4-16-7461/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi 4-16-7461 Tiit Lõhmus Margus Kivisilla väärteoasi liiklusseaduse LS § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2016 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusaluse isiku Margus vandeadvokaat Maano Saareväli Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Key Paju Menetlusalune isik Margus Kivisild (isikukood 38608155222) Eesti Vabariigi kodanik elukoht: XXX töökoht: XXX OÜ, varem väärteokorras karistatud 3 korral Kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli Kivisilla kaitsja RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. novembri 2016 otsus osaliselt, s.o KarS § 83 lg 1 alusel sõiduauto Audi A4 Avant, reg.nr XXX konfiskeerimise osas.
5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
6. Menetlusaluse isiku Margus Kivisilla kaitsja vandeadvokaadi Maano Saareväli apellatsioon rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
7. Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega karistati Margus Kivisilda LS § 201 lg 2 järgi 20 päeva arestiga ning KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti tahtliku süüteo toimepanemise vahend sõiduauto. 1.
8. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik R.K. koostas menetlusalusele isikule M. Kivisillale 28.09.2016 väärteoprotokolli AB 1461560, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 28.09.2016 kell 22.40 mootorsõidukit Audi A4 Avant, reg.nr XXX , Lääne-Viru maakonnas, Rakvere vallas, Rakvere - Haljala tee
9. km, liikudes Haljala suunas. Protokolli kohaselt juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Isiku juhtimisõigus oli ära võetud Viru Maakohtu 02.08.2016 otsusega. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1 nõudeid. 1.
10. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi.
11. Maakohus leidis, et on piisavalt tõendatud isiku M. Kivisilla poolt toimepandud väärtegu ning samuti tunnistab ka isik ennast teo toimepanekus süüdi. M. Kivisillal oli teo toimepanemise ajal kolm kehtivat väärteokaristust ning kõik seotud liiklusalaste süütegudega. Kohtu hinnangul pole varasemad karistused, sh 5 päevane arest, isiku suhtumist õiguskorda muutnud ning isik jätkab samaliigiliste süütegude toimepanemist. M. Kivisild on
12. aastal toime pannud neli liiklusrikkumist. Nendeks on ühel korral mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades, kahel korral mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiirust ületades ja ühel korral on ta juhtinud mootorsõidukit omamata juhtimisõigust. Maakohus leidis, et kuna isiku suhtes oli 3 kehtivat väärteokaristust, siis on eripreventiivselt võimalik mõjutada M. Kivisilda hoiduma süütegude toimepanemisest karistusega sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemas ehk 20 päevase arestiga. Isik ei ole kohtu hinnangul teinud varasematest karistustest mingeid järeldusi. Määratud karistusega on järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. Lisaks eeltoodule peab kohus põhjendatuks kohaldada M. Kivisilla suhtes liiklussüütegudest hoidumiseks mõjutusvahendina KarS § 83 lg 1, mille kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuse sõiduki detailandmete päringu kohaselt kuulub M. Kivisillale sõiduauto Audi A4 Avant, reg.nr XXX , VIN-koodiga XXX , mida M. Kivisild kasutas 28.09.2016 süütegu toime pannes. MENETLUSALUSE ISIKU KAITSJA APELLATSIOON
13. Viru Maakohtu 28.11.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusealuse isiku kaitsja, kes vaidlustab konfiskeerimise kohaldamise M. Kivisilla sõiduki osas. 3.
14. Kaitsja ei vaidlusta väärteo tehiolusid ehk asjaolu, et M. Kivisild pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti ei vaidlustata 20 päevase aresti mõistmist. 3.2 Kaitsja on seisukohal, et maakohus on lubamatult kohaldanud sõiduauto konfiskeerimist olukorras, kus maakohus oli eelnevalt mõistnud karistuse, mis täidab karistuse üld- kui ka eripreventiivse eesmärgi. Maakohus on rikkunud KarS 56 lg-s 1 sätestatut ning eiranud Riigikohtu seisukohtasid analoogilistes õigusvaidlustes (RK otsused 3-1-1-82-14 ja 3-1-1-3707). 2 3.3 Kaitsja leiab, et ainuüksi mõistetud arest on küllaltki kaalukas ja mõjus karistus, arvestades menetlusalusele isiku varasemate karistustega ning tema poolt toime pandud väärtegudega. Tänaseks on apellandi juhtimisõigus taastunud ja uusi süütegusid apellant toime pannud ei ole. Samuti ei ole apellanti varasemalt karistatud pikaajalise arestiga. LS § 201 lg 2 sanktsiooni 2/3 ulatuses aresti kohaldamine on ulatuslik „hüpe“ raskema karistuse suunas ning mis sellisena tõepoolest realiseerib nii karistuse üld- kui ka eripreventiivse eesmärgi. Täiendavalt konfiskeerimise kohaldamine ei ole kaitsja hinnangul vajalik. 3.4 Lisaks toob kaitsja välja määruskaebuses, et sõiduk on menetlusalusele isikule vajalik seoses tööl käimisega väljaspool Eesti Vabariiki. Samuti asjaolu, et konfiskeeritud sõiduauto turuväärtus tänasel päeval on suurusjärgus 4000 eurot. Kaitsja leiab, et sellises väärtuses omandi kaotamine võib olla vaadeldav ebaproportsionaalse karistusliku reaktsioonina, lähtudes LS § 201 lg 2 võimalikust sanktsioonimäärast ning arvestades, et käesoleval juhul ei tinginud menetlusaluse isiku süüvajadust kohaldada karistust LS § 201 lg 2 sanktsiooni maksimaalses määras. KOHTUVÄLISE MENETLEJA VASTUS APELLATSIOONILE
15. Menetlusaluse isiku apellatsioonile esitas vastuväited kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri esindaja Key Paju, kes on seisukohal, et apellatsioonikaebus ei ole põhjendatud ning maakohus on asja õigesti lahendanud, mistõttu puudub alus otsuse tühistamiseks. Kohtuväline menetleja nõustub kohtu seisukohaga, et isikule määratud 20 päevane arest täidab eripreventiivset eesmärki, kuid leiab siiski, et isikut pole mõjutanud varasemalt määratud karistused ning on põhjendatud sõiduki konfiskeerimine. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
16. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohaga apellatsiooni osas, leiab, et apellatsiooni seisukohad väärivad tähelepanu ja maakohtu otsus tuleb sõiduki konfiskeerimise osas tühistada. 5.
17. Apellatsioonis pole vaidlustatud väärteo tehiolusid ehk asjaolu, et menetlusalune isik pani toime LS § 201 lg 2 kohase väärteo. Seetõttu kohus neid ei analüüsi. Apellatsioonis ei vaidlustata ka maakohtu poolt määratud karistust (20 päeva aresti), küll aga vaidlustatakse KarS § 83 lg 1 alusel sõiduauto Audi A4 Avant, reg.nr XXX konfiskeerimine. 5.
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et M. Kivisilda on võimalik eripreventiivselt mõjutada hoiduma süütegude toimepanemisest karistusega sanktsiooni keskmisest kõrgema määraga ehk 20-päevase arestiga. Keskmisest määrast suurema karistuse määramine on põhjendatud ka asjaoluga, et isikut pole varasemad leebemad karistused mõjutanud. Kohus märgib, et isikule pole varasemalt nii kõrge määraga karistust määratud ning seetõttu omab 20-päevane arest juba iseseisvalt antud juhul eripreventiivset eesmärki. 5.
19. Ringkonnakohus ei soostu aga maakohtu lühipõhjendusega M. Kivisillale kuuluva sõiduauto konfiskeerimise osas. Kohus nõustub apellatsioonis toodud seisukohaga, et kuna M. Kivisillale määratud arest täidab juba ainuüksi eripreventiivset eesmärki, siis pole põhjendatud KarS § 83 lg 1 alusel täiendav karistus sõiduki konfiskeerimise näol. Sõiduki konfiskeerimine on kohtu praktikas põhjendatud eelkõige sellisel juhul kui isik paneb süstemaatiliselt toime samalaadseid rikkumisi. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-37-07 p-s 23 öelnud, et „Kuivõrd süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on üldkogu arvates materiaalses mõttes karistus, ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi 3 konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma.“ Arvestades süüdimõistetu karistusregistri väljavõtet, leiab kohus, et isikul pole veel välja kujunenud süstemaatilist samalaadsete süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa samalaadseteks süütegudeks kvalifitseerida kõiki liiklusalaseid süütegusid. Samuti on kohtupraktika kohaselt sõiduki konfiskeerimine põhjendatud eelkõige süstemaatilise mootorsõiduki joobes juhtimise korral, mida M. Kivisilla puhul tuleb eitada. 5.
20. Kohtuvälise menetleja esitatud seisukohast nähtub, et isik pole pannud toime täiendavaid rikkumisi pärast viimast, mis leidis aset 28.09.
21. Seega on kohtul põhjust arvata, et isik on pärast viimast rikkumist muutnud oma käitumist seaduskuulekuse suunas. 5.
22. Kaitsja poolt esitatud apellatsioonist nähtub, et isik on asunud tööle ning suutnud edukalt oma elukorraldusega toime tulla. Kohus leiab ka, et sõiduki konfiskeerimisega võib isikule tekkida liigne majanduslik kahju (apellatsioonist nähtuvalt suurusjärgus 4000 eurot), mis on isikule liigseks koormuseks, arvestades M. Kivisilla poolt toimepandud teo iseloomu, süü suurust ning tekitatud kahju. 5.
23. Maakohus on jätnud oma lahendis ka esitamata tulevikuprognoosi süüdimõistetud isiku käitumise osas, mis põhjendaks omandiõigust intensiivselt riivavat mootorsõiduki konfiskeerimist (vt ka RKKKm 3-1-1-78-13 p 8). Kuna mootorsõiduki konfiskeerimine on isiku omandiõigust intensiivselt riivav karistuslik meede, siis on ka kohtul suurem põhjendamiskohustus. Antud juhul pole maakohus piisavalt põhjendanud konfiskeerimise kohaldamist. Samuti on maakohus ka ise möönnud oma otsuses, et keskmisest määrast suurem arest omab juba eripreventiivset eesmärki. Ringkonnakohus on juba eelnevalt nõustunud maakohtu seisukohaga ning seetõttu leiab kohus, et puudub vajadus täiendavaks karistuseks ehk mootorsõiduki konfiskeerimiseks.
24. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1, § 147 lg 1 p-st 4, § 151 lg 1 p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 28.11.2016 otsuse nr 4-16-7461 osaliselt, s.o KarS § 83 lg 1 alusel sõiduauto Audi A4 Avant, reg.nr XXX konfiskeerimise osas ja rahuldab kaitsja apellatsiooni. Kohtunik Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/ 4