Obsah (5)

§ 448§ 313§ 444§ 163§ 138

Tsiviilasi 2-16-109424 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2016, Tartu kohtumaja Tsiviilasi ALG Liisingu

§ 448lg 41 ja lg 42).

Kaja esitamine 12. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

§ 313lg 1 kohaselt 10.10.2016.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

1. Kostja, kellele kohus andis vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
2. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja võib apellatsioonikaebuse esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. KIRJELDAV OSA
3. ALG Liisingu AS (edaspidi ALG) kui krediidiandja (hageja) ja kostja kui tarbija ja krediidisaaja vahel sõlmiti 31.10.2014 tarbijakrediidileping nr 40110 ja 15.01.2015 selle lisa 2, millega ALG andis kostjale kokku krediiti summas 2764,31 eurot ja kostja kohustus laenu tagastama igakuiste tagasimaksetena koos intressidega. Laen on antud fikseeritud intressiga, 31% aasta kohta, kohaldatakse krediidisumma jäägilt. Laen ja intressid kuulusid tagasimaksmisele igakuiselt 15-ks kuupäevaks, kusjuures kostja pidi lisa 2 alusel tasuma alates 15.02.2015 kuni 15.01.2018 igakuiselt 118,87 eurot. Viimane laekumine toimus 16.12.2015 summas 111,89 eurot. Kuna kostja rohkem graafikujärgseid tagasimakseid ei 2 Tsiviilasi nr 2-16-109424 teostanud (26.04.2016 seisuga võlgnevus summas 482,44 eurot), ütles hageja 26.04.2016 lepingu ülesütlemisavaldusega nr 1-16/083 üles. Seisuga 26.04.2016 on kostjal tasumata intressid summas 239,29 eurot ja viivised 137,69 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 16.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. 17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu
3. juuni
4. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu
5. jaanuari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt viivist samas määras, mille pooled on näinud ette laenulepingus intressimäärana.
7. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja laenulepingus kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma hagejale intressi igakuiselt 2,58% kuus (ehk 31% aastas) tasumata laenusummalt (tlk 23). Samas on hageja ja kostja kokku leppinud viivisemääras 0,5% päevas, so 182,5% aastas. Kokkulepitud viivisemäär on seega suurem kui lepingust tulenev intressimäär ning seetõttu VÕS § 415 lõikega 1 vastuolus. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi määras 31% tagastamata laenusummalt aastas. Seega kohaldub enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivisele 31% aastane viivisemäär.
8. Samas on hageja esitanud viivisenõude pärast lepingu ülesütlemist määras 0,05% päevas, mis on 18,25% aastas. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-st 1 tulenevast dispositiivsuse põhimõttest, ei saa kohus määrata viivist poole poolt taotletust suuremana ning loeb viivise määraks 0,05% päevas.

1. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja järgmised summad: 1) 15.12.2015 tähtaegselt tasumata makse osas summas 6.69 eurot on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 0.75 eurot (viiviseperiood 132 päeva, viivis 0,085% päevas). 2) 15.01.2016 tähtaegselt tasumata makse osas summas 62.83 eurot on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 5,40 eurot (viiviseperiood 101 päeva, viivis 0,085% päevas). 3) 15.02.2016 tähtaegselt tasumata makse osas summas 64.45 eurot on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 3,83 eurot (viiviseperiood 70 päeva, viivis 0,085% päevas). 4) 15.03.2016 tähtaegselt tasumata makse osas summas 66.12 eurot on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 2,30 eurot (viiviseperiood 41 päeva, viivis 0,085% päevas). 5) 15.04.2016 tähtaegselt tasumata makse osas summas 67.82 eurot on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 0,58 eurot (viiviseperiood 10 päeva, viivis 0,085% päevas). Eeltoodust tulenevalt on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 26.04.2016 lepingu ülesütlemise seisuga 12,86 eurot.
2. Viivise suuruseks põhivõlalt 2169.35 eurot on lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni (22.08.2016) 128 eurot (viiviseperiood 118 päeva, viivis 0,05% päevas). 3 Tsiviilasi nr 2-16-109424 Seega on sissenõutavaks muutunud viivise kogusuuruseks hagi esitamise seisuga 140,86 eurot.
3. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka leppetrahvi summas 276.43 eurot. Käesoleval juhul on krediidileping hageja poolt erakorraliselt ülesse öeldud, sest kostja ei täitnud tähtaegselt ja kohaselt krediidilepingust tulenevaid maksekohustusi. Lähtuvalt krediidilepingu punktist 7.
4. peab krediidisaaja krediidilepingu nimetatud alusel ülesütlemise korral lisaks muudele summadele tasuma krediidiandja nõudel krediidiandjale leppetrahvi 10% krediidisummalt. Kohus on seisukohal, et antud juhul on selline leppetrahvi kokkulepe VÕS § 415 lg 1 lause 2 alusel tühine. VÕS § 415 lg 1 lause 2 kohaselt on tühine kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi. Seega jätab kohus hageja leppetrahvi nõude summas 276,43 eurot, rahuldamata. MENETLUSKULUD
5. TMS 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, jätab

§ 163

lg 1 alusel menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: 88% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 12% hageja kanda.

1. TMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
2. Hageja esitas 22.08.2016 kohtule menetluskulude nimekirja. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv suurusega 300 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv.

26. Menetluskulude jaotusest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 264 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4