. Lisaks kriminaalkaristusele on Vladislav Gorbikul karistusregistri kohaselt 16 kehtivat väärteokaristust. Seega on ta korduvalt nii kriminaalkui ka väärteokorras karistatud isik, kusjuures viimane kriminaalasi on toime pandud viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal. Harju Maakohtu 11.10.2016 kohtuotsusega määrati Vladislav Gorbikule lisakohustuseks mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi. Käesoleva erakorralise ettekande kohaselt on isikule selgitatud õigusi ja kohustusi, mille kohta on ta andnud allkirja. Samuti käsitleti eraldi ka lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. V.Gorbik ise tunnistab alkoholi tarvitamist, alkoholi oli ta tarvitanud 06.11.
2. V.Gorbik isegi leiab, et alkoholitarvitamine on tema jaoks probleem, kuna soovib seda ravida. Kohtul ei ole tekkinud veendumust, et V.Gorbik vabaduses alkoholist suudaks loobuda. Seega on V.Gorbik rikkunud kohtu määratud lisakohustust.

§ 56

lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemat vahenditega. Seega on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud alles siis, kui puuduvad muud vahendid ja võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on ta katseajal toime pannud ühe isikuvastase vägivallateo, mis viitab asjaolule, et kriminaalhooldusel olemine ei mõjuta Vladislav Gorbiku käitumist ja ta jätkab uute kuritegude toimepanemist. Seega ei ole tingimisi karistusest vabastamine mõjutanud Vladislav Gorbikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalse täitmisele pööramisega, kuna määratud lisakohustusega ei ole olnud Vladislav Gorbiku puhul võimalik saavutada karistuse eesmärke, sest ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks Vladislav Gorbik ei saanud järgida kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu karistus tuleb täitmisele pöörata. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik