Obsah (4)

§ 267§ 268§ 78§ 270

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2017. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-13795 Tsiviilasi E.K. hagi K.K. vastu

§-le 267 p

1. Kostjapoolne jäme tänamatus seisneb selles, et kostja eirab kinkelepingus talle ette nähtud kohustusi. Hageja soovis kinkelepinguga kindlustada oma vanaduspäevi hoolitsuse, läheduse ja turvalisusega, olla hoitud ja kaitstud kostja poolt. Kostja on jätnud laokile hageja elukoha ning vabal tahtel temaga ei suhtle. Lisaks on kostja käitunud jämedalt tänamatult oma isa I.K., ema E.K. ja venna T. pere suhtes, kellega kostja on keeldunud mis tahes suhtlusest alates
2. a suve lõpust. Hageja ja tema tütre E. pere hindavad perekonna tähendust ja olemust väga kõrgelt. Sealhulgas ei võimalda kostja oma isal ja emal kohtuda oma lapselapsega. Kostja
3. aastal sündinud lapse surmast sai hageja teada suhtlusportaalist Facebook. KOSTJA VASTUVÄITED
4. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et kinkelepingust taganemiseks ei ole alust. Kostja selgituste kohaselt ei olnud poolte vahel konkreetseid kokkuleppeid. Kinkeleping sõlmiti seepärast, et kostja päris osa XXX kinnistust vanaisa järelt ning vanaema soovis, et majal oleks üks omanik. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja aidanud hagejat alati, kui hageja seda on palunud. Kostja on hagejat arsti juurde viinud, poest süüa toonud, küttesüsteemi kütteperioodiks ette valmistanud jne. Kostja poolse abipakkumise peale ütleb hageja alati, et tema soovide eest hoolitseb tütar, s.t kostja ema.
5. aastal toimunud arutelul lubas hageja eest hoolt kanda hageja tütar ning kutsus teda enda juurde elama. Kostjal on kohustus hoolitseda oma pere eest, tema noorem laps oli TÜ Lastekliinikumi intensiivraviosakonnas üliraskes seisundis. Kuna ta käis hagiavalduse esitamise ajal kogu päeva tööl, ei saanud kostja hageja telefonikõnedele vastata. Ta helistas tagasi esimesel võimalusel. Kostja on aastaid maksnud XXX sideteenuste, elektriteenuste, prügiveo ja maamaksu eest. Kostjale majanduslikult raskel ajal oli hageja üks päev ilma sideteenuseta. Gaasikatelt ei pea sisse-välja lülitama, see seadistati
6. aasta jaanuaris. Kostja on püüdnud vastavalt oma võimalustele hageja eest hoolitseda ja talle seltsi pakkuda. Kostja on vajadusel organiseerinud elamu tehniliste rikete parandamise, on lõiganud puid ja korrastanud aeda. Kostja on rajanud kinnistule uue kõnnitee, lasknud majale panna voolu maanduse ja vedas uued kaablid. Maja korsten ja lõõr pühiti
7. aasta oktoobris. Kostja leidis, et viide lepingust taganemisele

§ 267p 1 alusel on asjakohatu, kinkeleping on juba täidetud.

Kui hageja tugineks

§-le 268 lg 1, oleks see nõue aegunud. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et hageja kinkis kostjale 09.12.2009 notariaalse kinkelepinguga kolm kinnisasja: • ½ mõttelist osa Tartus XXX kinnistust (registriosa nr XXX), • XXX kinnistu Tartumaal XXX (registriosa nr XXX ), 3/7 7/8 mõttelist osa XXX kinnistust Tartumaal XXX (registriosa nr XXX). XXX kinnistu koormati hageja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega kinnistu oluliseks osaks olevale elamule (I kd, lk 31-37). • Hageja esitas kostjale 03.09.2015 kinkelepingust taganemise teate (I kd, lk 16-19, 2426, 39). Hageja väidetest nähtuvalt on ta kinkelepingust taganenud

§ 267p 3 ja p 1 alusel.

• • 4. Esmalt on hageja tuginenud

§-le 267 p 3.

§ 268

lg 1 ja § 267 p 3 kohaselt võib kinkija lepingust taganeda, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Seega tuleb kohtul teha kindlaks, milline kohustus kostjale kinkelepingust tulenes, kas kostja jättis kohustuse täitmata ning kas see oli õigustatud.

1. Lepingu p 4.2 järgi kohustus kostja lepinguga omandatud kinnisasju hooldama, remontima ja korrastama. Lepingu p 4.3 sätestas, et kingisaaja ja kinkija kokkuleppel tagab kingisaaja kinkijale igapäevaselt vajaliku abi mõistlikus ulatuses (elementaarne toit ja vajadusel arstiabi tagatud, mõistlikus ulatuses kulude tasumisega) (I kd, lk 34). E.K. kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt ei olnud pooltel selget kokkulepet, mida pooled on nimetatud punktidega kokku leppinud. Hageja eeldas, et kostja tagab talle igapäevase toidu ja arstiabi, samas ütles hageja, et lausa kohustuslikuks ta toidu toomist ei teinud. Samuti ei olnud E.K. ütlustest nähtuvalt poolte vahel konkreetset kokkulepet elamu hooldamise osas (I kd, lk 191-192). K.K. vande all antud ütlustest ei nähtu samuti, et poolte vahel oleks olnud mingi kokkulepe või pooled oleksid arutanud, kuidas nad lepingu p 4.2 ja 4.3 aru saavad. Seega ei ole poolte ühist tegelikku tahet võimalik tuvastada ning kohus lähtub lepingus toodud sõnastusest.
2. Lepingu p 4.3 sätestas, et kingisaaja ja kinkija kokkuleppel tagab kingisaaja kinkijale igapäevaselt vajaliku abi mõistlikus ulatuses (elementaarne toit ja vajadusel arstiabi tagatud, mõistlikus ulatuses kulude tasumisega). Seega oli K.K.l kohustus tuua vajadusel vanaemale süüa ning viia ta arsti juurde. Tulenevalt poolte tegevusest on igapäevase abi hulka kuulunud ka E.K. eest erinevate arvete tasumine (I kd, lk 84-103). Kohus leiab, et igapäevaselt vajalik abi ei saa olla kohustus kinkijaga igapäevaselt suhelda. Hageja ütlustest nähtuvalt on tema kõige suurem etteheide kostjale huvipuudus (hageja vande all antud ütluse kohaselt „ma tahan, et K. minust hooliks“.) Samas ei ole see kinkelepingust taganemise aluseks

§ 267p 3 kohaselt.

Igapäevane külastamine on oluliselt suurema mahulisem kohustus kui mõistlikus ulatuses abi tagamine ning see oleks pidanud olema lepingus selgelt kokku lepitud. Vajadusel oleks kostjal kohustus tagada, et hagejal on abi olemas. Kostja vande all antud ütluste kohaselt on ta süüa viinud, kui vanaema on helistanud ja seda palunud. Vanaema käib ta vaatamas vähemalt korra kuus. 2015. aastal käis ta hageja juures, kui E.K. seal ei käinud. Sama on kinnitanud ka E.K. vande all. Kohus loeb sellega tõendatuks, et kostja on täitnud oma lepingu p 4.3 nimetatud kohustusi mõistlikus ulatuses. Hageja ei saanud eeldada, et kostja toob talle süüa ilma, et hageja oma vajadustest kuidagi teada annaks. E.K. eest hoolitseb igapäevaselt E.K. ja seega ei saa K.K.le ette heita, et ta oleks midagi tegemata jätnud. Kohustusi võib täita kingisaaja asemel ka kolmas isik.

§ 78

lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Toidu viimine ning arsti juurde sõidutamine ei ole kohustus, mida kostja peaks tingimata täitma isiklikult. Kostjal oleks tekkinud abi osutamise kohustus kohtu kirjeldatud ulatuses, kui E.K.l oleks abi vaja ning kui ta kostjale teada annaks, mida kostja täpselt tegema peab. Kohus leiab, et hageja ei 4/7 ole kostjale konkreetseid soove esitanud, neid ei ole selgelt välja toodud ka 19.08.2015 kirjas (I kd, lk 12-13). Kui hageja on oma elu korraldanud ning abistamise kokku leppinud oma tütrega, väheneb kostja kohustus abi osutada.

1. Hagejal ei ole kostjale etteheited XXX kinnistute osas, küll aga seoses XXX kinnistuga. Poolte ja tunnistajate T.P., E.K., J.B.i ning K.B.i ütlustega on tõendatud, et kostja on ühel korral korraldanud veeboileri paranduse ning teinud koos T.P.ga majas remonti. Poolte vande all antud ütluste ning tunnistajate A.L., T.P. ja E.K. ütlustega on tõendatud, et ülejäänud juhtudel on XXX remondi ja korrashoiu suuresti organiseerinud E.K.. Kohus leiab, et E.K.l on õigus oma elukohta korras hoida, kuid kinkelepingust tulenevalt peaks see olema kostja ülesanne. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et vihmaveerennid on hooldamata, veranda katus jookseb läbi, korstnapühkijat ei ole kutsutud ning gaasikatel vajas remonti ja reguleerimist. Kostja ei ole neid töid teinud ega lasknud teha, rikkudes seetõttu kinkelepinguga võetud kohustust. Kinkelepingust tulenevalt ei saa eeldada, et kostja võtaks maja suuremahuliseks renoveerimiseks (k.a näiteks fassaadi remondiks) laenu, samas peaks ta ära tegema vähemalt maja säilitamiseks vajalikud hooldustööd. Lisaks on lekkiv keskküttekatel ohtlik majas elavale hagejale. Kohus ei loe kostja tegemata jätmiseks seda, et 2014-2015 käis gaasikatelt igapäevaselt sisse-välja lülitamas hageja naaber. Hageja ei ole tõendanud, et gaasikatel vajaks igapäevast reguleerimist. Asjaolu, et välitrepil on praod ja käsipuud puudu ning aiamajal vajus pehkinud laud lahti, ei ole kostja kohustuse rikkumine, kuna ei halvenda maja seisukorda. Lepingust taganemist ei saa põhjendada sellega, et kostja ei ole hoolitsenud aia eest või korjanud õunu ja marju. Kostja ütlustega on tõendatud, et tema niitis muru
2. aasta kevadel ning pärast seda on olnud muru niidetud. Õunte ja marjade korjamist ei saa käsitleda kinnistu korrashoiuna ja seega ei ole see kingisaaja kohustus, kui seda ei ole otseselt kinkelepingus välja kirjutatud.
3. Kohus leiab, et XXX kinnistu ülaltoodud korrashoiu kohustuste rikkumine oli õigustatud. Hageja osundatud elamu korrashoiu probleemid olid alates
4. aasta algusest. Kostja esitatud tõendi kohaselt viibis kostja poeg 19.04.2015 kuni 24.01.2016 (s.t ka hagiavalduse esitamise ajal) lasteintensiivravi osakonnas ravil (I kd lk 184). Kohus leiab, et tulenevalt kohustustest oma perekonna (laste ja abikaasa) ees on kostja kinkelepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine õigustatud. Ei saa eeldada, et intensiivravis viibiva lapse vanem tegeleks igapäevaselt kingiks saadud kinnisvara korrashoiuga. Eeltoodu alusel tuleb lugeda, et kinkelepingust taganemine

§ 267p 3 alusel on alusetu.

Kohus hoiatab, et kinnistu korrashoiust jätkuv kõrvalehoidmine ei pruugi enam olla õigustatud. Kohus jätab tähelepanuta kõik XXX kinnistutesse puutuva (I kd, lk 104-131, 155), kuna hagejal ei ole sellega seoses kostjale pretensioone. 9. Hageja on kinkelepingust taganenud ka

§ 268

lg 1 ning

§ 267

p 1 alusel, mille kohaselt võib kinkija lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Hageja väitel on tema lähedased tütar E.K., väimees I.K. ja kostja venna T. pere. Nii hageja kui kostja ütlustest nähtuvalt käib kostja hagejal külas ning nad suhtlevad. Tunnistaja E.K. väitel kostja teda 5/7 ignoreerib, tunnistaja I.K. ütluste kohaselt ei suhtle tema kostjaga alates 2013. aasta veebruarist. Kuna kostja ja I.K. ei suhtle juba 2013. aasta veebruarist ja kostja on viidanud aegumisele, ei saanud hageja 03.09.2015 tehtud kinkelepingust taganemisel sellele asjaolule

§ 270alusel tugineda.

Kohus leiab, et pelgalt suhete puudumist või vähest suhtlust ei saa tõlgendada jämeda tänamatusena

§ 267p 1 mõttes.

Hageja ei ole näidanud, et kostja oleks esitanud temale või tema lähedastele mingeid nõudmisi, olnud ebaviisakas või teinud tänamatust väljendavaid tegusid.

§ 267

p 1 mõte ei saa olla anda kinkijale võimalus lepingust taganeda, kui kingisaaja ei väljenda oma hoolimist nii, nagu kingisaaja soovib või ei suhtle nende lähedastega, kellega kingisaaja soovib. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja avaldus kinkelepingust taganemiseks

§ 267p 1 alusel ei ole põhjendatud.

1. Kuna kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused on täitmata, ei ole kinkelepingust taganemine kehtiv. Kinnistusraamatu kanded kostja kohta ei ole ebaõiged, kostjal ei ole tekkinud kohustust anda nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei hinda E.K. 19.08.2015 kirja kätte toimetamist (I kd, lk 11) ning puude määramise otsust, kuna kinkelepingust taganemine ei eelda täiendava tähtaja andmist ja kostja kohustused ei tulene hagejale määratud puudest, vaid abivajadusest (I kd, lk 14). Hageja elulookirjeldus ning väljavõtted märkmikust ei ole asjakohased (I kd lk 20-21, 142-154), hageja on oma selgitused andnud vande all. Poolte vahel ei ole vaidlust elamu seisukorra osas ning kohus ei analüüsi esitatud fotosid (I kd, lk 177-183).
2. Kohus seadis 28.09.2015 hagi tagamise korras vaidlusalustele kinnistutele käsutamise keelumärke. TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb hagi tagamine otsuse jõustumisel tühistada.
3. Menetluskulud Kohus leiab, et antud juhul tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ning kostja menetluskuludest 30% kostja ja 70% hageja kanda. Kohus leiab, et arvestades poolte sugulust (vanaema ning lapselaps) ja seda, et kostja sai hagejalt kingiks kolm kinnistut, oleks kostja võinud menetluse kestel näidata üles soovi hagejaga tekkinud lahkarvamused lahendada. Kostja ei ole näidanud, et ta sooviks tekkinud eriarvamusi selgitada või arvestaks vanaema soove tema elu korraldamisel. Kostja on oma menetluskuluks nimetanud õigusabikulu 28.40 tunni ulatuses kogusummas 2840 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kostja kinnitab, et tal tuleb käibemaksu tasuda. Asja menetlemisel on toimunud 3 kohtuistungit, kostja on esitanud oma sisulised seisukohad. Kohus leiab, et arvestades antud vaidluse kohta käivaid õigusnorme ja vähest Riigikohtu praktikat on kohane õigusabi aeg 20 tundi kokku 2000 eurot + käibemaks. Kostja on suurendanud oma kulusid, esitades hagejalt menetluskulude katteks tagatise nõudmise taotluse. Lisaks on taotluses ebaõigesti märgitud kohtuistungi ajakulu. Kuna kohus jätab 70% kostja menetluskuludest hageja kanda, kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 1680 eurot (70% 2400 eurost). 6/7 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7/7